Põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi hinnatakse jätkuvalt eesti keele eksamiga, kuid see ei ole enam seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimuseks. Samuti hakkavad kõik põhikoolilõpetajad tegema põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindavat testi.

„Olen veendunud, et seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile. Lõpueksamite asemel pakub riik teisi võimalusi anda sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta,” sõnas minister Mailis Reps. Ta lisas, et eelnõu lubab muuta põhikoolilõpetajate koormuse mõistlikumaks ning vähendada koolilõpetamisega seotud stressi.

Haridus- ja Teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et on aeg muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne, kui toimuvad põhikoolieksamid, mistõttu põhikooli lõpueksamitel ei ole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt riikliku õppekava läbimine, kuid selle asemel, et kõik peavad sooritama samasuguseid eksameid, saavad koolid ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks vajalikud nõuded vastavalt kooli spetsiifikale.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, et paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades kui ka koolidele, et saada tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrreldes. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Õpilaste teadlikkus riigist kasvab ning kodakondsuse saamise võimalused muutuvad paindlikumaks

Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaasnev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele ning eesti keele teise keelena eksamit, et hinnata põhikoolilõpetajate eesti keele oskust. Samuti viiakse läbi EV põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku.

Selline test toetab põhikooli ülesannet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel teha teadlikku valikut, kuna noortel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alates 16-aastaseks saamisest.

Sealjuures näeb kodakondsuse seaduse muudatus ette, et õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse eksami ja testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest paindlikumad võimalused täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused põhikooliõpingute käigus.

Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastakse riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased