Digimuutus saab alguse digijuhist


Avaldaja:Laura Vetik07. September 2015

HITSA täienduskoolitusprogramm „Digiajastu haridusjuht“ pakub tuge ja teadmisi, kuidas juhtida õppimist ja õpetamist digiajastul ning kuidas luua kaasaja nõudmisi arvestav õpikeskkond. Anname ülevaate koolitusprogrammist ning uurime, milliseid projekte on programmis osalenud koolid teinud.

Digiasi ei olegi raketiteadus

Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla selgitab, miks HITSA koolitusprogramm välja töötati, kellele see suunatud on ja kuidas koolid sellest kasu saavad.

Miks HITSA koolitusprogrammi välja töötas?

Muutus saab alguse juhist. HITSA on koolitanud päris palju õpetajaid, aga koolijuhid olid fookusest välja jäänud. Õpetajatega suheldes tundsime, et koolijuhid ei väärtusta ja vahel ka ei mõista digitemaatikat. Koolituse loomise eesmärk oli murda müüte ja näidata, et digiasi ei olegi raketiteadus.

Kes on koolituste sihtrühm ja kas osalejatel peavad olema eelteadmised? Miks on oluline asutuse juhi osalemine?

Koolituse sihtrühm on koolijuht ja tema meeskond. Eelteadmisi ei pea olema, oluline on soov ja tahe alustada muutuste teekonda koolis. Väga tähtis on koolijuhil võtta see aeg oma arendusmeeskonnaga ning koos tulla ja mõelda, mida nad soovivad oma koolis õppeprotsessis muuta, et see innustaks õppijaid ja tekitaks õpihuvi.

Milline on koolituste oodatav mõju osalenud asutustele?

Koolituste väljatöötajana arvan, et kõige parem mõju on see, kui koolijuht lahkub koolituselt, täis indu ja ideid, mida ta kõike saaks oma koolis teistmoodi teha. Loodetavasti ta ei murdu sellel retkel. Koolijuht on oma õpetajate motiveerija ja innustaja ning tuleb ise vahvatele ideedele, mida digiajastu haridusele pakub.

Kuidas juhitakse õppeprotsessi digiajastul

Koolitusprogramm koosneb kahest järjestikusest koolitusmoodulist: „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“ ja Raimo Ülavere.JPG„Haridusasutuse digitaristu arendamine“. Raimo Ülavere on „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“ üks väljatöötajatest ja koolitajatest. Raimo on töötanud ajakirjanikuna ja ka ajakirjanike juhina ning tegutsenud koolitaja ja coach’ina ligi 8 aastat. Tema juhtimisel valivad meeskonnad välja ühe õppeprotsessiga seotud muutuse ning panevad paika idee elluviimiseks vajalikud esimesed sammud.

Milliseid meetodeid koolitusel kasutad?

Meeskonna coaching. Koolimeeskonnad tahavad midagi ära teha. Mina aitan neil erinevate ülesannete kaudu välja valida ja sõnastada enda jaoks hea projekt, mida konkreetse aja jooksul ära teha – arvestades iga kooli konkreetseid olusid. Ning siis teha ka tegevusplaan ja vaagida läbi võimalikud riskid, mis projekti võivad ohustada. 

Kas osalejad saavad õpitut praktiliselt rakendada?

Jah, saavad küll. See ongi minu eesmärk, et osalejad teeksid endale konkreetse tegevusplaani, kus on olemas nii eesmärk kui ka tegevused. Ning loomulikult ka tegevuste eest vastutajad. Olen üritanud koolimeeskondi suunata võtma endale projektina pigem väiksemaid, ent konkreetseid eesmärke. Oluline on, et meeskonnad saaksid liikuma, saaksid midagi reaalset ette antud ajas tehtud. 

Too välja enda jaoks kõige olulisem aspekt koolituse juures.

Esiteks projekt, ette võetavad sammud ja arusaam sellest, mida teha soovitakse, peaks olema üsna lihtne. Nii sisult kui ka sõnastuses. Nii, et sellest saavad aru kõik kohalolijad ja hiljem ka kodukooli inimesed. Mida vähem on ambivalentsust, ebamäärasust – sealhulgas projekti sõnastuses –, seda suurem on tõenäosus, et projekt õnnestub. Teiseks olen täheldanud, et väga palju sõltub direktorist. Seda isegi siis, kui direktor ise pole n-ö digiinimene. Tema kohalolek ja toetus, sh emotsionaalne, on digipöörde õnnestumiseks ülioluline ja seda rolli ei saa ta teistele edasi delegeerida.

Kuidas kooli digitaristut arendada

Erkki Leego on koolituse „Haridusasutuse digitaristu arendamine“ üks väljatöötajatest jaerkki_leego2.jpg koolitajatest. Erkki töötab Hansson, Leego & Partner OÜs juhtivpartnerina, annab Tartu Ülikoolis loenguid IT-tudengitele ning on Tartu Kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige. Tema juhtimisel hindavad meeskonnad oma asutuse digitaristu hetkeolukorda ja arenguvajadusi ning alustavad digitaristu tegevusplaani koostamist.

Miks peaksid inimesed teises koolitusmoodulis osalema?

Digilahenduste kasutamine õppeprotsessis ja haridusasutuse töö korraldamisel aina süveneb. Kuna tehnoloogilised lahendused on kallid ning nende juurutamine töö- ja ajamahukas, on vaja digivaldkonna arengut eriti teadlikult juhtida. Tunda tuleb oma organisatsiooni vajadusi, osata neid prioriseerida, kirjeldada sobivaid lahendusi ja planeerida lahenduste elluviimise tegevuskava. Teine koolitusmoodul annab selleks vajalikke teadmisi, kujundab digivaldkonna meeskonna ühist arusaama arengutest ja arendab praktilisi oskusi digivaldkonna arengute planeerimiseks.

Miks on oluline IT-juhi osalus?

Kooli digivaldkonna arendamine on meeskonnatöö. Ressurssidest tulenevalt tuleb meil leida tasakaal digivaldkonna võimaluste ja kooli vajaduste vahel. Mõistlike valikute tegemisel on tavaliselt „muna-kana“ situatsioon: 1) selleks et pakkuda IT-valdkonna võimalustest tulenevaid lahendusi, on vaja teada kooli vajadusi ja arenguvisioone; 2) selleks et võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi ja metoodikaid, on vaja teada IT-valdkonna võimalusi. See protsess nõuab juhtide, võtmeisikute ja IT-juhi head üksteisemõistmist ja infovahetust, mis on koolituse üks põhieesmärk.

Autor: Triin Kaasik, HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht

Fotod: erakogu