Presidendi kantselei teatel arutas Ilves eelnõu menetlemist neljapäeval haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi, lastevanemate liidu eestseisuse liikme Liisa Pakosta ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimehe Toomas Kruusimäega.

Ilves osutas, et teise lugemise käigus on valitsuse algatatud eelnõus tehtud põhimõttelisi muudatusi koolide korralduse ja õpilaste vastuvõtu tingimuste asjus, mistõttu pidas ta oluliseks nende muudatuste võimalikud mõjud hoolikalt läbi töötada. "On selge, et õppekavade ja koolivõrgu reform on vältimatu. Ent haridusalaste otsuste tegemisel tuleb mõelda aasta, viis ja 12 ette," ütles ta ja kinnitas samas, et arvestades Eesti väiksust saab uue seaduse soovitud ja soovimatud mõjud täpselt välja selgitada.

Ilves soovitas võtta nende küsimuste arutamiseks piisavalt aega, pannes kodanikuühiskonna esindajatele südamele, et ka nemad sealjuures konstruktiivselt kaasa töötaksid ning parlament nende ettepanekuid arvestaks. "Haridus on nii oluline ja kõiki puudutav teema, et siin ei saa väga teravate vastuolude kiuste jõuga lahendusi kehtestada. Nii sündinud otsused ei jääks tõenäoliselt püsima," nentis ta.

Ilves lisas, et demokraatlikus ühiskonnas ei ole ega saagi olla täielikku üksmeelt, kuid kogu ühiskonda puudutavate pikaajalise mõjuga otsuste langetamisel tuleks otsida võimalikult laia toetuspinda ning teha kõik võimalik, et reform lähtuks eelkõige laste tuleviku kindlustamise huvist.

Eelnõuga kavandatavat põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamist arutab neljapäeval opositsioonilise Keskerakonna ettepanekul riiklikult tähtsa küsimusena ka parlament. Arutelul võtsid ettekandjatena sõna kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimees Mailis Reps, linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi.

Reedel korraldavad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga plaanitavates muudatustes üksmeele leidmiseks riigikogu konverentsikeskuses nõupidamise opositsiooniliste Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste fraktsioon.

Riigikogus oli palju vaidlusi tekitanud eelnõu viimati arutlusel 25. novembril, mil katkestati kultuurikomisjoni ettepanekul selle teine lugemine. Kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Peeter Kreitzberg põhjendas seda vajadusega anda kõigile fraktsioonidele ja huvirühmadele veel kord võimalus eelnõu sisuliselt läbi arutada ja esitada esimese lugemisega võrreldes oluliselt muudetud tekstile oma ettepanekud. Tema sõnul jäi eelnõus teise lugemise eel muutmata üksnes 18 paragrahvi 96-st.

Aasta algusest riigikogu menetluses olnud ja 25. märtsil esimese lugemise läbinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule esitati teiseks lugemiseks 196 muudatusettepanekut. Uued parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt 11. detsembriks.

Kreitzbergi sõnul sõltub eelnõu edasine menetlemine sellest, kui palju uued ettepanekud seadust ja selle ülesehitust muudavad. Ta on varem BNS-ile öelnud, et paari kuuga ei õnnestu seadusega kavandatavaid muudatusi ilmselt selgeks vaielda ning pigem jõuab parlament sellega lõpule hiliskevadel.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilaste, nende vanemate ja kooli töötajate õigused ja kohustused ning kooli pidamise ja rahastamise ning kooli tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.

Loe ka:
- Emakeeleõppe reformikava kärbib teooria tiibu 

- Tulviste: koolide lahutamisel ei pea lähtuma õpilaste arvust 

- Lukas: mina olen ühiskonda hoiatanud 

- Koolireformi eelnõu muudatuste esitamise tähtaega pikendati  

Allikas: BNS Lisatud 11. detsembril 2009