„Meil on väga hea meel näha, et noorsootöö muutub järjest populaarsemaks ning noorsootöötaja kutse omandamist väärtustavad üha rohkem nii noorsootöötajad kui tööandjad,“ rõõmustas Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna peaekspert Eilika Mätas.

Noorsootöötaja kutse taotlemine on eelkõige eneseanalüüsi abivahend valdkonna spetsialistile, mis samaaegselt tõendab ka tööandjale noorsootöötaja kompetentsust ja kindlustab tehtava töö kvaliteeti. Paljud tööandjad on sidunud noorsootöötaja kutse olemasolu pakutava palgatasemega.

Noorsootöötaja kutsetunnistuse said sel aastal 151 taotlejast 128 ja osakutsetunnistuse 657 taotlejast 647.

Eelmisel aastal taotles noorsootöötaja kutset 89 ja osakutset 513 inimest.

Kutse saamiseks tuleb noorsootöötajal esitada portfoolio koos eneseanalüüsiga ning läbida kuni 45-minutiline vestlus. Kutsetunnistust tuleb uuendada iga viie aasta tagant, taastõendajatelt oodatakse vaid portfoolio edastamist ning vajadusel küsitakse lisaküsimusi või -dokumente. Laagrijuhataja ja -kasvataja osakutse taotlemisel viiakse hindamiseks läbi kirjalik eksam ning taastõendamine on dokumendipõhine.

Järgmisest aastast hakkab kehtima uus kord noorsootöötaja kutse taotlemisel. Esmakordset kutset on võimalik taotleda kaks korda aasta, taastõendada neli korda aastas. Täpsemad kuupäevad, millal järgmisel aastal taotlemine avatakse, selguvad jaanuaris. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 päeva.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv