Aruandest nähtub, et kuigi Eesti kõrgkoolides õppivad välisüliõpilased soovivad leida endale rakendust siinsel tööturul, jääb neist paljude potentsiaal Eesti ühiskonna jaoks kasutamata.

EKKA juhataja Heli Mattisen märkis, et nagu ka Eesti üliõpilaste seas, on välisüliõpilaste hulgas erineva motivatsiooni ja võimekusega õppijaid.

„Targa riigina peaksime püüdma parimaid välisüliõpilasi Eestiga siduda, pakkudes siin eneseteostusvõimalusi või nähes neid Eesti kultuuri ja hariduse saadikutena laias maailmas. Sellest sündiv kasu kataks mitmekordselt nende õpetamise kulud,“ ütles Mattisen.

„Ometi selgub Eesti kõrgkoolide eneseanalüüsidest ja intervjuudest, et üldiselt ei tunnetata rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Ehk just seetõttu ei ole piisavalt tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis omakorda takistab praktika- ja hiljem töökoha leidmist,“ lisas ta.

Uuringu tulemustest selgub, et välisüliõpilased on Eestis õppimisega üldiselt rahul. Nende väljalangevus on oluliselt madalam kui kohalikel tudengitel ning osalus rahvusvahelises õpirändes kõrgem.

Nii Eesti õppejõud kui ka üliõpilased kinnitasid intervjuudel, et mitmekultuuriline õppekeskkond on nende hinnangul oluliselt parandanud arutelude taset ja õppe kvaliteeti. Välisüliõpilaste probleemid on seotud pigem kõrgkoolivälise keskkonnaga: puudulik ingliskeelne esmatasandi arstiabi, majutusvõimaluste kesisus, aga ka vähesed võimalused sideme loomiseks siinse kogukonnaga.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on nende kõrgkooli peamine eesmärk ingliskeelse õppe pakkumisel ja välistudengite siia toomisel olnud rahvusvahelise kvaliteetse õpikeskkonna loomine.

„Meil on hea meel tõdeda, et see on õnnestunud. Võtame välistudengeid konkursiga ja loome nii ka erialadel, kus Eesti õppijaid on vähe, tugeva akadeemilise kogukonna,“ tutvustas ta.

„Rääkides tööturust, siis meil on mitmed õppekavad, kus juba täna jäävad rohkem kui pooled välistudengid Eestisse tööle. Samas, kõigil õppekavadel pole mõistlik seda eesmärgiks seada. Mitteakadeemilise eluga seotud tugi on tõesti tähtis, oleme ühiselt Tartu linnaga siin juba tööd alustanud. Kindlasti on vajalik, et ka riik seda tegevust toetaks,“ möönis Valk.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra tõdes, et strateegilise hinnangu sellele, kuivõrd oluline on inglise keel kõrghariduses, annavad edetabelid.

„Näiteks Läti kõrgkoolid neist peaaegu puuduvad. Mõistetavatel põhjustel on just seal võõrkeeli kõige ebasobivamaks peetud. Kasu ingliskeelsest õppest ei ole aga ainult kaudne. Välisriikidest pärinevate ja meie oma tudengite koosõppimine on kodumaise kõrghariduse tõenäoliselt üks olulisemaid panuseid meie majanduse pikaajalisse arengusse – tudengid saavad rahvusvahelise koostöö kogemuse ilma Eestist lahkumata,“ ütles Listra.
  
„Tasulise õppe kaudu toimuvast haridusekspordist tulenevale tulule lisaks peame tegema kõik, et osa neist, aga veel enam tasuta õppijaist, jääksid edendama Eesti majandust,“ lisas ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õppeasutustega koostöös läbi viidud uuring „Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides” uuris ingliskeelsete õppekavade avamise motiive ja vastuvõtutingimusi, õppetasusid ning õppimist ja õpetamist puudutavaid teemasid. Lisaks vaadeldi välisüliõpilaste töö- ja praktikavõimalusi ning tugisüsteeme. Olukorra kaardistamise ja probleemkohtadele tähelepanu juhtimise kõrval loetletakse uuringus üles ka terve rida kõrgkoolide poolt juba rakendatavaid ning järgimist väärivaid algatusi.

Hindamises osalemine oli kõrgkoolidele vabatahtlik. Kokku võttis osa kuus kõrgkooli: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

 Uuringutulemused on leitavad siit:
 - Aruande terviktekst
 - Aruande lühikokkuvõte

Allikas: SA Archimedes pressiteade