Vanemlikud õigused võeti 2007. aastal ära 217 lapse, 2008. aastal 225 ja 2009. aastal juba 262 lapse vanematelt, selgub sotsiaalministeeriumi kogutud statistikast. Kuigi kasv pole olnud suur, on tegemist ikkagi kasvuga, millesse tuleb spetsialistide arvates täie tõsidusega suhtuda ja sellele ennetav piir panna.

Narva lastekodu juhataja Mare Välja sõnul viivad laste eraldamiseni kuhjunud probleemid, kui lisaks töötusele tekivad ka sõltuvusprobleemid. Oluline on lastekodu juhtaja sõnul, et ühiskond kaasaks neid peresid ja aitaks neid märgata, enne kui olukord väga käest ära läheb.

Tallinna lastekodu juhataja Leena Masing ei pea siiski laste perelt võtmise kasvu statistikas kuigi tähendusrikkaks. Tema sõnul näitab see, et kohtupidamine on läinud lihtsalt libedamalt ja kohalikel omavalitsustel on huvi asju rohkem kohtusse anda: siis lähevad lapsed riiklikule ülalpidamisele riiklikesse lastekodudesse. „Põhjused, miks lapsed eraldatakse, on mitmetahulised, erinevate asjade kokkulangevused, enamasti on põhjuseks ikkagi alkoholism ja muud sõltuvused, millega kaasneb omakorda hoolimatus laste suhtes,” selgitas Masing.

Lastekodulaste üldarv on viimastel aastatel kahanenud. Kui näiteks 1998. aastal elas lastekodus 1699 last, siis 2009. aastal juba 1209 ja mullu novembri seisuga 1224 last.

Riigikontrolli hiljutine aruanne tõi esile, et riik ei tee piisavalt pingutusi, suunamaks lapsi institutsioonide asemel hooldusperedesse.

Lisatud 20. jaanuaril 2011