Osalejate seas on nii ülikoolide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutuse "Meie Inimesed" töötajad, koolide omanike ehk kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide esindajaid.

„Vene õppekeelega kooli tulevik on olnud pikalt arutelu all, muutused on siin vajalikud ja seda mõistavad nii õpilased, lapsevanemad kui õpetajad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Väheneva õpilaskonnaga seni vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek eesti õppekeelele on otsustatud ja koolid on teinud selleks hoolega ettevalmistusi.“

„Koole häirib praegune liigne erakonnapoliitiline sekkumine loomulikesse protsessidesse,“ lisas minister. „Haridusministeerium on teinud palju selleks, et eesti õppekeele rolli tõus ja meie haridussüsteemi muutumine ühtseks oleks sujuv ja tõstaks õppekvaliteeti, mitte ei langetaks seda. Konstruktiivsed arutelud on teretulnud ning palju vajalikumad kui valimiseelne rabelemine, mida on näha näiteks Tallinna linnavalitsuse lubadustest pöörata riigi otsused minevikku tagasi.“

Uuringud näitavad, et tänase vene õppekeelega kooli õpetajal on hea pedagoogiline ettevalmistus ning paranev riigikeele oskus. Koolidesse on lisandumas küll ka noori õpetajaid, kuid samas on puudu mõnede ainete aineõpetajatest ja oma ainet eesti keeles õpetavatest õpetajatest.

Kuna põhikoolis võib õppetöö toimuda täismahus vene keeles, siis on oluline tagada venekeelsete aineõpetajate kõrgel tasemel ettevalmistus ja täiendõpe. Eestikeelne aineõpe ei ole oluline mitte ainult gümnaasiumis, erinevad huvigrupid ootavad eestikeelse õppe tugevdamist nii koolieelses lasteasutuses kui ka põhikoolis. Viimased analüüsid kinnitavad, et eesti keeles oma ainet õpetavate õpetajate pädevus vajab pidevat toetust.

Õpetajakoolituse spetsialistid arutavad kahe päeva jooksul õpetajate ettevalmistuse tänast seisu ning keskenduvad tulevikuväljavaadetele. Seminari materjalides peetakse oluliseks õpetajate erialakeele ja metoodikapädevust. Mitmekultuurilise ja mitmekeelse õppe läbiviimise pädevust vajavad tänases Eestis kõik õpetajad. Eesti õppekeelega koolides täna ligi 5000 õpilast, kelle emakeeleks ei ole eesti keel.

Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži ruumides peetavat seminari toetavad Euroopa Sotsiaalfondi programm Eduko ning Haridus- ja Teadusministeerium. Arutelu algatas Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kelle põhikompetents on just õpetajate ettevalmistamine vene õppekeelega koolidele.

Seminari arutelu esmased kokkuvõtted on alates kolmapäevast kättesaadavad Tartu Ülikooli Narva Kolledži koduleheküljel http://narva.ut.ee.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. jaanuaril 2011