2004. aastal Euroopa Liidu projekti SafeBorder algatusena sündinud ja võrgustiku Insafe poolt üle võetud turvalisema interneti päev on laienenud väljapoole oma traditsioonilist geograafilist tsooni ja nüüd tähistatakse seda ülemaailmailmselt rohkem kui 60 riigis, Brasiiliast Jaapani ja Keeniani.

Sel aastal kannab päev juhtmõtet „See on rohkem kui mäng, see on Sinu elu!“.

Tiigrihüppe Sihtasutus korraldab 8. veebruaril turvalise interneti päeva konverentsi, kuhu on oodatud õpetajad, noorsootöötajad, lastekaitsetöötajad ja koolipsühholoogid. Noored kulutavad suure osa oma ajast tegevustele internetis – veebipõhistest mängudest suhtlemiseni sotsiaalvõrgustikes. Konverentsil räägitakse sellest, mida saavad täiskasvanud teha, et virtuaalses maailmas ei satuks ohtu laste privaatsus, maine ja tervis.

Vahetult konverentsi eel palusin paarile küsimusele vastama Tiigrihüppe Sihtasutuse internetiturvalisuse projektijuhi Ilvi Pere.

Mis oleksid sotsiaalvõrgustike kasutamise kolm kuldreeglit?

1. Mõtle enne kui postitad.
2. Ära esita privaatseid isikuandmeid - näiteks ei pea kogu interneti kasutajaskond (2 miljardit) teadma, kus sa elad.
3. Internetis kohatud meeldiv võõras ei pruugi sugugi olla see, kellena ta esineb.
  
Facebook on tohutult populaarne, ja mida rohkem kontakte Facebookis, seda uhkem. Sõpradeks aktsepteeritakse tihti kõik sooviavaldajad kartuses kedagi solvata, ebapopulraane näida. Kuidas julgustada noori tundmatule „ei“ ütlema?

Facebook ongi tore koht, aga seda peab oskama kasutada. Me alles õpime nn digitaalset kirjaoskust, mille sekka kuulub ka “ei” ütlemine. Nagu päriselus, nii ka virtuaalses elus kohtume väga erinevate inimestega. Enamus neist on meeldivad ja suhtlemine nendega  on positiivne kogemus. Noortel puudub elukogemus ja kokkupuuted elu pahupoolega, just vanemad peavadki siin neile toeks olema. Samas ei ole abi näägutamisest ja targutamisest, tuleb rõhutada lastele, et me oleme olemas ja meie poole saab alati pöörduda. Veel peab jälgima, et noortel oleks piisavalt huvi ja tahet suhtlemiseks ka väljaspool virtuaalset maailma.

Kui tihti olete kohanud suhtumist, et minuga pole midagi juhtunud, järelikult on turvaline? Mõtlen siinkohal ka arvutiviiruste levikut.

Noored kasutavad internetti usinalt ja sellepärast on nende kokkupuuted ohtudega samuti sagedased. Üldiselt on Eesti noored nutikad ja teavad, mida ette võtta. Maailmas on ringlemas ca 40 miljonit viirust ja nende äratundmiseks on võimelised vaid spetsialistid.

Tänapäeval tähendab turvaline kodu ka turvalist internetti. Turvalise kodu lapsele peavad tagama vanemad. Arvuti ei kasvata teie last! Lapsega tuleb rääkida, tunda huvi tema tegemiste vastu.
Koolidel on samuti oluline roll. Õpetajad peaksid ennast teemaga kurssi viima. Internetiturvalisusest peaks rääkima igas aines. Kui lastel tekib küsimusi, millele õpetaja ei oska vastata, siis alati on võimalus pöörduda spetsialistide poole.

Internetis on tohutult positiivseid võimalusi ja infot - me peame oskama vaid seda kasutada. 

Loe turvalise interneti kohta koduluehelt "Targalt internetis"!