Ministri sõnul on tööd on tehtud pikalt ja palju: “Ometi peab kuskile joone alla tõmbama, et praeguseks kooskõlastatud uuendused ka jõustuda saaks. Õppekava tuleb arendada muidugi ka tulevikus ja edaspidi toimub selle koolides juurutamise hindamine ja uuendamise vajaduste teaduslik hindamine pideva protsessina. Tänan õppekava ekspertrühma ja sellesse kuulunud teadlasi ja õppejõude, samuti kõikide ainekavade töörühmi, kuhu kuulus hulgaliselt nii kooliõpetajaid kui ülikooliõppejõude, seni tehtud töö eest.“

Põhikoolis on võrreldes gümnaasiumiga tähtsam kasvatav funktsioon. Põhikool kindlustab kõigile õpilastele võimetekohase tunnetusliku, kõlbelise ja sotsiaalse arengu ning tervikliku maailmapildi kujunemise – ta peab andma tervikliku pagasi, millega elus hakkama saada. Gümnaasiumi õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks on, et õpilased leiaksid huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee.

Nimetatud erinevusest tulenevad ka rõhuasetused õpikeskkonnas ja õppe korraldamises. Põhikool peab pakkuma kõigi õpilaste arenemiseks turvalist keskkonda, gümnaasium rõhutab valikuid, mis võimaldavad jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Kehtiva õppekava sihid ja taotlused on jätkuvalt sellised, mille suunas tasub samme seada. Uuendatud õppekava ei keera kooliharidust pea peale. Muutused on seotud eesmärkide rakendatavusega. Selleks on ainekavades teadlikult arvestatud üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga, vähendatud on ainemahte, selgemalt on väljendatud õpitulemused ning suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvabadust.

Õppekavade üldosade suuremad muudatused puudutavad õpikeskkonda, hindamist ning gümnaasiumi lõpetamist. Lisaks on vähendatud gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu ning antud õpilasele õigus ja kohustus õppida valikaineid.

Töös ainekavadega oli kõige olulisemaks ülesandeks õppesisu hulga ja keerukuse ülevaatamine, et klassis toimuv oleks ea- ja jõukohane. Ainevaldkonniti muudeti õpet õpilasele lähedasemaks ning tema huvidele ja igapäevaelu vajadustele vastavaks, nagu näiteks emakeeles tekstiõpetuse rõhutamine, loodusainetes uurimusliku õppe rõhutamine, võõrkeeltes konkreetsetes keelesituatsioonides toimetulek, ühiskonnaõpetuses praktiline suunitlus, muusikas musitseerimine jne. Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolist gümnaasiumi õppekavva, nt matemaatikas ja loodusainetes. Piiritleti teemade sügavust ja liigset tõlgendamist eriti loodusainetes, ka nt matemaatikas. Võõrkeeltes täpsustati keeleoskustasemete kirjeldusi, mis võimaldab kindlaks teha õpilase taseme erinevates osaoskustes.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega. Just õppeainete vähest omavahelist lõimingut ja vähest sidusust õppekava üldosaga on ette heidetud kehtivale õppekavale.

Õppekava rakenduse osas läheb pärast õppekava kinnitamist töö edasi aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise, koolitamise ning õppekirjandusega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012. õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014. õppeaastaks.

Antud teema põhjalikum käsitlus koos tervikdokumentide ning ainekavadega on loetav Haridus- ja Teadusministeeriumi interneti koduleheküljel: www.hm.ee/index.php?046373. Lisaks toimub reedel, 11. detsembril kell 11.00 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses pressikonverents, mis pühendatud uueneva riikliku õppekava teemale.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 9. detsembril 2009