Õpetaja e-portfoolio – kellele ja mille jaoks?


Avaldaja:Kristi Semidor25. November 2010

Ajalooliselt sai portfoolio – loominguliste tööde ja saavutuste portfelli – idee alguse kunstnike, fotograafide ja teiste loominguliste elukutsete esindajate eneseesitluse vahendina oma kolleegide-professionaalide ringis. Peale oma tööde kogutakse portfooliosse ka retsensioone ja vastukajasid, loominguliste plaanide kirjeldusi ja nende täitmise aruandeid, kirjutab Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmilla Roždestvenskaja.

Järk-järgult transformeeritakse portfoolio autori tööde ja teiste materjalidega meetodiks ja intrumendiks, mis annab hinnangu arengule. Portfoolio abil on lihtne teatud tööetapist kokkuvõtteid teha, aga ka vahetult jälgida inimese kui loomingulise isiksuse professionaalsuse kasvu. On selgunud, et nende elukutsete ring, kellele sobib portfoolio meetod, on oluliselt laiem, sellesse ringi kuuluvad kindlasti ka õpetajad. Võtmesõnad, mis kirjeldavad professionaalset portfooliot, on järgmised: areng, looming, kaasamine, eksperiment, analüüs, peegeldus, otsuste vastuvõtmine, saamine kellekski, karjäär. Need sõnad annavad väga hästi edasi portfoolio eesmärki – olla enesehinnangu tööriist.

Mille poolest on elektrooniline portfoolio hea?
See pole lihtne küsimus, pigem vaidlust tekitav. Antud hetkel ma vastaksin nii: kindlasti mitte ainult „linnukese“ pärast aruannetes, nagu oli mõned ajad tagasi. Pigem isiklike arengumomentide fikseerimiseks, viis eneseharimiseks, enesedistsipliiniks sobivas vormis. Uus elektrooniline vorm võimaldab organiseerida väärtuslike lahenduste ja ideede vahetust võrgustikuga liitunud õpetajate-praktikute vahel...

Uute veebiinstrumentide ja sotsiaalsete võrgustike rakendamine on muutnud portfoolio koostamise huvitavaks ja kaasakiskuvaks tegevuseks, millel on õpetaja jaoks hariv potentsiaal. Jah, täna me räägime just elektroonilisest portfooliost, mida on võimalik täiendada, loominguliselt vormistada, mis ületab oluliselt paberanaloogid. Ja seda mitte ainult sellepärast, et elektroonilist portfooliot on kergem koostada ja täiendada! Mitte ainult sellepärast, et veebis on suuremad võimalused portfoolio täiendamiseks: on portfoolio-ajaveeb, portfoolio-veebileht, portfoolio kui RSS voog. Avaliku portfoolio esilehel, mis on loodud populaarsete veebivahenditega, ilmneb alati sotsialiseerumine – avalik kogemuste ja uute ideede vahetamine.

E-portfoolio autor valib, kogub, kommenteerib ja analüüsib ise avaldatavad materjalid, mida võib vaadelda kui tema professionaalsete oskuste kinnitajaid. Siin on väga tähtis e-portfoolio kasutajate, lugejate tagasiside. Avatus ja kättesaadavus portfoolio vaatamisel ja kommenteerimisel ongi need mehhanismid, mis võimaldavad e-portfoolio omanikul formeerida isiklike professionaalsete saavutuste põhjal adekvaatse enesehinnangu. Nii muutub e-portfoolio ka õppemeetodiks, pidevaks enesetäiendamiseks ja õpetaja kvalifikatsiooni tõstjaks. Eestis on õpetajatel võimalus oma e-portfooliote üleslaadimiseks kasutada selleks spetsiaalselt loodud veebilehekülge aadressil http://eportfoolio.opetaja.ee/

Portfoolio kui mudel
Ülalpool kirjeldatu on mudel... Mudel, ilma milleta jääb isegi kõige parem õpetajate veebileht lihtsalt „tunnimaterjalide aidaks“. Te saite õigesti aru, veebileht õppematerjalidega (töölehtede, esitluste ja testidega) - isegi väga hästi struktureeritud ja pidevalt uuendatav - ei ole ikkagi täisväärtuslik portfoolio. Sellisel kujul on ta vaid elektrooniline kaust õpetaja töömaterjalidega, mis annab võimaluse neid kasutada ka teistel õpetajatel. Kuid see pole kindlasti portfoolio!
Mis siis jääb puudu sellest, et olla portfoolio? Mis võiks üldse olla portfoolio veebilehe struktuuris?

Millised teemad ja millised materjalid?
Soovitades midagi õpetajale, kes alles mõtleb oma esimese elektroonilise e-portfoolio loomise peale, tuleb ausalt öelda, et igasugused ranged ettekirjutised ja piirangud on siin pigem kahjuks, sest portfoolio pidamine on ju loominguline protsess. Õpetaja on vaba nii valikutes, sisus (kirjeldamaks oma „numbrilist isiksust“) kui ka formaadis ja veebimaterjalide valikus. Seepärast kannab ka allpool toodud nimekiri vaid soovituslikku iseloomu.

Nagu iga teine portfoolio, nii võib ka õpetaja professionaalne portfoolio koosneda järgnevast:
- õpetaja CV
- läbitud kursuste, kvalifikatsioonitõstmise koolituste nimekiri/kirjeldus
- töömaterjalid: tundide töökavad, esitlused, testid jne
- metoodilised nõuanded, artiklid, küsitlused
- eneseanalüüsi vormid ja peegeldused (tagasiside)
- kasulikud viited, mida õpetaja omas töös kasutab
- veebilehtede kasutamise juhend
- foto- ja videomaterjalid tundidest ja loomingulistest töötubadest
- viited professionaalsetele võrgulehtedele, mille autoriks on õpetaja, aga ka viited huvitavatele foorumitele tema osavõtul
- viited oma õpilaste töödele ja loodud lehekülgedele jne

Autoriõigusest...
Tahaks eriti rõhutada, et portfoolios avaldatud materjalid peavad olema originaalsed, autentsed, s.t. portfoolio autori enese loodud. Hoides meeles seda, et kõik internetis avaldatud materjalid on autoriõigusega kaitstud, tuleb omaloodud tööd/autorite kollektiivi loodud tööd ja materjalid kindlasti allkirjastada ning lisada märk litsenseeringust. Litsensi märgina võib soovitada Creative Commons'it.
Portfoolio veebilehe erinevate osade/teemade juures, kuhu tavaliselt paigutatakse kasulikud viited ja harivad materjalid, võiks ära märkida ka teiste viidatud autorite publikatsioonid, loomulikult autoriõigusi järgides (osutatud viidetele, mis näitavad algallikate esmatrükile).

Aususe ja autoriõiguste järgimise teema internetis on eriti aktuaalne just e-portfoolio kontekstis, kuna e-portfoolio võib olla aluseks õpetaja professionaalsusele atesteerimisel, ja teisest küljest – eeskujuks õpilastele oma portfooliote loomisel.

Portfoolio „jälgimiseks“?
Portfoolio idee ei seisne vaid õpetaja eneseesitluses interneti vahendusel! Milleks on üldse vajalikud kõik need portfoolio-veebileheküljed, kui keegi neid ei külasta ja nendest ei õpi? Võrgus olles me õpime teisi jälgides, nende tegevust kopeerides, omastades ja arendades võõraid ideid, viidates teistele... Võõra kogemuse omandamine on tähtis osa professionaalses arengus ja selleks on internetis miljon võimalust. E-portfoolio tulekuga ei räägi me enam lihtsalt netis surfamisest, vaid regulaarsest ja hästi organiseeritud õpetaja tööst arvutivõrgus. Seepärast ongi tähtis õpetajal omandada uusi oskusi, kuidas ennast internetis transleerida ja „esitada tellimus“ teistele. Sellise tegevuse kirjeldamiseks on uued mõisted – näiteks agregaator kui infovoogude haldaja jpt.

Sotsiaalse veebi instrumendid on ajaveeb, wiki, video, mille allkategooriad võimaldavad meil transleerida ja retransleerida oma kogemusi, ja teisest küljest, jälgida õpetajaskonnas tunnustatud ekspertide tegemisi. Regulaarse harjumuse lugeda professionaalseid materjale internetist aitavad kujundada meil tellimuste ja uuenduste kogumise instrumendid mitmetest internetiallikatest.
Instrumente RSS-voogude kogumiseks on viimasel ajal ilmunud palju. Aktiivselt kasutatavad instrumendid lugemiseks ja ajaveebide kommenteerimiseks on Google reader, samuti voogude kogumisteenus friendfeed.

Millest alustada? Eelportfolio...
Muidugi tuleb portfooliot luues läbi mõelda ja analüüsida, millised sündmused minu professionaalses elus on kaasa aidanud minu kujunemisele õpetajana? Võib ilmneda, et need polnud ainult koolis või ülikoolis töötatud aastad, vaid ka mingisugused kohtumised, esinemised konverentsidel, ettekanded või publikatsioonid. Vahel võib selliseks sündmuseks osutuda ka läbiloetud raamat või nähtud film! Kuidas siis paremini arvesse võtta selliseid eriplaanilisi sündmusi, kuidas neid klassifitseerida? Ärgem rutakem, vaid lihtsalt „visandame nad kaardile“, mitte geograafilisele, vaid spetsiaalsele.

„Klassikalise“ portfoolio ettevalmistus algab taolisest kaardistamisest! Esialgse portfoolio väljatöötamiseks sobivad hästi sellist tüüpi teenused nagu TimeLine. See võimaldab ajateljele kanda autori haridustee, toetatuna erinevatest sündmustest. Selleks võib kasutada järgmisi teenuseid http://www.timetoast.com/, http://timeline.thinkport.org, http://mnemograph.com. Ajateljel loodud näidet „Haridustee“ võib näha siin: http://www.timetoast.com/timelines/31656

Algajad võivad kasutada ükskõik millist veebiserverit, mis pakub võimalust luua teadmiste kaarti või - nagu neid veel kutsutakse – mõistekaarti. Selleks sobivad serverid on: http://www.mindmeister.com/, http://www.mindomo.com/, http://mind42.com/ jt. Kõik need serverid aitavad teie esimese portfoolio täita viidetega publikatsioonidele ja „tunnistustele“ eredatest sündmustest teie biograafias. Need võivad olla videod või fotod.

On olemas seisukoht, et e-portfoolio on omapärane „altarimaal“, mis koosneb eranditult diplomitest ja tõenditest, kus kirjas teie sooritatud eksamid, kursused ja loengud. Piisab ainult nende skanneerimisest ja paigutamisest võrku–veebilehele. Mida rohkem selliseid tõendeid, seda kirjum(eredam) portfoolio. Samas ei ole portfoolio ju ainult möödunud saavutuste „konserveerimise“ koht, vaid loodud ikka selleks, et enda jaoks üles ehitada edasine professionaalne teekond (nimetagem seda karjääriks), mis ei pea koosnema eranditult mõtetest liikuda „mööda treppi üles“. Hea karjäär võib liikuda ka horisontaalselt...

Selleks peavadki teie portfoolios ilmuma ka teist tüüpi materjalid, mis justkui ongi adresseeritud iseendale, mis vastaksid teie sisemistele küsimustele.

Isiklik ajaveeb kui eelportfoolio...
Kõige parem regulaarse üleskirjutamise ja märkmete tegemise vahend on isikliku ajaveebi pidamine (ärge unustage tema päevikuvormi ja interaktiivseid võimalusi...). „Külvates“ oma ajaveebi regulaarselt mõtteid ja tähelepanekuid, saab need hiljem kokku korjata ning valmistada ette materjalid portfoolio jaoks.

Kõige parem oleks silme ees „hoida“ ja pidevalt täiendada nende küsimuste nimekirja, mis tahes tahtmata tekivad iga õpetaja töös... Tulevase portfoolio struktuuri saab läbi mõelda, kui esitame endale järgmised küsimused:
- kuidas ma õpetan oma õpilasi?
- kuidas õpin ise?
- millised on ideed õpetamismetoodika uuendamiseks?
- milliseid õppematerjale valmistan ja kuhu neid paigutan?
- kellega teen võrgustikusiseselt koostööd?
- milliseid kaasaegseid veebiteenuseid kasutan?
- milliseid uusi professionaalseid ülesandeid enda ette püstitan?
- milliseid professionaalseid probleeme tunnistan ja kuidas neid lahendan?

Loomulikult võivad küsimused olla ka teistsugused, konkreetsemad ja täpsemad, arvestades iga õpetaja suunitlust, eriala. Samas on tähtis mõista, et kõikide nende küsimuste mõte seisneb selles, et paremini esile tuua oma professionaalset „mina“. See võib olla aruande alus, millest algab uus professionaalse isiksuse mõtestamine ja areng. Näiteks, kirjutades oma ajaveebis mingi sündmuse kohta (konverents, koolitund, seminar õpetajatele), eemaldub autor pisitasa „reportaaži“ stiilist ja läheb üle analüüsivale ja reflekteerivale stiilile, pöörates tähelepanu mitte ainult sellele, mis välja tuli või õnnestus, vaid ka sellele, mis vajaka jäi, ebaõnnestus ning mida oleks teinekord vaja paremini teha või muuta...

Just ajaveebist võiks alustada õpetaja, kes mõtleb portfoolio loomisele. See on parim moodus saavutada professionaalne kompetentsus – oskus analüüsida enda tegevust.

Veebi tööriistad isikliku portfoolio koostamiseks
Portfoolio sisulisele ettevalmistusele lisaks tuleb mõelda ka selle esitlemisele internetis. Tavaliselt tehakse seda portfoolio veebilehel, selleks on palju erinevaid võimalusi. Millist teenust siis eelistada? Instrumentide valikuks peaks omama vähemalt kahte kriteeriumi, mille põhjal teha õige valik:
- teenus peab võimaldama lisada ja luua uusi lehekülgi;
- võimalus luua lihtsaimgi menüü ja navigeerida veebis;
- võimalus paigutada multimeedia objekte, tabeleid, kujutisi koodiga – embed-;
- saab muuta veebilehe disaini – kujundada teda oma maitse järgi;
Lisakriteeriumid võiksid näiteks olla järgmised:
- võimalus lisada põhilisi failitüüpe (täiendina leheküljele), näiteks tekstilised või zip-failid. Kui autor on valmis tagasisideks ja külaliste küsimusteks, siis on hea, kui on lehel on kommenteerimise võimalus.

Rohkemal või vähemal määral omavad selliseid võimalusi veebilehtede loomiseks serverid:
http://www.weebly.com/, http://www.yola.com/, http://www.netvibes.com/, http://www.sauropol.com/ ja http://www.edicy.com/.
Ja muidugi universaalseks instrumendiks, milles on kõik loetletud funktsioonid, on server Google Sites.

Kuidas võib välja näha elektrooniline portfolio?
Näitena toon mitu valmis portfooliot. Kohe tuleb vabandada ekslikku väljendit „valmis“, sest üks kord ja igaveseks loodud portfooliot pole olemas – professionaali portfoolio peab kogu aeg täienema uute kirjutistega. 

http://sites.google.com/site/urmastokko
http://aluojalaine.edicypages.com/
http://sites.google.com/site/tivarts/

Kõik ülaltoodud portfooliod on erinevad, kuid mingisugused alajaotused neis korduvad. Neid ühendab veel üks kvaliteedinäitaja – neis on palju viiteid internetti paigutatud materjalide kohta, mis tunnistab autorite esindatust võrgus.

On ka teist tüüpi e-portfoolioid. Näiteks avab õpetaja e-portfoolio kvaliteediga profiili sotsiaalses võrgustikus, mis on orienteeritud pedagoogilisele auditooriumile. Sellise portfoolio näite leiate: http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/viive

Heaks stardikohaks, et millestki alustada, on antud juhul õpetaja profiil sotsiaalses võrgustikus http://www.koolielu.ee/. Leiate portaalist näidised ja ka abist ei öelda ära. Veel võiks uurida järgmisi sotsiaalseid võrgustikke: http://www.linkedin.com/ ja http://www.facebook.com/.

Elektroonilist portfooliot võib kasutada õpetaja atesteerimisel - sealt leiab head ja eredad näited tehtud tööde kohta ning näitliku eneseanalüüsi.

Ljudmilla Roždestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog
(tõlge Jelena Laanjärv) 
Koolielu
Lisatud 25. novembril 2010