Evija Papule oli Lätis üks võtmeisikuid, tänu kellele leidis aset rahvusvähemuste koolide üleminek valdavalt lätikeelsele õppele. Ta julgustas koolijuhte ja õpetajaid, et nad läheksid püstitatud eesmärgi poole.

Lätis lõppes rahvusvähemuste koolide üleminek valdavalt lätikeelsele õppele kolm aastat tagasi, siis lõpetas gümnaasiumi esimene lend mittelätlastest noori, kes olid gümnaasiumis õppinud 60 protsendi ulatuses läti keeles. Esimest korda sooritasid kõik abituriendid üksnes lätikeelsed riigieksamid 2007. aasta kevadel, kusjuures riigieksamite statistika näitab üheselt, et läti õppekeelega koolide lõpetajate eksamitulemused jäävad enamuses õppeainetes veidi alla mittelätlastest noorte tulemustele.

Läti koolihariduse ülemineku protsessi tutvustades rääkis Papule, et kuigi nad alustasid selgitustööd ülemineku vajadusest õpetajatest, osutus siiski vajalikuks kogu ühiskonna kaasamine sellesse protsessi. Viis aastat tagasi aset leidnud rahutused Läti venekeelses kogukonnas vaibusid pärast esimesi positiivseid kogemusi, sest lapsevanemad nägid ka ise, et kahes keeles õppimine on huvitav ja ei käi noortele üle jõu.

Ühtse lätikeelse haridussüsteemi peamise tulemusena ei kohta Papule sõnul Lätis enam noort inimest, kes ei oskaks läti keelt. Samuti on venekeelne kogukond, eeskätt selle noorem osa, tunduvalt paremini kursis riigis toimuvaga. Kuna õpilaste arv väheneb Lätis veelgi drastilisemalt kui Eestis, siis on Lätis tekkinud õpetajate seas konkurents ning sageli on üksnes läti keeles õpetavates koolides juba õpetajateks inimesed, kellele läti keel ei ole emakeeleks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. novembril 2010