Rahvusvahelise uuringu PISA 2009 Eesti tulemused ehk Eesti õpilaste tulemused on jätkuvalt väga head


Avaldaja:Kristi Semidor07. Detsember 2010 Kommentaarid (1)

Märksõnad:

Kategooriad:Hariduselu

2009. aasta PISA uuring keskendus põhikooli õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele, vähesemal määral hinnati ka matemaatilist ja loodusteaduslikku kirjaoskust. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõi esile: „Euroopa riikide hulgas on Eesti õpilased punktiarvestuses funktsionaalses lugemises tõusnud võrreldes 2006.aasta uuringuga 8. kohalt 5. kohale, matemaatilises kirjaoskuses oleme 7. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal. Maailmas ollakse funktsionaalses lugemises 13. kohal, matemaatilises kirjaoskuses 17. ja loodusteaduslikus kirjaoskuses 9. kohal.“

Õpilaste saavutustasemete protsentuaalse jaotuse järgi saavutas 87% õpilastest funktsionaalses lugemises baas- või kõrgema taseme. Vastava näitaja põhjal on Eesti õpilased Euroopa riikide seas funktsionaalses lugemises 2. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 2. kohal ning matemaatilises kirjaoskuses 3. kohal. Maailmas on Eesti õpilased funktsionaalses lugemises 7. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 5. ja matemaatikas 10. kohal. Seega enamik meie õpilastest saavutas ühiskonnas täisväärtuslikult hakkamasaamiseks vajalikud baasteadmised ja -oskused.

Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Šanghai (Hiina), Korea Soome, Hongkongi (Hiina), Singapuri ja Kanada õpilased.

Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus tulemuste sõltumine õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast oli väga väike – ca 10%. Kõige väiksem on vastav protsent Islandil – 7%.

Tõnis Lukas toonitas, et PISA rahvusvaheline võrdlus on asendamatu andmebaas meie haridussüsteemi tugevustest ja probleemidest järelduste tegemiseks. Ta rõhutas: „Kindlasti arvestame saadud tulemusi ka edasiste hariduspoliitiliste sammude planeerimisel. Rahvusvahelises võrdluses on enamike Eesti 15-aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest hea – õpetajad on nende arvates hoolivad, õiglased ja on huvitatud õpilase käekäigust. Kiitus meie õpetajatele!“

Minister jätkas: “Õpilaste baasteadmised on head, kuid eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemustes on jätkuvalt erinevus. Rahul ei saa olla ka 5. ja 6. tasemele jõudnud õpilaste osakaaluga, mis on kahjuks võrdluses madal funktsionaalses lugemises ja matemaatilises kirjaoskuses. Peame oma andekatega rohkem tegelema ja ka neile vastava raskusastme ülesandeid rohkem kasutama.“

Lukase arvates tuleb tähele panna, et PISA 2009 tulemuste põhjal loetakse Eestit koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga edukate koolisüsteemide hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla keskmise.

Lugemise ja lugemisoskuse definitsioonid on teisenenud koos ühiskonna, majanduse ja kultuuri muutustega. PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning lugemismotivatsiooni olemasolu töötamiseks tekstidega, mis võimaldavad saavutada eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus. Õpilaste funktsionaalset lugemisoskust hinnati keskmiste tulemuste järgi punktides ja kuues saavutustasemes. Kõrge ja madala oskustasemega õpilaste arv on oluline indikaator majanduskasvu ja sotsiaalarengu ennustamiseks.

PISA 2009 uuringus osales 65 riiki, kellest 34 olid OECDsse kuuluvad riigid ja 31 partnerriiki. Eestist oli valimis 4727 õpilast. Uuringusse oli kaasatud 175 kooli. Valimisse kuulunud õpilastest 18,7% õppis vene õppekeelega koolides.

Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuring PISA (Program for International Student Assessment) viidi Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt läbi 2009. aasta aprillis. Uuringuga mõõdetakse põhihariduse omandamisel lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonna elus.

Täiendav info: http://www.hm.ee/index.php?048181 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 7. detsembril 2010

    • Kristi Semidor
      Kristi Semidor

      Õpilasliit: mis hinnaga PISA-edu saavutati?
      Eesti Õpilasesinduste Liit tunneb PISA-testi heade tulemuste üle heameelt, kuid toob välja, et teadmiste kõrval tuleks Eesti koolides edaspidi ka inimesi rohkem väärtustada. Tekst: http://www.postimees.ee/?id=353686

    Haridus- ja Noorteamet