Minister Mailis Reps märkis, et tasuta õppekohtadel õpib praegu rohkem tudengeid kui enne reformi. „Näeme ka seda, et üliõpilased lõpetavad kõrgkooli kiiremini ja katkestavad vähem,“ ütles Reps. „Õpitava vastavus tööturu vajadustele on paranenud ja oma osa on siin kindlasti riiklikel erialastipendiumidel. Suurenenud on üliõpilaste osakaal infotehnoloogia ja tervise valdkonnas ning vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse vallas. Samas peame jätkuvalt pingutama, et rohkem noori valiks õpetaja või inseneri ameti.“

Üldise üliõpilaste arvu vähenemise juures on praegu tasuta õppivaid tudengeid 6% rohkem kui reformieelsel 2012/2013. õppeaastal ning 20% rohkem kui kümnend tagasi. Üliõpilaste koguarv on kümne aastaga vähenenud ligikaudu kolmandiku võrra eelkõige demograafilistel põhjustel.

Õpingute katkestamise määr on 2013. aasta 15,6%-lt langenud 13,6-ni 2018. aastal. Nominaalajaga lõpetamise määr on kasvanud 2016. aasta 43,2%-lt 52,7%-ni 2019. aastal.

Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu Riigikontrolli üldise järeldusega, et hariduse vastavus tööturule ei ole suurenenud. Reformi järel on vähenenud ärinduse, halduse ja õiguse valdkonna üliõpilaste osakaal. Samas on kasvanud vastuvõtt mitmetele erialadele, mille spetsialiste on tööturul kõige rohkem puudu. IKT valdkonnas on tudengite osakaal kahekordistunud – kui 2018/2019. õppeaastal õppis IKT valdkonnas 10% tudengitest, siis 2008/2009. õppeaastal vaid 5%. Tervise valdkonnas õppivate üliõpilaste osakaal on suurenenud kolmandiku võrra – 2018/2019. õppeaastal õppis tervise valdkonnas 12% tudengitest, 2008/2009. õppeaastal 9%.

Ministeerium kindlasti ei toeta tagasipöördumist reformieelse korralduse juurde, kus osad üliõpilased said õppida tasuta ning kõrgkoolidel oli võimalus avada tasulisi õppekohti vastavalt nõudlusele.

Kõrgkoolide mure õppe rahastamise pärast pikemas perspektiivis on põhjendatud. Nagu valitsuse tööplaan ette näeb, analüüsib ministeerium kõrgharidusõppe rahastamise võimalusi, analüüs valmib 2019. aasta lõpuks.

Allikas: HTMi pressiteade