TikiTiiger
TikiTiigri boksis olid ametis kaks tikkimismasinat ja kolm naist. Ka uudistajate seas oli terve päeva jooksul ülekaalus naispere. Parasjagu ilmus arvuti teel juhitava masina alt nähtavale Tiigrihüppe Sihtasutuse logo, iga nõelapiste täpselt paigas, värvid selged ja kaunid, suurus just paras, et tikandit mobiilikotil või vanaema prillitoosil kasutada. Suurel ekraanil vaheldusid tikandipildid, arvutitest võis jälgida, kuidas programmeeritu tegelikkuseks saab.

Anu Pink, Türi Majandusgümnaasiumi käsitööõpetaja TikiTiigrist: „See on üks väga tore projekt, mille abiga on tänaseks juba 60 kooli saanud endale selle suurepärase  süsteemi. Rõõmustavad õpetajad, rõõmustavad õpilased. Süsteem võimaldab teostada kõik oma ideed, ja mis minu meelest on lisaboonus – see paneb lapsed õmblema. Mõned ütlevad, et käsitsi ei tehta midagi, masin teeb kõik töö ära. Vastupidi – nii kaunis tikand nõuab kaunist toodet, kvaliteetset õmblust. Kui laps on kotile ilusa tikandi välja mõelnud, siis kott ise lihtsalt peab hästi õmmeldud olema.“

Mis ühes koolis peab olema, et saaks TikiTiigrit kasutada?
„Tuleb Tiigirihüppe Sihtasutusele taotlus kirjutada, miks koolil TikiTiigrit vaja on. Kindlasti peab koolis olema arvutiklass, ideaalne, kui õpetajal oleks ka sülearvuti. Programmi käigus saab kool siis tikkimismasina ja programmi 20-le arvutile.“
Kas kõik tikandid on arvutis juba olemas või saab ise ka kujundada?
„Seal on tikandid olemas, aga mina pole seda lastele isegi öelnud. Palju loovam on, kui nad ise oma tikandi kujundavad. Kõik vajalikud programmimoodulid on selleks olemas. Lapsed on väga usinad tikandeid välja mõtlema, saab ka näiteks foto järgi tikandi teha.“
Kumb see siis nüüd on – kas töö arvutiga või klassikaline käsitöö?
„Pigem disainimine“, arvas Anu Pink. „Kujundus tuleb arvutist, aga keegi ei käi ju ringi, tikitud tükk näpu vahel; midagi tuleb sellest õmmelda, edasi teha. Ja see on juba käsitöö“.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=114 

AnimaTiiger
AnimaTiigiri juures oli esialgu vaikne, aga ainult esialgu. 

Sondra Lampman Nukufilmi Lastestuudiost: „Tutvustame, kuidas valmivad animafilmid. On juba ka toredaid õpetajaid, kes teevad lastega arvutitundides multifilme, oleme õpetajaid koolitanud.  Tallinnas on ka Nukufilmi Lastestuudio juures huvikool, kus saab filme teha.“
 
AnimaTiiger on Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio koostööprojekt. Projekti raames toimuvad animatsiooni olemust ja kaasaegseid rakendusvõimalusi tutvustavad koolitused üldhariduskoolide õpetajatele.
Kus teie filmitoodangut näha saab?
„Saadame filme erinevatele filmifestivalidele. Eesti animafilm on ju maailmas tuntud, katsume seda traditsiooni jätkata. Aga võib ka sõbrale sünnipäevakaardi teha või lihtsalt internetti oma filmi vaatamiseks panna, kuidas keegi soovib“.

Krista Kõlli, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi informaatikaõpetaja: „Et tunnis animafilmi teha, on vaja lihtsal fotoaparaati või videokaamerat ning arvutis peab olema monteerimisprogramm. Windows Movie Maker käib näiteks Windowsiga kaasas. Lihtsa filmiga saavad kõik hakkama.
10. klassis on meie koolis arvutipraktika, mille käigus valmivad juba pikemad filmid. Mingid ideed on alati olemas, aga päris häid ideid tuleb klassi peale kaks-kolm, ei rohkem“.

AnimaTiigri juures sai proovida hästi lihtsat joonisfilmi varianti, ja tegevus ei vaibunud seal hetkekski. „Putka lend“ oli film, mille umbes 8-9-aastane Ats valmis joonistas. Kümnekonnal joonistusel putukas ja lilleõis, iga järgmine eelmisest veidi erinev. Seejärel joonistused järjest videokaamera alla, iga pilt salvestati. Montaažiprogrammis natuke sättimist ning ca 8-10-sekundiline film oligi valmis. Putukas lendas, ei mingit kahtlust! Ja Ats muheles.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=28

Tiigrirobot
Teisel korrusel köitsid pilku kümmekond robotit, teiste seas ka imearmas dinosaurus, peaaegu nagu elus. Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Robootika koostöös toimuv Tiigriroboti projekt kohta võib lühidalt öelda: mängu abil tehnika juurteni.
 
Heilo Altin, MTÜ Robootika esindaja ideelaadal: „Tiigrirobot on programm, mis toob koolidesse robootika. Mitte ainult selleks, et lapsed oskaksid roboteid valmistada, vaid et nad saaksid paremini aru füüsikast, matemaatikast. Robootika arendab loogilist mõtlemist ja probleemilahendusoskusi. See on õppimine läbi mängimise. Praegu on juba igas kaheksandas Eesti koolis robotid olemas. Kõik algab sellest, et koolid kutsuvad külla robotiteatri, seejärel nad otsustavad, kas kool vajab robotit (roboteid) või mitte.“

Paketti kuuluvad kursused õpetajatele ning õppematerjalid õpilastele, mida finantseerib Tiigrihüppe Sihtasutus. Sihtasutuselt on projektiga ametlikult liitunud koolil võimalik küsida ka 80% toetust NXT komplektide hankimiseks. Osalevalt koolilt oodatakse teemast huvitatud õpetaja(te) olemasolu, valmisolekut organiseerida Lego tegevus kas ringitööna või õppetöö osana ning valmisolekut katta 80% hangitavate komplektide maksumusest. Kõik algab siiski tutvustavast kursusest õpetajatele.

Selgus, et need robotid, mida laadal näha sai, olid ühtlasi ka robotiteatri näitlejad. Igatahes oskasid nad publikut rõõmustada nagu päris näitlejad, ikka taheti oma käega järele proovida ja silmaga vaadata, mida need imevigurid oskavad. Ja dinosaurusele tuli kindlasti pai teha. Tundus, et saurusele see meeldis.

Vaata ka http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=169

Teine maakera
Olete  kuulnud juttu teisest maakerast, mis asub meie maakera sees ja on palju suurem kui see väline? 26. oktoobril Nokia Kontserdimajas ideelaadal „Elu koolis koos Tiigirga“ ringi liikudes tekkis sarnane tunne – võimalused, kuidas infotehnoloogiat koolitunnis kasutada, näivad lõputud. Muusikaõpetusest kehakultuurini: kitarri õppimine interneti programmi abil. Energiakulu ja menüü analüüsimislehed internetis. Inglise keele e-kursus „HotPot edasijõudnuile“. „Väikese Eesti kirjandusloo“ veebiversioon. Kunstiõpetusega seotud blogid. Ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi.

Võiks ju arvata, et ideelaada külastajad olid peamiselt noorema põlvkonna esindajad. Siiski mitte, ka vanemaealisi oli väga palju näha, kuldsest keskeast rääkimata. Küll võis jutukatkete põhjal öelda, et valdavalt olid kohale tulnud õpetajad, päeva edenedes ka järjest rohkem õpilasi. Igas boksis käis vilgas tegevus, ja põhiline polnudki arvutisse süüvimine või kohal programmeerimine, põhiline oli ikka omavaheline suhtlemine vanas heas silmast-silma küsin-vastan stiilis.

Madli Leikop, laadakülaline 

Lisaks fotod:
- http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/eksami--ja-kvalifikatsioonikeskus-varsti-kirjutatakse-lopukirjandit-klaviatuuril.d?id=34279365 
- http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-ilves-naitas-laadal-oma-lemmiktrenni.d?id=34283923

ja uudis Reporteris: 
http://www.reporter.ee/2010/10/26/ideelaat-elu-koolis-koos-tiigriga-meelitas-kohale-president-ilvese/

Koolielu
Lisatud 27. oktoobril 2010