Lukase sõnul on vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel Eesti jaoks oluline ennetada koolist väljalangevust. "On rõõmustav, et põhikoolist väljalangevus on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud. Kooliealiste koolis hoidmise kõrval on oluline tõsta madala kvalifikatsiooniga elanike haridustaset ja vähendada noorte tööpuudust," selgitas minister.

Tema sõnul seostub nende eesmärkidega otseselt võrdse ligipääsu tagamine kutseharidusele ja kõrgharidusele ning seda vajaduspõhiste toetuste ja riigieelarveliste õppekohtade senisest veel suurema rahastamise kaudu. "Meie kui väikese rahva lahendus on eestikeelsetel õppekavadel kõigile õppemaksuta õppimise võimaluse pakkumine ehk niiöelda tasuta kõrgharidus," lisas Lukas.

Ministri sõnul arvestab Eesti riik oma hariduspoliitika korraldamisel sotsiaal-, tööhõive- ja teistes valdkondades toimuvat. Samuti on hariduses tähtis osa koostööl erinevate partneritega, et tagada kõikidele lastele sotsiaal- ja tugiteenuste kättesaadavus.

Lukase sõnul pöörab uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus oluliselt enam tähelepanu koolikohustuse küsimustele, turvalisele õpikeskkonnale ja individuaalõppele. Uued riiklikud õppekavad, mis valmisid erinevate spetsialistide kaasamise ja laialdase avaliku aru telu tulemusena, arvestavad senisest enam õpilastega ning samaaegselt panustavad õpetajakoolitusse, tugiteenustesse ja seireuuringutesse.

Noorsootöös peab Eesti oluliseks leida lahendusi, kuidas tõmmata noored aktiivselt ühiskonda ja tuua nende arvamust enam kuuldavale. Selleks annavad võimaluse erinevad noortekogud ja -organisatsioonid, vabatahtliku töö soodustamine ning juurdepääs mitteformaalsele õppele, sealhulgas võimalused tegeleda huvialadega.

Allikas: BNS Lisatud 19. novembril 2010