Eesti Maaülikooli (EMÜ) hinnanud rahvusvaheline komisjon tõi välja mitmeid ülikooli tugevusi ja parendusvaldkondi. Komisjon leidis, et ülikoolil on ambitsioonikas missioon, selge visioon ning hästi läbimõeldud arengukava. Samas leidis komisjon, et ülikooli rolli biomajanduse eestvedajana ei ole liikmeskond veel selgelt teadvustanud ning selle mõju õppekavade tasandil on vähene.

Hindamiskomisjon tõstis tugevustena esile motiveeritud õppejõude, tugevaid õppekavu ja suurepärast taristut. EMÜ väärtustab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ning hindab oma tegevuse tulemusi, nende rahvusvahelist nähtavust ja ühiskondlikku mõju.

Samas leidis komisjon vajakajäämisi kvaliteedikultuuri, akadeemilise eetika ning õppimise tugisüsteemi osas. EMÜ kvaliteedistrateegia on pikemat aega uuendamata ega arvesta nüüdisaegsete ootustega kõrghariduse kvaliteedile. Vajaka on selgetest põhimõtetest akadeemilise vabaduse ja kohustuste osas, ning soovida jätab õppejõudude ja üliõpilaste teadlikkus akadeemilise eetika põhimõtetest.

Suur probleem EMÜ-s on õpingute katkestamine, mille põhjused on seotud nii üliõpilaste akadeemilise kui majandusliku toimetulekuga. Sellega on seotud ka üliõpilaste arvu vähenemine, mis on avalik-õiguslike ülikoolide seas suurim. Õpingute katkestamist aitaks muuhulgas vähendada õppijakeskse õppimise ja õpetamise ehk nüüdisaegse õpikäsituse järjekindel rakendamine ning süsteemne lähenemisviis üliõpilastele tagasiside andmiseks õpiväljundite saavutamise ning iseseisva töö tulemuslikkuse kohta. 

Eesti Maaülikool tänas hindamiskomisjoni põhjaliku tagasiside eest ja võtab tulevikus arvesse nende poolt tehtud põhjendatud märkusi. "Komisjoni soovitused on meile kindlasti suureks abiks ning neist juhindudes töötame edasi, et leida lahendused," kommenteeris maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam. Ta lisas, et kuna institutsionaalne akrediteerimine toimus sel korral uue juhendi järgi, kus olid institutsionaalsesse hindamisse kaasatud näitena ka valikuliselt mõned õppekavad, siis on maaülikool valmis kogemusi jagama ka teiste ülikoolidega, kellel seisab ees sama protsess.

EKKA juhataja Heli Mattisen selgitas, et 2019. aastal algas uus institutsionaalsete akrediteerimiste ring kõrghariduses. “Eelmise perioodiga võrreldes on nõuded ambitsioonikamad ning mõeldud rohkem kõrgkoolide arengut tagant tõukama,” selgitas ta. “Akrediteerimine katab kõiki kõrgkoolide tegevusvaldkondi ja üldjuhtimist, kuid fookus on õppetegevusel. Põhjus seisneb selles, et alates 2019. aasta septembrist on institutsionaalne akrediteerimine ainus kõrghariduse kvaliteedi välishindamise tööriist. Veendumaks selles, et kõrgkooli tasandil sõlmitud kokkulepped rakenduvad rohujuure tasandil, on akrediteerimisse lõimitud ka valikuline õppekavade hindamine.”

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale. Hindamise viib läbi rahvusvaheline ekspertkomisjon, kelle hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu. Eesti Maaülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise esmakordselt 2012. aastal. 

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade