Eestist väiksem on usaldus poliitiliste parteide vastu vaid Korea Vabariigis (18 protsenti), Poolas usaldab erakondi sarnaselt Eestile 23 protsenti kaheksandate klasside õpilastest.

47 protsenti küsitletud Eesti noortest ei eelistanud üht parteid teistele ja kindlalt eelistas üht parteid 10 protsenti noortest.

Üheksa protsenti noortest oli seotud mõne erakonna noorteorganisatsiooniga. Samas kinnitas 44 protsenti Eesti noortest, et nad on tegevad mõnes ühiskonnale kasulikus vabatahtlikus ühenduses. See näitaja oli vaadeldud maade hulgas üks kõrgemaid, keskmine oli 34 protsenti.

Tulevikus kavatseb valimistel hääletada 73 protsenti Eesti noortest, see on keskmisest (81 protsenti) pisut madalam näitaja.

Valitsust usaldab Eestis 62 protsenti noortest ja meediat 54 protsenti. 38 vaadeldud maa keskmisena usaldas valitsus 62 protsenti, parteisid 41 ja meediat 60 protsenti noortest.

Eesti noorte teadmised ühiskonna toimimise kohta olid uuringu kohaselt üsna head, Eesti paigutus 38 maa hulgas 12. kohale. Tabeli esimesed kohad võtsid Soome ja Taani. Eesti oli koos Sloveenia, Soome ja Tšiiliga üks neljast riigust, kus õpilaste teadmised oli võrreldes 1999. aastal tehtud uuringuga paranenud. Sarnaselt valdavale enamusele riikidest, olid ka Eestis tüdrukute ühiskonna-alased teadmisest poistest märgatavalt paremad.

Rahvusvaheline ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) uuring vaatles 38 riigi noorte ühiskonna-alaseid teadmisi ja suhtumisi. Uuringus osales viis riiki Aasiast, 26 Euroopast, kuus Ladina-Ameerikast ja üks Austraaliast.

Põhjapoolkera riikides viidi küsitlused läbi 2009. aasta kevadel. Küsitleti peamiselt koolide kaheksandate klasside õpilasi vanuses 13-15 aastat.

Allikas: BNS Lisatud 24. novembril 2010