Euroakadeemia taotles kõigepealt ministri 15.07.2010 käskkirja nr 737 tühistamist, millega kinnitati Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) ettepanek mitte anda eraülikoolile Euroakadeemia õigust kunstide õppekavagrupis magistriõpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

Teiseks taotles Euroakadeemia ministri 14.07.2010 käs kkirja nr 732 tühistamist, millega esitati Vabariigi Valitsusele ettepanek anda eraülikoolile Euroakadeemia tähtajaline õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid järgmiselt:
1) tähtajaga kuni 30.06.2013 keeled ja kultuurid õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes;
2) tähtajaga kuni 30.06.2012 keskkonnahoid ning ärindus ja haldus õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes.

Kolmandas hagis taotles Euroakadeemia kõrgharidusstandardi selle osa tühistamist, millega Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusministri ettepaneku.
Tartu halduskohus jättis kõik kolm hagi rahuldamata. Euroakadeemial on võimalik kohtuotsused edasi kaevata.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles riigi eesmärke selgitades: „Eesti kõrgharidus peab olema usaldusväärne – seda eelkõige meie enda noorte jaoks. Seetõttu peab riik pidevalt õppe kvaliteedil silma peal hoidma. Mõistagi ei anna lõplikke hinnanguid ministeeriumi ametnikud, vaid Kvaliteediagentuuri egiidi alla koondunud sõltumatud oma eriala eksperdid, kelle kuulumist komisjoni on ka iga hinnatav õppeasutus aktsepteerinud.“
“Peame pingutama, et Eestis sündinud noored teaksid, et meie kõrgharidus on kontrollitud kvaliteediga – nad ei pea minema välismaale, vaid võivad rahumeeli õppida kodumaal. Arutame kõigi õppeasutuste juhtkondadega nende hindamistulemusi ja kui kohapeal üksi tegutsedes on tekkinud kvaliteedirisk, soovitame teha ühisõppekavu teiste kõrgkoolidega,“ kinnitas minister ja lisas: „Nii kindlustame kaks olulist asja – kindlustame kõigis valdkondades Eesti kõrgharidustraditsiooni jätkumise parimate asjatundjate ühistöös ning hoiame andekad noored siinsetes kõrgkoolides ja ei peta nende kvaliteediootusi.“

Aastatel 2009- 2011 viiakse läbi Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamine. Üleminekuhindamise eesmärk on jõuda Eesti kõrghariduskorralduses olukorrani, kus kõigil Eesti kõrgkoolidel on neis valdkondades, kus nad tegutsevad, õigus väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid. Üleminekuhindamine on vajalik selleks, et riik saaks kinnituse õppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse kohta, kuivõrd sellega annab riik kvaliteedigarantii kõrgkooli vastavale õppekavagrupile.

Üleminekuhindamist viib läbi sõltumatu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Hindamiseks on õppekavad jaotatud 28 õppekavagruppi ning hindamised viiakse hindamiskomisjonide poolt läbi kõikides institutsioonides paralleelselt. Lõplikud otsused kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, andes kõrgkoolile õiguse viia läbi õpet konkreetses õppekavagrupis ja igal tasemel eraldi (BA, MA, rakenduskõrgharidus, PhD) kas tähtajatult või tähtajaliselt (k uni 3 aastaks). Alates 2012. aastast saavad kõrgkoolid õpet anda ainult nendel õppekavadel, mis kuuluvad õppekavagruppi, milles konkreetsele kõrgkoolile on Vabariigi Valitsuse poolt antud õigus õpet läbi viia.

Tänaseks on üleminekuhindamise käigus hinnatud 28st õppekavagrupist 19, sel aastal lähevad hindamisele viimased 9 õppekavagruppi. Tähtajatu õppe läbiviimise õigus on saadud 133 korral. Tähtajalisi lube ehk kohustusega minna kordushindamisele on saadud 27. korral. Negatiivsed hinnangud on antud kaheksal korral: Tallinna Ärijuhtimise kolledži ja Sotsiaal- ja humanitaarinstituudi ärinduse ja halduse ning viimase kooli puhul ka õiguse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes, Euroakadeemias kunstide magistriõppes, Akadeemia Nordi psühholoogia õppekavagrupis, Tartu Teoloogia Akadeemia usuteaduse magistriõppes ning Eesti Mereakadeemia füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes.

Kui 1. jaanuariks 2012 ei ole kõrgkool saanud vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õigust, tuleb kõrgkoolil koostöös HTMiga leida üliõpilastele edasiõppimisvõimalused mujal. Negatiivsete eksperthinnangute järeldusi ja põhjusi arutatakse põhjalikult iga õppeasutuse juhtkonnaga. Kuni 31. detsembrini 2011 tohib nendes õppekavagruppides, mille puhul on üleminekuhindamisel langetatud negatiivne otsus, õpet siiski läbi viia ning anda akrediteeritud õppekavadel ka riiklikke diplomeid.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. jaanuaril 2011