<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Aastakümne edetabelid – kus on mängud?]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/68222/aastakumne-edetabelid-%E2%80%93-kus-on-mangud</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/68222/aastakumne-edetabelid-%E2%80%93-kus-on-mangud" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/68222/aastakumne-edetabelid-%E2%80%93-kus-on-mangud</guid>
    <pubDate>Sun, 05 Dec 2010 01:27:40 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/68222/aastakumne-edetabelid-%E2%80%93-kus-on-mangud</link>
    <title><![CDATA[Aastakümne edetabelid – kus on mängud?]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Šotimaa mängutööstus toob Suurbritanniale sisse rohkem raha kui filmitööstus. Erinevate firmade investeeringud ulatuvad seitsmekohaliste numbriteni, lootuses saada järgmiseks hitiks. Aastalõpu  lugematud edetabelid lahkavad paljusid teemasid, mängud ei ole aga tavaliselt üks neist.</p>
<p><span class="Apple-style-span" style="font-size: 13px;">Isegi vaatamata oma v&auml;hesele meedia-t&auml;helepanule, vaadatakse m&auml;ngudele &uuml;levalt alla, filmikirjutamine v&otilde;i stsenaristi t&ouml;&ouml; on palju k&otilde;rgemalt hinnatud kui m&auml;ngu autorite t&ouml;&ouml;.&nbsp;</span></p><p>Kahjuks levib sarnane kuvand ja seos ka hariduses. Vaatamata suurtele rahadele, mida suunatakse heade haridusliku sisuga m&auml;ngude loomiseks ning keskkondade, nagu nt <a href="http://ltsblogs.org.uk/consolarium/" target="_blank">Consolarium</a> (IKT ja m&auml;ngukeskse hariduse rakendamine) &uuml;lalpidamisele, suhtuvad &otilde;petajad m&auml;ngudesse ja m&auml;ngimisse klassiruumis ikkagi teatud eelarvamustega. M&auml;ngimist k&uuml;ll kasutatakse koolis, l&auml;htudes m&otilde;istmisest, et m&auml;ngude maailm on &otilde;pilasele sama tavaline kui televisioon ja internet, kuid tavaliselt kasutatakse m&auml;ngimist koolitunnis vaid veerandi viimaste tundide ajat&auml;iteks. M&auml;ngust ja m&auml;ngu loomise protsessist &otilde;ppimise potentsiaali tuntakse v&auml;he, kuigi v&auml;ga palju &otilde;petajad v&otilde;iksid sellega oma &otilde;pilasi haarata ja seda v&otilde;imalust rakendada.&nbsp;</p><p>Meie ees seisavad viimased n&auml;dalad &otilde;ppimist k&auml;esoleval aastak&uuml;mnel, ja kuigi me ilmselt ei n&auml;e m&auml;ngude edetabeleid populaarsetes meediakanalites, v&otilde;iksime me siiski loota, et j&auml;rjest enam &otilde;petajaid hakkab m&otilde;istma, et m&auml;ngud ei ole ainult j&otilde;ulude teema, vaid midagi enamat.&nbsp;</p><p>Refereeritud: <a href="http://edu.blogs.com/edublogs/2009/12/endofadecade-top-10-lists-where-are-the-videogames.html" target="_blank">http://edu.blogs.com/edublogs/2009/12/endofadecade-top-10-lists-where-are-the-videogames.html</a></p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli-Maria Naulainen</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>