Seminari eesmärgid olid:

 

- Teadlikkuse tõstmine demokraatlikust koolikultuurist.

- Võrgustiku loomine õpetajatest, kes on huvitatud koolides demokraatliku osaluse edendamisest ja     kaasamisest.

- Koolide heade tavade ja mudelite kogumine, võrdlemine ja levitamine.

- Õpetajate professionaalse arengu suurendamine.

- Õpilaste suurem osalemine demokraatlikus otsustusprotsessis.

 

Seminaril osalesis õpetajad Austriast, Belgiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Tšehhist, Küproselt, Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Gruusiast, Saksamaalt, Kreekast, Islandist, Itaaliast, Leedust, Luxemburgist, Maltast, Norrast, Portugalist, Slovakkiast, Sloveeniast, Hispaaniast, Portugalist ja Ukrainast. 

 

 

Seminari jooksul toimus viis töötuba, igaüks sai osaleda kolmes. Meie osalesime kahe peale kokku neljas töötoas. 

 

1. töötuba: „Võrdsuse ja jagatud vastutusega kultuuri edendamine koolides“ ("Promoting the culture of equality and shared responsibility in schools").

 

Töötuba viis läbi koolitaja Sophia Arnaouti Küproselt. 

 

Töötuba  keskendus lastega töötamisele vanuses 6 kuni 8 aastat ja oli hästi praktiline. Osalejad jagati gruppidesse ja neile anti kott laste värvilisi ehitusklotse. Nendest tuli ehitada 15 minuti jooksul täpselt selline torn nagu oli juba näidiseks ette ehitatud. Ülesande tegi raskeks see, et kõiki vajalikke ehitusklotse kõikidel gruppidel ei olnud ja probleem tuli lahendada grupis iseseisvalt. Grupi liikmed tundsid, et see on ebaõiglane, kuid andsid endast parima. Pärast toimus arutelu, oma mõtele ja tunnete väljendamine ringis. See pani osalejaid mõtlema, tegutsema ja olukorda analüüsima.

 

 

Samuti arutleti ühises ringis laste aktiivseks õppmiseks toimivaid tegevusi. Tutvustati Sherry Arnsteini kaasamise mudelit „Kaasamise redel“ (1969), mille järgi on võimalik hinnata, kui hästi üks või teine tegevus noori tegelikult kaasab. Kokku on redelil kaheksa tasandit. Viis ülemist tasandit on aktsepteeritavad ja soovitavad vormid noorte kaasamiseks. Kolm alumist on ebasoovitavad vormid ja tegelikult noori ei kaasa. 

 

Töötoas kasutatud slaidid ja materjalid asuvad siin:

 

2. töötuba: „Vihkamise häkkimine: demokraatliku kodaniku arendamine“ ("Hacking hate: Empowering democratic citizenship/).

 

Töötuba viis läbi Sabrina Vorbau, kes on Euroopa koolivõrgu digitaalse turvalisuse projektijuht. 

Online-vihkamiskõned on kasvav probleem. Inimesed kogevad internetti sageli vaenuliku ruumina. Vihasõnumid on üha tavalisemad sotsiaalmeedias. Et sellele piiri panna, on vaja ennetavaid tegevusi. Töötoas tutvustati osalejatele SELMA projekti, mis on sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise lähenemisviis, et anda noortele võimalus muutusteks, mis aitab neil paremini mõista online-vihkamist kui nähtust. Samuti annab see õpetajatele vahendid ja strateegiad, et tegutseda. Selle seminari raames tutvustati osalejatele ka SELMA tööriistakomplekti, mis sisaldab hulgaliselt interaktiivseid ressursse õpetajatele klassiruumis kasutamiseks. Lisaks arutasime vastastikuse teadlikkuse, sallivuse ja austuse edendamise võimalusi.

 

Praktilise ülesandena tuli koostada grupitööna vihkamisvastane plakat ja selgitada selle tähendust. 

 

Töötoa materjalidega saab tutvuda siin:

 

3. töötuba: „Migrantide perekondade laste abistamine integreerimisel vastuvõtva riigi

koolisüsteemi eTwinning võimalusi kasutades“ ("Helping pupils with migrant biography to beintegrated into the hosting country school system through eTwinning").

 

Töötuba tekitas osalejate seas suurt huvi. Töötoa viis läbi Paphose erihariduse nõunik Nikos Lekkos. 

 

Suure hulga migrantide ja põgenike ümberpaigutumine puudutab paljusid riike. Viimase nelja aasta jooksul on Euroopa piire ületanud enam kui 3 miljonit põgenikku. Need inimesed ei leia uues riigis rahu ja harjumuspärast elulaadi, mis oli neile omane kodumaal. Koos vanematega kannatavad ka lapsed. Nikos Lekkos jutustas oma loengus kõige levinumatest eelarvamustest migrantide ja põgenike suhtes. Migranide ja põgenike laste sotsiaalse desadaptatsiooni ületamiseks tuleb neile pakkuda kultuurilisi ja vaimseid võimalusi, nagu õppimine, kunstilooming, suhtlemine eakaaslastega. Samuti nende laste kaasamist eTwinningu projektidesse. Nikos Lekkos rääkis, et migrantide ja põgenike perede laste arengule ja enesejaatusele on kasulik, kui nad osalevad eTwinningu projektides. Plussid on:

 

-Projektide ainetevaheline lõimumine, mis aitab esile tuua lapse andekust.

-Need lapsed saavad suhelda väikse rühma eakaaslastega, fokuseerudes ainult ühele kindlale eesmärgile.

-Kasvab huvi võõrkeele õppimise vastu, kaasa arvatud vastuvõtva riigi keele õppimiseks.

-Õpetajad õpivad tundma nende võimeid ja lapsed hakkavad neid usaldama.

 

4. töötuba: „Rakendatud demokraatia: ökokoolide näide“ ("Applied Democracy: The example of Eco-Schools).

 

Töötoa liider oli Dr. Michael ChIerides, Cymepa, Küpros. Esineja rääkis rahvusvahelisest programmist ökokoolide loomisel. See programm on suunatud kasvava põlvkonna kasvatamiseks, kes on vastutavad ümbritseva keskkonna säilimise eest, oskavad teha meeskonnatööd ja võtta vastu otsuseid. Edukatele koolidele ja haridusasutustele antakse üle roheline lipp, mis on Euroopas hästi tuntud mainekas ökoloogiline sümbol. Esineja jutustas ökokooli loomise etappidest. Töötuba oli interaktiivne, kasutati praktilisi näiteid ja lugusid.

 

 

Lisaks töötubadele toimus ka hulk ühistegevusi ja ka kultuuriprogramm Limassoli piirkonnas, mis on väga rikas oma ajaloo, looduse ja kultuuri poolest. 

 

Kogu seminar oli hästi korraldatud. Töötoad ja muud tegevused olid huvitavad ja haaravad. Saime suhelda erinevate riikide õpetajatega, leidsime uusi eTwinningu projektipartnereid ning saime mõtteid, mida oma töös kasutada.