Õpilasprojekte on korraldatud juba aastaid
Tartu Ülikooli poolt ja Tiigrihüppe toel on läbi viidud uurimuslikud õpilasprojektid Tiigriretk Eestimaal, Noor loodusuurija, Noor teadlane. Aastatepikkune traditsioon on olnud ka projekti Tere, Kevad! toetamine, mis on kindlasti üks suurepärasemaid näiteid ainetevahelisest integratsioonist ning arvutite ja interneti mõistlikust kasutusest õppeprotsessis.

Kuna viimasel ajal on hakatud ühiskonnas rohkem mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust riigi majanduse ja ka tuleviku osas, siis on see tinginud ka Tiigrihüppe Sihtasutuses eraldi LTT suuna välja arendamise. Käivitatud on projektid TehnoTiiger, mille sisuks on 3D modelleerimine ja CNC freespingi kasutamine tööõpetuses; TikiTiiger, mis täiendab käsitöötundi programmeeritava tikkimismasina ja vastava tarkvaraga; TiigriRobot, mis hõlmab endas Lego Mindstorm NXT programmeeritavate robotite ja kodulabori komplektide kasutust; ning Tiigrimatemaatika, kus põhirõhk on matemaatika-alaste tarkvaraprogrammide kasutusel õppetöös.

TeadusTiiger võimaldab õpilastel katsetada
Kõikide nende projektide kõrval on veel üks, mille koondnimetajaks on TeadusTiiger ja mille alla mahub erinevaid ettevõtmisi. Näiteks koostöö Eesti Füüsika Seltsiga portaali fyysika.ee käigushoimisel ja arendamisel, samuti katsetused üle interneti toimuva õppetöö vallas. Jõudumööda toimub ka internetimaterjalide loomise toetamine, viimane valminud näide on „Keemia videokatsed“, mis käsitleb mittemetalle ja valmis koostöös TÜ keemikutega.

TeadusTiigri projekti rahalises mõttes kulukaim osa on kahtlemata IKT-põhiste katsevahendite hanked koolidele. Projekti eesmärk on elavdada ja mitmekesistada gümnaasiumiastme loodusteaduste tunde. Hetkel on digitaalsete katsevahenditega varustatud 15 kooli. 2009. aasta lõpuks peaks selliseid koole olema juba üle 30. Komplekti kuulub andmelugeja, mille külge on võimalik ühendada erinevaid andureid alates vererõhumõõtjast kuni vee soolsuse või helivaljuse mõõtjani. Sensorite valikut tehes on silmas peetud kõikide loodusainete vajadusi, seda loomulikult üldhariduskooli õppekava piires. Selliste katseseadmete vajadus oleks koolides kahtlemata suurem, kuid rahalised võimalused seavad siin omad piirid – ühe komplekti hind on suurusjärgus 80 000 krooni. Seetõttu on saajatena eelistatud seisus koolid, kus on rohkem õpilasi, eeskätt gümnaasiumid ning loomulikult on eelduseks ka vahendite kasutuamisest huvitatud ja kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. 

Tiigrihüppe Sihtasutusel on väga hea meel aastatepikkuse koostöö üle Tartu Ülikooli loodusteaduste, matemaatika ja robootika valdkonna spetsialistidega – eraldi tahaks siin kohal ära märkida Tago Sarapuu, Margus Pedaste, Rein Pranki, Eno Tõnissoni, Alvo Aabloo ja Ivar Puura. Viimasel ajal on hoogustunud koostöö ka Tallinna Tehnikaülikooliga ja seda eeskätt robootika-mehhatroonika ja tehnilise joonestamise valdkonnas. Loodame väga, et see koostöö jätkub ka edaspidi.

Aimur Liiva
Tiigrihüppe Sihtasutuse loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna juht
Koolielu
Lisatud 7. detsembril 2009