<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Tiigrihüppe koolitustele tulevad õpetajad ootavad praktilisi nõuandeid]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/59213/tiigrihuppe-koolitustele-tulevad-opetajad-ootavad-praktilisi-nouandeid</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/59213/tiigrihuppe-koolitustele-tulevad-opetajad-ootavad-praktilisi-nouandeid" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/59213/tiigrihuppe-koolitustele-tulevad-opetajad-ootavad-praktilisi-nouandeid</guid>
    <pubDate>Wed, 20 Oct 2010 15:12:35 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/59213/tiigrihuppe-koolitustele-tulevad-opetajad-ootavad-praktilisi-nouandeid</link>
    <title><![CDATA[Tiigrihüppe koolitustele tulevad õpetajad ootavad praktilisi nõuandeid]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Õpetajate täiendkoolitus on Tiigrihüppe Sihtasutuse prioriteetne tegevusvaldkond – tehnika on koolidel olemas, veebis leidub palju kasulikku õpiprotsessi mitmekesistamiseks, sihtasutusel on olemas üle-Eestiline koolitajate võrgustik. See kõik võimaldab sihtasutusel pakkuda koolirahvale mitmekesist IKT-alast täiendkoolitust. Koolielu uuris millises suunas liigub koolitusosakond ning kuidas läheb koolitajatel.</p>
<p><strong>&Otilde;petajate t&auml;iendkoolitused on praktikute koostatud&nbsp; <br /></strong>Tiigrih&uuml;ppe Sihtasutuse koolitusjuhi <strong>Signe Piirsalu</strong> s&otilde;nul l&auml;htutakse koolituse korraldamisel j&auml;rgmistest p&otilde;him&otilde;tetest: koolitus peab olema asjakohane ja vastama kaasaegsetele n&otilde;udmistele (toetutakse &otilde;petaja kutsestandardile ja Tiigrih&uuml;ppe SA &otilde;petajate haridustehnoloogilisele p&auml;devusmudelile, k&auml;sitletakse e-&otilde;ppes kasutatavaid metoodikaid ja tehnoloogiaid); <br />koolitus peab olema veelgi paremini k&otilde;igile k&auml;ttesaadav (koolitajateks on erinevates maakondades tegutsevad tegev&otilde;petajad; koolitajate v&otilde;rgustikes ja tihedas koost&ouml;&ouml;s &uuml;likoolidega toimub pidev areng ja koolituse kaasajastamine &ndash; nii ei teki e-pedagoogika kaugel praktilisest koolielust. K&otilde;ik vahendid ja meetodid on praktikutel l&auml;bi proovitud ja sobivad &uuml;ldhariduskooli &otilde;ppeprotsessi); <br />koolituses sisalduvad meetodid ja vahendid peavad olema paremini rakendatavad (kuna spetsiaalselt Eesti koolide jaoks loodud tehnoloogilised v&otilde;imalused (nt &otilde;ppeprogrammid jms) on veel siiski &uuml;sna piiratud, oleme koolitusel r&otilde;hutanud veeb 2.0 vahendite t&auml;htsust &ndash; kiiresti arenev sotsiaalne tarkvara on &otilde;ige l&auml;henemise korral &otilde;ppet&ouml;&ouml;s h&auml;sti rakendatav ja k&otilde;igile k&auml;ttesaadav, p&uuml;&uuml;ame koolitusel vastavaid metoodikaid k&auml;sitleda); <br />koolituse l&otilde;ppedes peab &otilde;petajal olema v&otilde;imalus saada lisainfot/tuge &otilde;pitu rakendamisel (ajast ja kohast s&otilde;ltumatu sotsiaalne suhtlemine &otilde;pikogukonnas toetab &otilde;petajaid).&nbsp;&nbsp; <br /><br />Sajaprotsendiline kursuste t&auml;ituvus (ja 96%-line l&otilde;petanute hulk) lubab arvata, et ka need, kes v&otilde;ib-olla koolitusele tuleku eel kahtleval seisukohal on, m&otilde;istavad e-pedagoogika t&auml;htsust. &bdquo;Kursusel olles tekib &otilde;petajatel huvi juba j&auml;tkukursustele registreerumise vastu. Paljud kursuse k&auml;igus alustatud t&ouml;&ouml;d arenevad p&auml;rast koolituse l&otilde;ppu edasi ja saavutavad mingil hetkel piisava t&auml;iuslikkuse (n&auml;iteks m&otilde;ne konkursi jaoks).&ldquo; <br /><br />Tiigrih&uuml;ppe Sihtasutus p&uuml;&uuml;ab j&auml;tkuvalt hoida koolituste praktilist joont. &bdquo;Tahame senisest enam oma koolitusi ka uute &otilde;ppekavadega siduda,&ldquo; r&auml;&auml;gib Piirsalu ning annab aimu uuendustest koolituse alal:&nbsp; &bdquo;Valmimas on valdkonnap&otilde;hised e-kursused &otilde;petajatele, mis pakuvad praktilisi n&auml;pun&auml;iteid, kuidas IKT-d oma aines kasutada. Piloodina k&auml;ivitub 2011. a. veebip&otilde;hine e-kursus &bdquo;IKT matemaatikas&ldquo; &ndash;koolituse materjalid on k&otilde;igile k&auml;ttesaadavad. Koolituse ametlikuks l&auml;bimiseks ja tunnistuse saamiseks registreerib &otilde;petaja ennast kursusele ja teeb mentori juhendamisel l&auml;bi kogu kursuse koos &otilde;pi&uuml;lesannete ja praktiliste t&ouml;&ouml;dega.&ldquo; <br /><br />Lisaks pakub sihtasutus 2010. aastast IKT-alast metoodilist koolitust ka lasteaedade &otilde;petajatele. &bdquo;Projekt on osutunud &uuml;liedukaks &ndash; lasteaedade &otilde;petajate huvi e-&otilde;ppe vastu on v&auml;ga suur, mist&otilde;ttu olime sunnitud tegevuste mahtu esialgsete plaanidega v&otilde;rreldes kahekordistama. Lasteaednike koolitused j&auml;tkuvad ka j&auml;rgmisel aastal,&ldquo; lubab Piirsalu. <br /><br /><strong>&Otilde;petaja rolli muutumine t&auml;iskasvanute koolitajana <br /></strong>Sihtasutuse koolitusplaani aitavad ellu viia 39 tegev&otilde;petajast <a href="http://www.tiigrihype.ee/?op=body&amp;id=182" target="_blank">koolitajat</a> &uuml;le Eesti. Koolielu vestles kolme koolitajaga, kes viivad koolitusi l&auml;bi L&auml;&auml;nemaal, L&auml;&auml;ne-Virumaal ja Tartumaal. <br />Haapsalu Kutsehariduskeskuses t&ouml;&ouml;tav <strong>Mall Vainola</strong> on koolit&ouml;&ouml;d teinud 20 aastat, neist viimase k&uuml;mne jooksul ka &otilde;petajaid koolitanud. <strong>Janika Kaljula</strong> alustas &otilde;petajat&ouml;&ouml;d 18 aastat tagasi Palivere P&otilde;hikoolis, t&auml;naseks on ta juba 15 aastat Miina H&auml;rma G&uuml;mnaasiumis t&ouml;&ouml;tanud ning enamuse sellest ajast ka &otilde;petajate ees seisnud. &bdquo;Koolitajaks sain olude sunnil &ndash; olin arvuti&otilde;petuse &otilde;petaja, &otilde;petajad vajasid arvutialaseid teadmisi.&ldquo; Haljala G&uuml;mnaasiumis infojuhina alustanud <strong>Maris Maripu</strong> on v&auml;rske DigiTiigri koolitaja, koolis &otilde;petab ta arvuti&otilde;petust, on t&auml;naseks &bdquo;arvuti-pisikuga nakatanud&ldquo; nii enda kooli kui ka Kadrina Keskkooli &otilde;petajaid. &bdquo;Kui ma midagi arvutimaailmast avastan, siis seda kindlasti enda teada ei j&auml;ta, alati leidub v&auml;hemalt &uuml;ks kolleeg, kellele uudisest teatan,&ldquo; r&auml;&auml;gib Maripu.&nbsp; <br />K&otilde;ik kolm kandideerisid erineval ajal Tiigrih&uuml;ppe koolitaja kohale ning on sellele t&ouml;&ouml;le t&auml;naseni truuks j&auml;&auml;nud. <embed src="http://www.box.net//static/flash/box_explorer.swf?widget_hash=kd3kctjne8&amp;v=0&amp;cl=0" type="application/x-shockwave-flash" wmode="transparent" width="460" height="345" mce_src="http://www.box.net//static/flash/box_explorer.swf?widget_hash=kd3kctjne8&amp;v=0&amp;cl=0"></embed><br /><br />Vastavalt oludele ja &uuml;hiskonna vajadustele on muutunud ka koolituskursuste sisu. Kas ka DigiTiigri koolitaja roll on ajaga muutunud? Vainola m&auml;letab k&uuml;mne aasta tagust uue rolliga vaevalist harjumist. &bdquo;Pabistasin enne koolitusi ikka p&auml;ris palju. Tasapisi kogemusi saades l&auml;ks enesetunne koolitajana kindlamaks. K&auml;isin m&otilde;nedel andragoogika l&uuml;hikoolitustel ning m&auml;rkasin oma imestuseks, et hakkasin samu meetodeid, mida soovitatakse kasutada t&auml;iskasvanutega, kasutama ka g&uuml;mnaasiumi&otilde;pilaste tundides. T&auml;iskasvanute koolitamine on &otilde;petanud &otilde;ppijat rohkem usaldama ning pakkuma talle v&otilde;imalusi ise &otilde;ppeprotsessi &uuml;le otsustada ja valikuid teha.&ldquo; Vainola on hakanud kasutama tundides rohkem paaris- ja r&uuml;hmat&ouml;&ouml;d ning arutelusid. <br /><br />Maripu &uuml;tleb, et t&auml;iskasvanuid on kergem koolitada. &bdquo;Nad teavad, mis on neile vajalik. &Otilde;pilane on seevastu nagu sunnitud olukorras, ta peab &otilde;ppima &otilde;ppekavas etten&auml;htut.&ldquo; Maripu s&otilde;nul on eneset&auml;iendamine &otilde;petajate jaoks tavap&auml;rane, koolitused annavad juurde palju teadmisi ning v&otilde;imaluse end proovile panna. <br /><br />Kaljula meenutab, et koolitajana alustades &otilde;petas ta pigem vahendite kasutamist ja p&uuml;&uuml;dis nende juurde lisada ideid, kus ja kuidas midagi kasutada. &bdquo;N&uuml;&uuml;d on olulisem metoodiline pool ja sinna juurde parima vahendi valimine, see on tegelikult v&auml;ga keeruline. V&otilde;tame n&auml;iteks kas v&otilde;i &otilde;ppematerjalide avaldamise internetis &ndash; &uuml;ks koolitusele tulnud &otilde;petaja uurib piltide avaldamise kohta, teine tahab infot tekstiga tegelemiseks, kolmas soovib veebi &uuml;les panna teste-&uuml;lesandeid. Nii me siis arutlemegi, milline vahend millekski sobivaim oleks.&ldquo;&nbsp; <br /><br />Tiigrih&uuml;ppe Sihtasutuse koolitusjuhi Signe Piirsalu s&otilde;nul on DigiTiigri koolitajatest aastate jooksul saanud juhtivad haridustehnoloogid. &bdquo;Enamasti mitte k&uuml;ll ametlikult, kuid nad on selles valdkonnas kujunenud v&otilde;i kujunemas hinnatud n&otilde;uandjateks nii oma koolis kui ka kogu maakonnas. Paljud meie koolitajad leiavad rakendust ka kutse- ja k&otilde;rgkoolide ekspertide v&otilde;i lektoritena,&ldquo; kiidab Piirsalu.&nbsp; <br /><br /><strong>Hetkeseis: e-pedagoogika tuleb igal &otilde;petajal enda jaoks v&auml;lja m&otilde;elda&nbsp; <br /></strong>Mall Vainola s&otilde;nul t&auml;hendavad viimasel ajal tihedat kasutust leidvad m&otilde;isted e-pedagoogika, veeb 2.0 jms muutusi, samuti ka julgust katsetamisel. &bdquo;Uute vahendite-v&otilde;imaluste rakendamine ei pruugi ju alati kohe &otilde;nnestuda. &Otilde;petajad peavad olema h&auml;sti julged ja ettev&otilde;tlikud k&otilde;igi uute vahendite katsetamisel, anal&uuml;&uuml;sima,kas &uuml;ks v&otilde;i teine v&otilde;imalus on &otilde;ppet&ouml;&ouml;s kasutatav ja annab lisav&auml;&auml;rtust.&ldquo; Vainola &uuml;tleb, et hetkel tuleb e-pedagoogika igal &otilde;petaja enda jaoks ise v&auml;lja m&otilde;elda &ndash; see aga eeldab tahtmist ja aega. &bdquo;&Otilde;nneks on internetis palju v&auml;ga huvitavaid e-materjale, mis on headeks e-pedagoogika n&auml;ideteks.&ldquo; <br /><br />Maris Maripu leiab, et veeb 2.0 on suurte v&otilde;imalustega termin. &bdquo;Kindlasti v&otilde;idavad need, kel piisavalt uudishimu ringivaatamiseks, kellel j&auml;tkub julgust katsetada, kes tahavad uut proovida.&ldquo; Maripu pakub esimese n&auml;itena veeb 2.0-m&otilde;istele m&otilde;eldes Koolielu portaali. &bdquo;Samuti on heaks n&auml;iteks ajaveebid. Klassiblogi ei ole enam mingi uudis. P&uuml;&uuml;an ka ise sel &otilde;ppeaastal tekitada huvi 5. klassi &otilde;pilastes ajaveebi pidamiseks. Esialgu tuleb olla abistavas rollis, eks hiljem saavad &otilde;pilased juba ise ajaveebiga hakkama.&ldquo; Maripu on loonud kasuliku info koondamiseks <a href="http://marismaripu.planet.ee" target="_blank">oma kodulehe</a>, mida v&otilde;ib k&auml;sitleda ka tema e-portfooliona. Lisaks kasutab ta igap&auml;evaselt veebilehe j&auml;rjehoidjat <a href="http://www.netvibes.com" target="_blank">Netvibes</a> ning faililadu <a href="http://box.net" target="_blank">http://box.net</a>, ja soovitab teistelegi. Janika Kaljula jaoks m&auml;rgistab veeb 2.0 koost&ouml;&ouml;d, koost&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi ja suhtlemist. Samas tunnistab ta tagasihoidlikult, et igap&auml;evaselt matemaatika&otilde;petaja t&ouml;&ouml;d tehes pole ta sugugi aktiivne veeb 2.0 vahendite kasutaja. &bdquo;Kasutan blogi ja e-&otilde;ppe keskkondi &otilde;pilastele materjalide jagamiseks, r&uuml;hmat&ouml;&ouml;de tegemiseks, t&auml;iendavate t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete lisamiseks jms. Isiklik kogemus on <a href="http://www.etwinning.net" target="_blank">eTwinningu</a> raames toimunud projektit&ouml;&ouml;st Poola &otilde;pilastega, kus kasutasime nii blogi kui ka eTwinningu platvormi.&ldquo; Enne eksameid ja kontrollt&ouml;id saavad &otilde;pilased &otilde;petajatega nii Messengeri kui ka Skype&rsquo;i kaudu suhelda &ndash; neid &otilde;pilaste p&otilde;hilisi &bdquo;s&otilde;pru&ldquo; tuleb &otilde;ppimisel targalt &auml;ra kasutada. Kaljula ei n&auml;e vajadust e-keskkondi oma igap&auml;evases t&ouml;&ouml;s pidevalt kasutada, kuid interaktiivsed ja digitaalsed &otilde;ppevahendid omavad tema jaoks t&auml;htsat rolli. &bdquo;Matemaatikuna ei kujuta ette tunde ilma GeoGebrata.&ldquo; Kaljula ootab muutusi seoses uue &otilde;ppekava rakendamisega. &bdquo;Leian, et mitmesuguseid tunde v&otilde;iks &otilde;pilastele anda e-&otilde;ppe kujul. Toon siia hea n&auml;itena Tartu &Uuml;likooli e-kursuse g&uuml;mnaasiumi&otilde;pilastele &bdquo;Infop&auml;devus ehk miks Google&rsquo;ist ei piisa&ldquo;. Kaljula arvab, et just praegused lasteaias v&otilde;i algklassides &otilde;ppivad lapsed sunnivad &otilde;petajaid kasutama teistsuguseid vahendeid, ka nende vanemad on valmis &otilde;petajaga suhtlemisel kasutama pigem e-kooli foorumit kui n&auml;ost-n&auml;kku koosolekuid. &bdquo;V&auml;ga p&otilde;nev aeg on.&ldquo; <br /><br />Lapsed ja lapsevanemad elavad e-elu. Aga &otilde;petajad? Milline mulje on j&auml;&auml;nud koolitusi l&auml;bi viies? &bdquo;&Otilde;petajad on erinevad,&ldquo; &uuml;tleb Mall Vainola. Maripu ja Kaljula n&otilde;ustuvad temaga. &bdquo;K&otilde;ik oleneb &otilde;petaja uudishimust, pealehakkamisest, ajast jne. M&otilde;jutavaid tegureid on palju ning tulemusedki s&otilde;ltuvad neist,&ldquo; r&auml;&auml;gib Maripu. Kaljula s&otilde;nul on &otilde;petaja osa &uuml;hiskonnast &ndash; ka &otilde;petajate hulgas on innustujaid ja vaikselt k&otilde;rvaltvaatajaid. &bdquo;&Otilde;petaja t&ouml;&ouml; on paljuski kinni traditsioonides ja &otilde;ppekavas,&ldquo; &uuml;tleb Kaljula. &bdquo;Alles k&auml;ivituvas &otilde;ppekavas on sisse kirjutatud arvutite kasutamine ainetundides. Infotehnoloogiavahendeid on &otilde;petajal t&uuml;likam kasutada &ndash; klassis on kuni 36 &otilde;pilast, arvuteid aga 18, tunni ettevalmistus aegan&otilde;udvam, materjal vajab v&auml;ga p&otilde;hjalikku l&auml;bim&otilde;tlemist. See, millele spetsialistil kulub minut, v&otilde;ib &uuml;hel tavalisel tublil ja t&ouml;&ouml;kal &otilde;petajal v&otilde;tta aega tunde.&ldquo; Tasapisi tegutsedes tekib vilumus ning &uuml;ha enam &otilde;petajaid leiab tee paaril-kolmel tunnil veerandi jooksul ka arvutiklassi. <br /><br /><strong>&Otilde;petajad ootavad praktilisi n&otilde;uandeid <br /></strong>Mall Vainola kogemuse p&otilde;hjal v&otilde;ib &ouml;elda, et DigiTiigri koolitustel vaimustuvad &otilde;petajad k&otilde;ige enam m&otilde;istekaartidest ja ajaveebidest. &bdquo;&Otilde;petajatele meeldib esitluste koostamise juures n&auml;iteks m&auml;ngude loomine ja teiste lisav&otilde;imaluste tundma&otilde;ppimine, suhteliselt populaarne on ka uuem teema &bdquo;pildit&ouml;&ouml;tlus&ldquo;. Maripu &uuml;tleb, et &otilde;petajaid innustavad k&otilde;ige rohkem rakendused, mida saab kohe kasutama hakata, mis pole v&auml;ga keerulised. Aeg-ajalt kohtab ka skeptilist suhtumist: miks mul seda vaja on, siiani olen ilma hakkama saanud.&ldquo; Kaljula s&otilde;nul tahab &otilde;petaja v&auml;ga t&auml;pselt teada, kuidas mingi veebividin vm tema t&ouml;&ouml;d h&otilde;lbustab. &bdquo;Kui &otilde;petaja leiab, et teatud vidin on talle vajalik, v&otilde;tab ta selle kiiresti omaks. K&otilde;ige toredamad ongi olnud sellised koolitused, kus &otilde;petaja tunneb vajadust mingi vahendi kasutamise j&auml;rele ja koolituspakkumine osutub tema p&auml;&auml;stjaks.&ldquo; Kaljula toob n&auml;iteks interaktiivse tahvli koolituse: &otilde;petajal oli tahvel klassis, aga kasutada ei osanud. &bdquo;Vaat siis l&auml;ksid &otilde;petaja silmad s&auml;rama, kui tutvusime Notebooki tarkvaraga &ndash; kohe hakkasid &otilde;petaja m&otilde;tted liikuma, mida teha, millal kasutada.&ldquo; Pikaajaliste kogemuste p&otilde;hjal v&otilde;ib Kaljula &ouml;elda, et iga&uuml;ks v&otilde;tab koolituselt midagi kasulikku kaasa. <br /><br />&bdquo;Mulle tundub, et muutustega paremini kaasaminejad ja entusiastlikumad IKT kasutajad on meie maakonna v&auml;iksemad koolid,&ldquo; &uuml;tleb Vainola. &bdquo;Eks siin ole ka objektiivsed p&otilde;hjused: klassid on v&auml;iksemad, arvutiklassi p&auml;&auml;seb lihtsamalt, &uuml;ksteist abistatakse hea meelega. On ju suur vahe, kas arvutiklassis on 15 v&otilde;i 30 &otilde;pilast.&ldquo; Vainola on m&auml;rganud sedagi, et v&auml;ikestes koolides teevad &otilde;petajad erinevate projektide raames rohkem ja meelsamini koost&ouml;&ouml;d, ka tundub talle, et uute vahenditega l&auml;hevad kiiremini kaasa just algklasside &otilde;petajad. Maris Maripu &uuml;tleb vahvalt: &bdquo;Kui senini on arvutit &bdquo;teietatud&ldquo;, siis &auml;sja toimunud koolitusel mainis &uuml;ks &otilde;petaja, et tahab arvutiga &bdquo;sina peale&ldquo; saada. Arvan, et see kehtib paljude &otilde;petajate kohta. Tuleb vaid seda eelpool mainitud &bdquo;arvuti-pisikut&ldquo; edasi kanda.&ldquo; <br /><br />Janika Kaljula s&otilde;nul on koole, kus arvuti kasutamine on au sees ja neidki, kus see nii pole. Muutused tulevad kindlasti uue &otilde;ppekava rakendamisel. &bdquo;Arvan, et &otilde;petajad kasutaksid arvutit rohkemgi, kui poleks ajapuudust. Hea materjali tegemine n&otilde;uab aega,&ldquo; &uuml;tleb Kaljula. &bdquo;Iga &otilde;petaja tahab ise oma materjali luua, kuigi internetist leiab juba v&auml;ga h&auml;id materjale. Aga Eesti &otilde;petaja pole veel harjunud jagama oma vara talle tundmatu &otilde;petajaga. Kindlasti peaks &otilde;petajaid rohkem suunama juba olemasolevate materjalide juurde (erinevate konkursside tulemusel tekkinud t&ouml;&ouml;d on v&auml;ga head) ja julgustama neid oma materjale avaldama. Tiigrih&uuml;ppe Sihtasutusel on selleks ka koolitus loodud &bdquo;KooliMill &ndash; &otilde;ppematerjalide koostamine veebip&otilde;histe vahenditega&ldquo;.&ldquo; <br />&nbsp;<br /><strong>Uued ideede kandjad ja loojad ootavad avastamist&nbsp; <br /></strong>Kas &otilde;petajate koolitajatel on ka unistusi? &bdquo;Kui &otilde;petajad koolituse l&otilde;pus tutvustavad oma ilusaid, huvitavate ideede ja lahendustega l&otilde;put&ouml;id, kust on n&auml;ha &otilde;petaja areng selle kursuse jooksul, siis rohkem polegi vaja &ndash; see innustab ja annab j&otilde;udu,&ldquo; &uuml;tleb Mall Vainola ning unistab sellest, et kohtub oma koolitustel edaspidigi &auml;rksate &otilde;ppuritega, kellelt ka temal on midagi &otilde;ppida. Maris Maripu soovib lisaks klassiruumide t&auml;iendamisele uudsema tehnikaga sedagi, et ta suudaks &otilde;petajates tekitada rohkem kindlustunnet. &bdquo;Arvutit ei pea kartma. Arvutile ei ole v&otilde;imalik seda uurides haiget teha. Arvutiga on t&otilde;sised lood alles siis, kui see tossab.&ldquo; Samuti unistab Maripu sellest, et kui &otilde;petajad on koolitusel tehnoloogia imelised v&otilde;imalused avastanud, leiaks &otilde;pitu rakendust ka &otilde;petajat&ouml;&ouml;s. V&otilde;i isiklikus elus. <br /><br />Janika Kaljula loodab, et &otilde;petajatest &otilde;pilased kasutaksid arvutit m&otilde;istlikult ning leiaksid aega ka muud kaunist enda &uuml;mber m&auml;rgata &ndash; seda infotehnoloogiliselt ja looduses&otilde;bralikult j&auml;&auml;dvustada ning teistelegi edastada. <br /><br />Millest unistab koolitusjuht? &bdquo;Koolituse m&otilde;ju on v&auml;ga raske hinnata,&ldquo; nendib Piirsalu. &bdquo;Olen veendunud, et sihtasutus on &otilde;petajate koolituses &otilde;igel teel, &otilde;petajate teadmised on aastate jooksul oluliselt kasvanud. R&otilde;&otilde;mustav on leida &otilde;petajate hulgast j&auml;rjest uusi ja uusi ideede kandjaid ja loojaid. Paraku on enamus &otilde;petajatest nii tagasihoidlikud, et nende tegemised tulevad ilmsiks suhteliselt ootamatult ja &uuml;sna harva. Pealehakkamis- ja katsetamisjulgust, &otilde;petajad!&ldquo; <br /><br /><em>Koolielu <br />Lisatud 20. oktoobril 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>