TÜ Narva Kolledžile eraldatakse selleks 587 620 krooni ning Kohtla-Järve Linnavalitsusele 187 662 krooni.

"Eesti õppekeelele üleminek praegustes venekeelsetes gümnaasiumides valmistatakse ette järjekindlalt. Venekeelsed koolid võtavad üleminekut tõsiselt ja raskuste ületamiseks on riik andnud neile ka lisaraha. Samuti eelisrahastame ka üleminekuaegset kvaliteedijärelevalvet," ütles Lukas.

Piirkondlikud metoodilise nõustamise keskused avati 2008. aasta lõpus ja on edukalt käivitunud. Möödunud õppeaastal viisid Ida-Viru maakonna kaks nõustamiskeskust läbi arvukalt koolitusi vene õppekeelega koolide eestikeelsete ainete õpetajatele. Riigi toel on koolitatud nõustajad, kes nõustasid maakonnas möödunud õppeaastal ligi 80 õpetajat, kes oma ainet eesti keeles õpetavad.

Lisaraha võimaldab keskustel lisaks nõustamistegevustele korraldada uue riikliku õppekava koolitusi, keskendudes eestikeelsele aineõppele maakonnas. Koos kolledži õppejõududega planeeritakse rida lahtisi tunde kogemuste jagamiseks, mida annavad nii kolledži õppejõud kui kogenumad õpetajad koolidest. Samuti planeeritakse sellel õppeaastal kokku kutsuda erinevate ainete õpetajate tugirühmi, kus õpetajad saavad omavahel regulaarselt kogemusi jagada ja vajadusel näiteks ühiselt õppematerjale luua. Õpetajatele korraldatakse mitmeid üritusi maakonnast väljaspool, näiteks muuseumide ringsõit. Tegevusse kaasatakse ka õpilased - sel õppeaastal viiakse läbi olümpiaad Narva ajaloost.

"Kogu üleminek eesti õppekeelele on õppekvaliteedi huvides, sest õpilaste arv venekeelsetes gümnaasiumides langeb niisuguses tempos, et eraldi tervet täielikult riigikeelest erinevas keeles gümnaasiumiharu nii vähestele õpilastele pole võimalik heal tasemel üleval pidada ja seda ei tehta ka muudes riikides. Järgmisel aastal oleks venekeelsetes gümnaasiumides alla 4500 õpilase," sõnas Lukas.

Haridus- ja Teadusministeerium  
Lisatud 15. oktoobril 2010