Koos sellega lõppeb nõu andva ja ühiskonda siduva maaülikooli kuratooriumi tegevus ning ühiskonna esindajad saavad endale koha ülikooli otsustuskogus ehk nõukogus.

Reedel, 29. novembril kogunes Eesti Maaülikooli kuratoorium Tartus viimast korda. Ülikooli tegevusele hinnanguid andes leiti, et antav haridus on muutunud praktilisemaks ning seda suunda tuleb kindlasti jätkata. Kuratooriumi esimees, ettevõtja Madis Ajaots lausus, et ainsana Eestis suudab maaülikoolis antav haridus ja tehtav teadus katta kogu põllult lauale tootmistsükli.

Viimasel koosolekul avaldasid kuratooriumi liikmed arvamust, et doktorantide ja teadlaste motiveeritust saab tõsta läbi veelgi tihedama koostöö ettevõtetega. Praktilised kohe ühiskonda rakenduvad lahendused pakuksid võrreldes teoreetilise tööga suuremat rahulolutunnet. Positiivsena toodi esile asjaolu, et kliinilise veterinaarmeditsiini õppe krooniline alarahastatus on saanud vähemalt osaliselt lahenduse. Kokkuvõttes andis kuratoorium ülikooli tegevusele hindeks "hea".

Uuest aastast rakendub maaülikoolis kahetasandiline juhtimismudel, kus otsustav roll saab olema nõukogul ning eriti nõukogu esimehel ülikooli strateegilist juhtimist puudutavates küsimustes. Seitsmeliikmelisse nõukokku saab kolm liiget valida ülikooli senat ehk ülikoolipere õppe-, teadus- ja arendustegevust puudutavate küsimustega tegelev esinduskogu, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade.