Eksperimenta! (lühendatult E!) on suunatud  koolinoortele vanuses 14 kuni 19 eluaastat, aga ka kunstiõpetajatele ning kunstnikele. Esimene E! toimubki sel kevadel Tallinnas, Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames. Eksperimenta! näitust saab vaadata 26. aprillist 14. juunini Tallinnas Lauluväljaku ruumides ja välialal, Maarjamäe lossi I korrusel ning avalikus linnaruumis. Eksperimenta! toimumist toetab ka Tiigrihüppe Sihtasutus.

Mihkel Kaarma: „Olen kunstiklassis õppinud umbes 10 aastat. Alustasin muusikast, hiljem hakkasin tegelema kunstiga. Kõige esimene eriala oli ehtekunst, sellega tegelen praegu ka. Hobidena veel? Raamatud, isiksuse arendamine, vaimsed asjad, muusika muidugi, vahel jämmin klaveril. Muusikale tahaksin tulevikus enda elus suuremat rolli.“

Kas on ka kindel kunstistiil või ajastu, mis rohkem meeldib?

Mihkel Kaarma: „Veel mõnda aega tagasi mind väga lummas fanatasy art, ja siiamaani teeb seda. See on kunstistiil, mille põhielemendid on fantaasiakirjandusest (näit Tolkien, Rowling) ning mis tegeleb nendes raamatutes kujutatuga: lohed, haldjad, veidike romantiseeritud karakterid. Aga fantasy art`is on väga erinevaid suundasid.

Mulle meeldib selline sürreaalne, abstarktne kunstis, midagi, mis väljendaks rohkem sisemist osa. Aga samas hindan väga kõrgelt naturalismi, üks mu lemmiktöid on Leonardo da Vinci „Autoportree“. See on visand, ja võib-olla mitte nii tuntud, aga väga hea ja mõjus.“

Kas eesti muinasjuttude põhjal saab fantasy art`i teha?

„Saab ja on tehtud.“

Mitu kunstitundi nädalas on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi humanitaarklassis?

Mihkel Kaarma: „Erinevatel perioodidel on erinev arv tunde, praegu  7-8 akadeemilist tundi. Lisaks käin metalliringis, tuleb kolm tundi juurde, nii et 10 akadeemilist tundi nädalas tuleb ära. Koolis õpime kunstiajalugu, maali, joonistamist, krokiid, on olnud ka tootedisaini aluseid, hetkel tüpograafia, hästi palju asju rohkemal või vähemal määral.“

Kas lisaks kunsti õppimisele käivad noored ka kunstinäitustel?

„Jaa, käivad. Kindlasti tahan vaatama minna tarbekunsti aastanäitust „Ragulka“. Kunstinäitusel käin vähemalt korra kuus, eriti väiksemates galeriides, Kumusse satun harvem. Aga kui seal on suurem näitus, näiteks praegu graafikatriennaal, siis kindlasti. Kumu püsiekspositsioon on algusest lõpuni läbi käidud.“

Kes või mis tõi Eksperimenta! juurde?

Mihkel Kaarma: „Joonistusõpetaja Margot Kask palus teha kaks nädalat enne tähtaega lihtsalt enda tunni jaoks midagi. Aga mul oli endal hetkel väga hingelähedane teema, mida ma väljendan ka seal töös, ja sedavõrd võtsin ülesannet tõsisemalt. Kuna ma olin vaeva näinud, siis mõtlesin, et miks mitte proovida saata see ka konkursile, kuigi õpetaja seda tingimuseks ei seadnud. Siis mul õnnestus saada töötuppa, mis oli tore ja mõnus, ja sealt edasi näitusele.“

Mis see hingelähedane teema on?

Mihkel Kaarma: „Selle nimi on „Püha geomeetria.“ See on esmapilgul väheütlev termin või siis jätab ühekülgse mulje, tegelikkuses on see väga mitmekülgne. Püha geomeetria  on teema, mis nõuab pigem aastakümneid, et see läbi arutada. Põhimõtteliselt võib öelda, et selle printsiibiks on: aatomis on väljendatud kogu universum ja vastupidi, universum on üks aatom.
Siin on konkreetsed printsiibid, mida on järgitud aastatuhandeid, arhitektuuris peamiselt. Kõige varasem visuaalne väljendus, mis ei ole arhitektuuriga seotud, on neli tuhat aastat enne Kristust Egiptusest Giza püramiidi lähedalt leitud Elulille kujutis.“

Elulille iseloomustab võime kasvada lõputult nii sissepoole kui ka välja, järgides sama printsiipi, mis visuaalselt väljendatuna on kuusnurkne ja mida võib näha sellistes täiuslikes struktuurides nagu lumehelbed, meekärjed, berülli kristallid. Näiteid Elulillest visuaalsel kujul võib leida üle maailma, sõltumata religioonidest või süsteemidest.

Mihkel Kaarma: „Siin on seotud sisuliselt matemaatika ja füüsika ja tuumafüüsika ja keemia;  kõik, mida saab universumis vaadelda; mõõta isegi neid võnkeid, mida me oma silmaga ei näe, ei tunneta, ka need elemendid on kirjeldatavad läbi püha geomeetria.“

Tuleb sellest maal, joonistus, installatsioon?

„Segatehnikas söejoonistus, millel on ka ruumilisemad konstruktsioonid. Töötan praegu selle lahendusega. Võib-olla tuleb ka natuke maali. Teen kodus valmis, kaks korda kaks meetrit, veel saan kodus teha, kuigi jah, ema häirib tuba täitev söetolm. Aga ma saan hakkama.“

On see esimene suurem avalik esinemine oma tööga?

„Jah, esimene. Ma ei karda kriitikat, sest olen täiesti veendunud selles, mis ma teen. Ja ma teen seda enda jaoks, ma mõtestan ennast lahti. Kuigi see võib tunduda egoistlik seletus, aga see on midagi, mida teistele jagada. Kui need süsteemid on olnud tuhandeid aastaid ja inimestele kasu toonud, siis on need kasulikud kellelegi ka tänapäeval.“

Kunst ja tulevik?

Mihkel Kaarma: „Plaanin minna kunstiakadeemiasse ehte erialale. Ei välista ka muid võimalusi, elu on kulgemine. Aga tunnen väga sügavat sidet metalliga, see on materjal, mis sõna otseses mõttes kõneleb minuga. Kuld, hõbe - igasugune metall. Neil on oma iseloom, kõneviis. Hõbe on jahe, hõbeda mõjutamisega ei tohi üle piiri minna. Ehteid tehes sõltub väga palju meeleseisundist. Kui mõtted on laiali, või mõtted on negatiivsed, on targem töö kõrvale tõsta. Vähemalt ei kaota tehtut.“