Minister Mailis Repsi sõnul on nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse. “Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse,” ütles Reps. “Oleme valmis pakkuma uue lahenduse, mis lisaks tarbetu koormuse vähendamisele annab ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta."

Plaani kohaselt edaspidi otsustab selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud, kool ise. “See on õige ja õiglane lähenemine, kuna õpilase küpsust ja valmidust edaspidiseks haridusteeks oskab kõige paremini hinnata just kool, kus õpilane on üheksa aastat õppinud,” sõnas Reps ning lisas, et koolides jätkatakse õpetamisega riikliku õppekava järgi, kuid kõikidele samasuguse eksami sooritamise asemel saavad koolid ise sätestada, mis on põhikooli lõpetamistingimused. “See võib olla näiteks uurimistöö või projekt, millega hinnatakse mitte ainult õpilase teadmisi ühes konkreetses aines, vaid ka teisi eluks vajaminevaid oskusi ja pädevusi”.

Muudatuste jõustamisel muutub riiklik testimissüsteem paindlikumaks ning testimisega kaasnev koormuse jaotus ühtlasemaks. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele testi, kuid jälgitakse, et see ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. “Riigikeele oskamine on eduka toimetuleku peamine eeldus ning kahtlemata on oluline mõõta põhihariduse omandanud noore eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena,” ütles minister Reps.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste lisaks eesti keelele ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, kes saab paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades, kui ka koolidele, kes saab tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrdluses. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Pärast kooskõlastusringide läbimist esitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele. Valitsuses heakskiidu saamise järel edastatakse eelnõu riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• Heli Aru-Chabilan. Õppimine koolis aastal 2035