Uudiskiri

Kui õpperuumi kasutus eeldab rühmatöövalmidust, eemaldub fookus tavapärasest õppematerjali esitlemisest. Seepärast võib ruumi esitlusekraan olla tavapärasest väiksem. Projektsiooni kõrval on siin kindlasti alternatiiviks lameekraanid suurusega alates 70“. Kasutust leiavad ka väiksemad 55“–65“ ekraanid, kuid siis kasutatakse nähtavuse parandamiseks mitut ekraani.

Üha enam koguvad populaarsust spetsiaalsed interaktiivsed lameekraanid erinevatelt tootjatelt (Promethean, Smart, Hitevision, Trutouch jne), mis on varustatud õpitarkvaraga, vajalike tänapäevaste liidestega signaalallikatele ja mõeldud kasutamiseks koolitingimustes. Lisaks on enamasti võimalik interaktiivne lameekraan varustada ekraani sisse integreeritud arvutiga (OPS PC), mis välistab lauaarvuti või sülearvuti vajaduse. Kokkuvõttes on lahendus märksa töökindlam.

Kui interaktiivne kasutus ei ole vajalik, oleks mõistlik valida ruumi usaldusväärse tootja (NEC, LG, Samsung, Panasonic, Philips jm) professionaalne lameekraan. Ettevaatlik tuleks olla elektroonikapoodides müüdavate LCD-telerite kasutusega õpikeskkondades, sest viimastega kaasnevad esmapilgul tähelepanuta jäävad riskid. Levinumad probleemid on vajalike signaalühenduste puudumine (laialt levinud VGA-sisend), erinevate arvutiresolutsioonide tugi (teleekraanid toetavad üldjuhul vaid videoformaadis signaale), toote päevase kasutuse ajaline piirang (maksimaalne kasutus 6 h päevas) ja kergesti kahjustatav esipaneel. Peamiselt motiveerib LCD-telereid ostma odavam hind ja lihtne kättesaadavus. Samas ei ole professionaalsed lameekraanid nüüdsel ajal märkimisväärselt kallimad ja nende eeliseid osatakse üha enam hinnata.

Tavapärastes klassiruumides on visuaalsetes lahendustes samuti toimumas palju muudatusi. Kui seni on ainus meetod u 10 m pikkuses klassiruumis hästi nähtava pildi kuvamisel olnud projektsioonilahendus, siis üha enam on tootjad panustamas ülisuurtele 84“ ja suurematele lameekraanidele. Viimased pakuvad ülikõrget 4K/UHD resolutsiooni ja võrreldes projektoritega suurepärast hooldevaba eluiga. Siiski on võrreldava suurusega kvaliteetsed projektsioonilahendused ikka veel mitu korda odavamad. Samas u 80“ diagonaaliga projektsioonipõhiste interaktiivsete tahvlite täislahendustes ei ole hinnakäärid interaktiivsete laemeekraanide lahendustega võrreldes enam väga suured.

Ekslik oleks siiski arvata, et projektsioonilahendused kuhugi kaovad. Lihtne paigaldus, hooldamine, asendus- ja kasutusvõimalused annavad projektsioonile võrreldes lameekraanidega palju eeliseid. Kui projektori paigaldus on odav ja võimalik pea igas ruumis, siis üle 80“ diagonaaliga lameekraani, mis võib kaaluda kuni 100 kg, ei saa paigaldada igale seinale ja ka paigalduskulud on suuremad. Lisaks on remondi korral transpordikulud märkimisväärsed.

Ajalooliselt on projektsioonilahenduste kitsaskohad olnud ebapiisav valgustugevus, lambi lühike tööiga ja sellest tulenevad lambi asenduse kulud ning sisse- ja väljalülitamisele eelnev ning järgnev viiteaeg. Kasutajad ei ole sellega harjunud ja see tekitab seni paljudes ebakindlust.

Juba aastaid ei ole valgustugevus olnud pildi kvaliteeti piiravaks teguriks. Hästi planeeritud projektsioonisüsteem on piisava eredusega, lihtne ja silmasõbralik vaadata. Üha enam projektoreid on saadaval kõrge paneeliresolutsiooniga (FullHD 1920 x 1080 ja WUXGA 1920 x 1200), mis arvatavasti lähiajal asendavad hetkel enim levinud WXGA 1280 x 800 paneeliresolutsiooniga mudelid.

Suurem tehnoloogiline muutus projektsioonitehnoloogias seisab ees tulenevalt Minamata konventsioonist, mis keelustab elavhõbedapõhiste lambitehnoloogiate kasutamise alates aastast 2020. See toob kaasa palju positiivseid arenguid, millele tasuks tähelepanu pöörata juba praegu uue tehnoloogia soetamist planeerides.

Alates aastast 2020 on kõik elavhõbedapõhised lambitehnoloogiad asendatud LED, laser-LED hübriid või puhtalt laservalgusallikatega. See toob kaasa mitu eelist. Olulisim majanduslikus mõttes on valgusallikate eluiga, mis küündib 20 000 tunnini. Kuni kuuetunnise kasutuse korral 220 päeval aastas teeb see kokku 15 aasta jagu kasutusressurssi. Puudub vajadus lambi vahetuste järele, lambi purunemise risk on minimaalne, valgustugevus on konstantne, sisse- ja väljalülitamise kiirus on lameekraani sarnane ning energiakulu on väiksem. Valgusallika pikast elueast tulenevalt on tekkiv sääst kombineerituna säästetud lambivahetuse kuludega märkimisväärne. Juba praegu leiab uute valgusallikatega projektorimudeleid mitme tootja valikust (Casio, Nec, Sony, Panasonic jt) ning uute tehnoloogiatega projektoreid on kasutusel ka Eesti koolides.

Autor: Priit Grünberg, Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht

HITSA on jõudumööda püüdnud kohalike kasutajate soovide põhjal Moodle’i seadistusi ning lisandmooduleid muutes kasutajakogemust parandada ning lisavõimalusi luua, kuid Moodle’it täiesti ümber teha ei ole võimalik tema sisulise ülesehituse tõttu. HITSA peamine eesmärk on nii Moodle’i kui ka teiste infosüsteemide arendamisel jälgida, et süsteem oleks kindlasti eelkõige turvaline. Turvalisust silmas pidades soovime, et Moodle’i uued ja head funktsionaalsused jõuaks esimesel võimalusel kasutajateni, samas jääksid kasutatavaks kõik varasemad vahendid ja materjalid. HITSA Moodle’i versiooniuuendustega on kaasa tulnud mugavad lisavõimalused, toome välja mõned neist.

Uuendused testide tegemisel

Moodle’i uues versioonis saab testiküsimusi jaotada ka eraldi lehtedeks. Seda saab teha testi muutmise vaates nupuga, mis asub küsimuste vahel iga rea ees. Lisaks saab nüüd lisada küsimusi kas käsitsi või küsimustepangast küsimuste kohal paremas servas asuva “Lisa” nupu abil.  

Igale lehele ehk sektsioonile testis saab lisada ka eraldi alapealkirja. Samamoodi saab alapealkirja lisada ka esimesele testi lehele. Pealkirja muutmiseks tuleb klõpsata pealkirja järel oleval pliiatsi kujutisel. Samas asuva risti abil saab alapealkirja ka kustutada.

Lisavõimalusena on Moodle’i testis nüüd küsimuste sidumine – osa küsimusi saab panna sõltuma eelmisest ehk siis vastaja ei saa enne edasi liikuda, kui kohustuslikud küsimused on vastatud. Selleks tuleb kahe küsimuse vahel paremas servas olev tabalukk lukku panna.

Moodle’i testidesse saab nüüd valida kolme uut tüüpi küsimust: erinevad vastuste lohistamise variandid ning rippmenüüst sobiva vastuse variandi valik.

Lisavõimalused tundide pidamiseks

Tundide pidamiseks on sisse toodud täpsem piirangute seadmine ehk siis seadete sektsioonis „Piira ligipääsu“ on võimalik nüüd lisada tunnile erinevat tüüpi piiranguid – kuupäeva, hinde, kasutajaprofiili välja või eespool toodud kolmest kokku panna uue piirangute komplekti. Võimalus on määrata ka ajaline piirang tunni läbimiseks.

Muud uuendused

Kursuse avalehel on kiiresti võimalik muuta kursuse teema või nädala nime, uue võimalusena ka kustutada teemat või nädalat.

Foorumis saab eraldatud rühmade korral postitused teha erinevatele rühmadele.

Kursuse lehele saab lisada uue ploki nimega “Tegevuste tulemused”, mille eesmärk on kuvada näiteks parima hinde saanud õpilast/õpilasi või rühma.

ATTO tekstiredaktorile lisandus funktsioon autosave, mis iga minuti järel salvestab sisestatud teksti. Nüüd ei pea katkenud sisestuse või internetiühenduse korral muretsema, et kogu töö ja vaev kaduma läheb.

ATTO-l on nüüd võimalus lisada pilti seda otse tekstiaknasse lohistades. Tuleb tähele panna, et kohe ei pakuta võimalust pildi suurust muuta. Lisatud pildi suuruse korrigeerimiseks tuleb pildil klõpsata ning seejärel avanevas aknas soovitud suurus valida.

Tänu uuele lisandmoodulile PoodLL saab ATTO-sse salvestada ka video või helifaili (mikrofoni ja kaamera ikoonid).

Lisandmoodulitest on html5 sõpradele pakkuda nüüd testperioodina ka h5p.org Moodle’ile loodud moodul “Interaktiivne sisu”, mille leiab kursuse muutmise vaates tegevuste alt. Valikuid, mida selle sisuna esitada saab, on väga palju, ning lisaks ka võimalus enda loodud HTML-sisu üles laadida. Kutsume üles uut vahendit aktiivselt katsetama ja selle kohta ka tagasisidet andma. Juhised leiab siit: https://h5p.org/content-types-and-applications.

Kõik ettepanekud ja tagasiside ning ka tõlgete parandused on teretulnud: moodle@hitsa.ee

Autor: Argo Ilves, HITSA IT-projektijuht

„Inimestel on tänapäeval kiire ja sageli ei olda kübermaailmas kuigi tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Aga sa ei teeks seda füüsilises maailmas. Sa ei lähe õhtul magama, ilma et oleksid oma välisukse lukustanud. Sa ei jätaks suurt teadet oma maja kõrvale, et sa sõidad mõneks päevaks kodust ära ja kedagi pole kodu valvamas! Aga kübermaailmas teeme me seda kogu aeg,“ ütleb Louisiana Osariigi Ülikooli õppejõud ning küberekspert Jeff Moulton, kes sel suvel HITSA eestvedamisel toimunud rahvusvahelise küberkaitse suvekooli raames ka Eestit väisas. „Me peame hakkama mõtlema kübermaailmast samamoodi nagu füüsilisest maailmast.“

Eestis on praegu üks kool, mis õpetab keskkoolinoortele küberkaitse teemasid. Kas Teie meelest peaks see olema laiem praktika, kas peaksime hakkama küberkaitse teemasid juba maast madalast tutvustama?

Jah, ma olen 100% selle poolt, et küberkaitse teemasid juba võimalikult varakult alates lasteaiast tutvustada.

Lasteaia- ja algklassilastele peaks juba õpetama baasteadmisi nn küberhügieenist – ära jaga oma salasõna, ära jaga oma arvutit võõrastega, ära usalda kõiki veebilehti jne. Peatu, mõtle ja siis kliki – see on minu moto. Kui meil on olukord, kus juba 1,5aastased kasutavad tahvelarvuteid ja sülearvuteid, siis neidki tuleb õpetada.

Põhikoolis peaks see olema juba edasijõudnute tasemel. Küberhügieeni kõrval peaks rääkima ka keerulisematest kontseptsioonidest nagu näiteks krüpteerimine. Keskkoolinoortele saab teemat veelgi põhjalikumalt tutvustada – võrgutopoloogia, turvaline võrgu ülesehitus jne.

Kuidas on lood Ameerika Ühendriikides?

Minu teada sellist ühtset üleriigilist õppekava küberkaitse õpetamiseks üldhariduskoolides pole. Aga võiks olla! On kohalikul tasandil loodud algatused ja osariigiti on see erinev. Samas on sellist standardit ka raske luua, sest see valdkond muutub iga päev, mõnikord lausa iga tund! Nii et õpetada saaks eelkõige alustõdesid.

Tänapäeva lapsed sünnivad juba asjade interneti maailma, millest praegused täiskasvanud ei osanud unistadagi. Kas muutunud olud peaks muutma ka seda, kuidas lapsi praegu õpetatakse?

Nii nagu vanemad õpetavad oma lapsi, mida tohib teha ja mida mitte, peaks neid ka digitaalmaailmas käituma õpetama. Asjade internet on ja jääb, nii et sellega peab lihtsalt harjuma. Peab õppima end kaitsma ja piirama ka selle mõju.

Kas peaks siis vähendama oma kodus asjade hulka, mis on internetti ühendatud?

See on valikute küsimus. Peab aru saama, kuidas need asjad töötavad, mis millega ühendatud on, mida sellega ette saab võtta. Enamik inimesi kasutavad neid asju pimesi ega teagi täpselt, millised riskid kaasnevad. Tuleb jälgida ka seda, millistele andmetele nõutakse ligipääsu erinevate rakenduste kasutamisel. Kui näiteks Google’is mingit otsingut tehes tahetakse üks hetk teada, mis on teie täpne asukoht, siis seda infot ei ole tegelikult vaja! Ja need on kõik asjad, mida tuleks õpetada ka lastele.

Aga õpetajad ja lapsevanemad sageli ei tea isegi neid asju…

Õpetajad peavad end harima ja võtma vastutuse. Riigi tasandil tuleks tegelikult luua eraldi õppekava, mis just nende küsimustega tegeleb. Nagu ma ütlesin: algklassides peaks õpetama põhitõdesid, põhikoolis ja keskkoolis juba keerulisemaid kontseptsioone küberkaitsest ja internetist, telekommunikatsioonist, digivahenditest jne.

Intervjueeris e-Õppe Uudiskirja toimetaja Laura Vetik

Baasõppeaineteks on riigikaitse, tehniline joonestamine ja 3D-modelleerimine ning programmeerimine, sh robootika. Lisaks neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse. Küberkaitse õppesuuna arenguid tutvustab kooli õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja Tiia Mikson.

Mõte alustada Põltsamaa Ühisgümnaasiumis küberkaitse õpetamist tekkis 2015. aasta jaanuaris, kui Kaitseliidu Jõgeva maleva inimesed eesotsas pealik Mati Kuusverega tulid kooli sooviga käivitada siin riigikaitse huviring (nt õhupüssist laskmine, side ja droonid). Droonidest ja nendega seotud turvalisusest rääkides läks vestlus küberkaitse teemale. Selle arutelu käigus tekkiski mõte, et gümnaasiumis võiks olla ka küberkaitse valikkursus.

Aprillis korraldas Eesti NATO Ühing kevadkooli, millest kutsuti osa võtma ka koolijuhte. Kuna küberkaitseõpetuse mõte oli välja käidud, siis otsustasin kandideerida kevadkooli ja see õnnestus. Erinevate lektorite esinemisi kuulates veendusin järjest enam, et küberkaitse algteadmised peaksid õpilased saama juba gümnaasiumis. Kevadkooli lõppedes rääkisin oma mõttest Eesti NATO Ühingu juhile Krista Mulenokle ja samas leppisimegi kokku, et hakkame katseprojektina oma gümnaasiumis õpetama küberkaitset.

Seega sain teise mõttekaaslase veel – Kaitseliidu inimesed olid varem öelnud, et on valmis meile küberkaitse valikursuse ainekava koostama. Samas oli selge, et mõtte elluviimiseks on vaja kaasata erialaspetsialiste ja luua toimiv koostöövõrgustik. Praeguseks on meie head partnerid Kaitseliidu Jõgeva malev ja Eesti NATO Ühing ning nende kõrval ka Kaitseliidu küberkaitse üksus, Riigi Infosüsteemide Amet, Kommunikatsiooni ja Infoturbe Arendus- ja Uurimiskeskus. Meie tegemisi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Põltsamaa linnavalitsus, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Head sidemed on NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega.

Kuigi ettevalmistusaeg oli suhteliselt lühike ja kevadel polnud meil veel õppekavagi – selle kirjutasid spetsialistid kokku suvel – otsustasime siiski juba septembris 2015 küberkaitse õppesuuna avada. Klassi komplekteerimine jäi juunikuusse. Otsustasime prooviklassi võtta 15 õpilast, lõpuks võtsime 18. Alustasime riigikaitse kui baaskursusega ning küberkaitse esimene kursus algas detsembris. See andis aega lektorite leidmiseks ja kursuse praktiliste tegevuste kavandamiseks.

Küberkaitse suuna õpilaste õppimine on olnud tänu praktilistele tegevustele ja õppekäikudele huvitav: nad on käinud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses ja e-Estonia Showroomis, kus tutvuti e-teenuste, e-kabineti, e-residentsuse, ID-kaardi, digiallkirja ja muuga. Õppekäigul käidi ka TRÜB Balti ASis, kus tutvuti ID-kaartide valmistamisega. Õppetöös oleme kasutanud erinevaid meetodeid: Skype’i vahendusel toimusid videoloengud Londonist (Big Data Scoring firma asutajalt Erki Kerdilt, kes on meie kooli vilistlane) ja Brüsselist (Euroopa digitaalse turu teemal rääkis Thor-Sten Vartmann eurosaadiku Andrus Ansipi tiimist). Õppetöö huvitavamaks muutmisel oleme kasutanud ka teisi võimalusi: ERRi küberkaitseteemalist saadet „Püramiidi tipus“ ja filmi „Kübersõja oht“ – selle õppetöös kasutamise õiguse taotlesime USAst.

Õppeperioodi vältel said õpilased osa spetsialistide ja erialainimeste loengutest: peaminister Taavi Rõivas, pr Ieva Ilves, Kaitseliidu Küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar, RIA analüütik Anto Veldre. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses rääkis õpilastele keskuse juhataja Sven Sakkov. Kevadel käisid õpilased Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis arvutisüsteemide assistent Kristjan Kripsi juhendamisel õppimas andmete graafilist krüpteerimist ja programmeerimist Linuxi baasil.

Kuigi oma kooli infojuht ja IT-spetsialist suudavad nii mõndagi teemat õpetada, vajame siiski ka väga palju abi oma koostööpartneritelt. Oleme tänulikud iga võimaluse ja pakkumise üle: septembrikuus tuleb meie küberkaitse õppesuuna õpilastele rääkima USA kogenud kübervaldkonna spetsialist; oma abi küberkuritegevuse ärimudelite ja väärtusahelate teemal rääkimiseks on pakkunud Tallinna Polütehnikumi IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja Thea Sogenbrits.

Kuna kaasaegse riigikaitseõpetuse lahutamatu ja vajalik osa on seotud droonide ehk mehitamata õhusõidukitega, siis tänu Kaitseliidu Jõgeva malevale, kes ostis meile droonid ja leidis Tartu Ülikoolist juhendaja, käivitasime drooniringi – kool ise poleks seda suutnud, sest droonid on väga kallid ja koolil lihtsalt pole raha nende ostmiseks ega töökorras hoidmiseks.

Õpilased on senise õppetööga väga rahul: nad mõistavad ja hindavad, et on esimesed ja et neil on tulevikus globaalsed võimalused ning et kool pingutab õppesuuna arendamise ja võimaluste otsimise nimel väga palju. Õpilased tunnetavad, et neil on igapäevases õppetöös erilised võimalused – nad on saanud tänu küberkaitse õppesuunale käia kohtades, kuhu teised õpilased ja tavakodanikud ei pääse, ning omandada ja rakendada reaalselt küberturvalisusega seotud teadmisi.

Võtsime suunaainesse vastu õpilased, kellel oli selle vastu tõsine huvi. Huvipõhine vastuvõtt on meil juba mitmeid aastaid ja see on toonud gümnaasiumi rohkesti poisse. Sel sügisel alustanud küberkaitse klassis on 18 poissi ja taas 1 tüdruk.

Kuna alustasime riigikaitse kursusega – see on meil baaskursus – ja juhendaja Meelis Amur korraldas 2015/16. õppeaasta sügisvaheajal neile ka praktilise välilaagri, siis aitas see õpilastel üksteist tundma õppida ja liitis klassikollektiivi. Juunis oli riigikaitse teine kursus – kolmepäevane välilaager koos Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilastega.

Üks põhjus, miks julgesime küberkaitse õppesuunaga tegelema hakata, oli ka see, et koolil on vägagi korralik IT-taristu. Võiks isegi öelda, et see on vabariigi koolide parim. Oleme selle saanud tänu sponsoritele, toetajatele ja ka heale õnnele. Näiteks robootikakomplektide ostmist on toetanud HITSA.

Teine põhjus on aga see, et olime alustanud aasta varem koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega ning õpetame nende ainekavade alusel infotehnolooge. IT õppesuuna õppekavas on tekstitöötlus, tabelarvutus, tehniline joonestamine, 3D-modelleerimine, kontoritarkvara ja pilveteenused, arvutigraafika, riistvara ja lisaseadmed arvutitele, arvutite koostetehnoloogia ning kooli poolt lisaks programmeerimine ja robootika Arduino robootikakomplektide baasil. Lõpetades saavad õpilased Tartu KHK IT-süsteemide spetsialisti kutse-eelse koolituse tunnistuse.

Joonestamine, 3D-modelleerimine, robootika ja programmeerimine on ka küberkaitse õppesuuna kursused. Neid oskusi läheb küberkaitse suuna õpilastel vaja selleks, et õppida kursustel "Turvalise interneti alused", "Digiturvalisus ja krüptograafia" ja "Sissejuhatus mehhatroonikasse" (ainekavadele on oma hinnangu andnud TÜ ja RIA spetsialistid). Oleme alustanud küberkaitse lõimitud töökava koostamist, sest näeme, et üksikute kursuste õpetamine tükeldab terviku: lõimime robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise, infoühiskonna, turvalise võrgunduse alused, digiturvalisuse ja krüptograafia ja mehhatroonika kursused. Eesmärgiks on vähendada kursuste arvu ja käsitleda teemasid loogilises järgnevuses ning saada aega praktiliste tegevuste tarvis. Meie küberkaitse õppesuuna õpilastel on võimalus vastava eksami sooritamisel saada MTCNA rahvusvaheline sertifikaat.

Internetiajastul on turvalisuseküsimused väga olulised. Noor inimene, kes on enda arvates tänapäeval arvutimaailmas tegutsemisel tõeline professionaal, peab teadma, kuidas digimaailmas teisi ohustamata toimetada ja käituda ning ta peab oskama ka ennast kaitsta. Lisaks on riigil vaja spetsialiste nii hübriid- kui ka võimaliku kübersõja tarvis. Mida varem õpilased sel teemal teadmisi saavad, seda vastutustundlikumad kodanikud ja spetsialistid saame. Kui meie koolist sirgub mõnigi küberturbe spetsialist, oleme andnud olulise panuse riigikaitsesse.

Artikli autor Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja Tiia Mikson. Fotod: erakogu

Loe lisaks "Peatu, mõtle ja alles siis kliki!"

Õppimiseks soodsa ruumi – õppekeskkonna – kujundavad ka inimesed, atmosfäär ja koolis kokkulepitud käitumisreeglid.

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" keskendub nii füüsilisele, vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele kui ka virtuaalsele õppimise ruumile. Konverents toimub 29.–30. novembril 2016 Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiukõrgkoolis.

Mida saab õpetaja teha, et õppetunni liigendus, tehnoloogiakasutus, mööbli- või infomaterjali paigutus klassis toetaksid õppimist? Kuidas saavad õpilased ja kogukond lapse „põhitöökoha” paremaks muutmisele kaasa aidata? Kellelt saab koolijuht nõu, et nappi remondiraha kasutada nii, et see õppimist võimalikult hästi toetaks? Millele pöörata tähelepanu, kui ees ootab kooli renoveerimine? Kuidas koolipidaja jõuab hea lähteülesandeni uue kooli ehitamisel? Mida igaüks meist saab teha, et õppimise ruum oleks avatud, motiveeriv ja innustaks õppima ning õpetama ja kooliga koostööle?

Konverentsile on oodatud kõik, kes peavad õppimise ruumi oluliseks ja tahavad selle kujundamises kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.

Registreerimine ja konverentsikava: http://huvitavkool.blogspot.com.ee/

Neid on koolis kuus: teises, kolmandas, seitsmendas ja üheksandas klassis. Selline lähenemine on nii mõnegi Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpilase vanema jaoks alternatiiv tavakoolile, võimalus jätkata õpinguid õpilasele sobival viisil.

Distantsõppe vormis põhikooli läbinud õpilasi on Vormsi koolil juba kolm lendu. Põhjuseid koolist eemale jäämiseks on mitmeid, näiteks haigestumine või teise riiki sõitmine, aga ka eriandekus, mis võtab õppetööks vajaliku aja ära näiteks trennide ja võistluste näol. Erinevaid juhtumeid meenutades tooksin esile Itaalias elava tütarlapse, kelle pere soovis, et neiu saaks hariduse Eestis. Teine näide – eelmise aasta lõpetajal oli koolitee pooleli jäänud, kuid ta soovis pere ja lapse kõrvalt kooli lõpetada, nii valiski ta õppevormiks distantsõppe. 2015. aasta kevadel tuli Vormsi kooli õppima poiss, kes olude sunnil pidi mõneks ajaks vanematega Ameerikasse sõitma. Üks õpetajatest tegi temaga Skype’i tunde varahommikul, kui poisil oli juba päev õhtusse liikumas. Aasta lõpul õnnestus õpilasel ka koolis kohal käia, mis oli õpetajate jaoks suur rõõm – eesmärk on kaugõpilasi koolitöösse integreerida nii tihti kui võimalik.

Distantsõppe koordinaator õpetaja Kadi Kivilo on oma südameasjaks võtnud õpilaste motiveerimise ja koostöö loomise küsimused, mis suunasid teda kirjutama Tallinna Ülikoolis magistritöö teemal „Distantsõppe korraldus Vormsi Lasteaed-Põhikoolis“.

Distantsõppe sõna sisaldab kolme suunda: kaugõpet, koduõpet ja
kombineeritud e-õpet. Kõigi ühisosa on õppimine füüsilise vahemaa tagant. Traditsioonilisi kontakttunde toimub erinevas mahus. Õpikeskkonnana vaatleme kombineeritud e-õppe puhul nii füüsilist klassiruumi kui ka õpihaldussüsteemis töötamist, mis on virtuaalne kohtumis- ja töökoht. Koduõppe puhul reguleerib ja vastutab õppetöö eest lapsevanem. Kaugõppija õpib eksternina ja osaleb kontakttundides osalise koormusega. Kombineeritud e-õppija õpib individuaalse plaani kohaselt. Suurem osa õppest toimub virtuaalselt. Neljal korral aastas kohtume distantsõppesessioonidel koolis kontakttundides. Iga aineõpetaja loob õppijat arvestades talle sobiva tööplaani, koostab kursuse, varustades teda materjalidega, andes ülesanded ja jagades tagasisidet.

Kõige olulisem kombineeritud e-õppe korralduse juures on tihe kontakt õppija ja lapsevanemaga. Viimase ülesanne on õppijat kodus motiveerida, julgustada ja hoida suhtlust. Lapsevanem on koduse õpikeskkonna looja, õpetaja loob virtuaalse ruumi ja toetab last tagasisidet andes.

Töövahendeid distantsõppe jaoks jagub

Vormsi Lasteaed-Põhikooli distantsõppe töövahendina kasutatakse üldjuhul Moodle’i õpihaldussüsteemi. Algusaastatel käis õppetöö e-posti ja Google Classroomi vahendusel, kuid Moodle’i võimalused osutusid laiemaks. Ettevalmistamine võtab õpetajalt aega, kuid õpilasele võimaldab see terviklikumat õppepaketti.

Rääkides kontakti loomisest õppijaga, kasutame niisiis eelkõige vahendatud kontakti, mis võib toimuda ajanihkega või samaaegselt, nii et õppija ja õpetaja viibivad samas virtuaalses ruumis, näiteks õpihaldussüsteemis. Hea võimalus on ka Skype’i rakendus, millest keeleõpetajal on suhtlemisel väga palju abi. Moodle’i abil luuakse õpilasele terviksüsteem. Lisaks sellele võimaldab Moodle’i õpihaldussüsteem ka salvestus- ja konverentsikõnede võimalusi. Kasutada saab foorumeid ja erinevat tüüpi ülesandeid.

Materjalide haldamiseks kasutatakse koolis Google Drive’i keskkonda, mis Moodle’iga ühildub. Kooli ja õpilasi puudutav dokumentatsioon on Drive’i jagatud kaustades ja kogu personalile ligipääsetav. Kõigil õpilastel on kooli meilikonto, iga õpilase arengut jälgitakse eksperthinnangute tabelis. Seda täidavad kõik aineõpetajad kaks korda õppeaastas. Seejärel toimuvad koosolekud ning nende järel arenguvestlused õppija arengu toetamiseks.

Distantsõpe nõuab õpetajalt põhjalikku ülevaadet, kuidas oma kursust luua, sh Moodle’i tundmist ja arvutiga töötamiseks valmisolekut ja oskusi. Paraku ei ole kõik õpetajad saanud ülevaadet Moodle'i keskkonnast, enamusele tehti lühike sissejuhatav kursus, kust siis oskajamad oma teadmistega edasi läksid ja teised valisid sobivama variandi. Samuti on õpetajal vaja ajaressurssi, mille jooksul ta saab oma kursusi planeerida ja ette valmistada. Kokkuvõttes nõuab see õpetajalt palju panustamist, kuid tulemuse hilisem kasutamine kergendab tema tööd tunduvalt. Moodle'i kursust saab kasutada ka õppetunni rikastamiseks.

Distantsõppe süsteemi loomine ja arendamine on koolile ja õpetajaskonnale suurepärane arenemisplatvorm, mis võimaldab arvestada nüüdisaegse õppija soovide ja vajadustega, täiendada ennast digivaldkonnas, luua uusi suhtlus-, õppimis- ja koostöövorme ning ennast proovile panna.

Autorid: Maibritt Kuuskmäe ja Kadi Kivilo, Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpetajad

Alus-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele suunatud kursus annab ülevaate õppetööks sobivate materjalide leidmise ja kasutamise internetivõimalustest. Osaleja saab praktilise kogemuse leitud materjalide hindamiseks, süstematiseerimiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Õppijad tutvuvad ka erinevate otsingusüsteemidega ning saavad teada, mis vahe on portaalil, andmebaasil, repositooriumil, otsingumootoril ja digitaalraamatukogul.

Kursuse materjalide hulgas on õppijale suureks abiks infootsingu allikate võrdlustabel, mis annab ülevaate nii repositooriumitest, infosüsteemidest, arhiividest kui ka andmebaasidest. Tutvutakse e-õppe repositooriumiga, Eesti muuseumide veebiväravaga MuIS, Eesti Filmiarhiivi infosüsteemiga FIS, Rahvusarhiivi fotode andmebaasiga FOTIS, Google Scholariga , ERR Arhiiviga jpt.  

Erinevate otsingusüsteemide tundmaõppimiseks ja sotsiaalsete järjehoidjate loomiseks on kursusel videojuhised, mis sisaldavad ka näiteid. See peaks julgustama õpetajat internetis teadlikumalt ja eesmärgipärasemalt toimetama ning märgatavalt vähendama infootsingule kuluvat aega. Iga kursusel läbitud teema juures on ka ülesanne, mille abil saab kohe järele proovida, kuidas uusi teadmisi rakendada.

Õppija kommentaarid ja ajurünnakud on hindamatu väärtusega, sest nii osalevad kõik õpetajad kursuse loomisel. Näiteks kursuse praktilise tööna tutvustavad õpetajad enda erialaga seotud kasulikke ja kvaliteetseid infoallikaid ning neist tekib väärtuslik loend kõikide kursuslaste jaoks. Praktiliste töödena koostavad õppijad ideekaardi infovajaduse teemal ning sooritavad enesekontrollitesti "Autoriõigustest, litsentsidest ja viitamisest". Samuti sooritavad õpetajad infootsingu Google’i otsimootori abil ja hindavad leitud viiteid allikakriitiliselt. Otsitulemuste hindamisel toetuvad õppijad info esituse, objektiivsuse, meetodite, päritolu ja ajakohasuse aspektidel. Et väärt leiud kaotsi ei läheks, loovad õpetajad endale süsteemse lingikogu. Kursusel tutvustatakse nn sotsiaalseid järjehoidjaid, nt Delicious või Pinterest, mis võimaldavad vajaliku viite võimalikult lihtsa vaevaga üles leida. Kursuslaste loodud lingikogud aitavad allikate ringi veelgi laiendada. Selle teema olulisuse tõid esmakoolitusel välja ka paljud osalejad.

Mõned mõtted kursusel osalenud õpetajatelt:

Paula Saaremäe, Elva Murumuna Lasteaed
Õpetajana õppisin, et internet on kui üks suur ookean, mis on pilgeni kalu täis. Allikakriitiline lähenemine õpetas mulle, millised kalad on söömiseks ning millised on mulle kasutud või lausa ohtlikud. Kõige olulisemaks pidasin sel kursusel silmaringi ning teadmiste laienemist, tutvusin väga põnevate infootsingu allikatega, millest polnud varem midagi kuulnud. Äärmiselt huvitav oli tutvuda erinevate lehekülgedega, mida õpetajad oma igapäevatöös kasutavad. Tulevikus hakkan kindlasti kasutama järjehoidjad, et materjale paremini süstematiseerida.

Jana-Maria Kuusiku, Pärnu Kesklinna Lasteaed
Mulle väga meeldis see kursus. Sain tutvuda jälle autoriõiguste ja litsentsidega ning oma eelnevaid teadmisi proovile panna. Väga meeldis uurida erinevaid järjehoidjaid, mis on veebis olemas, sai kommenteerida kaasõpilaste mõtteid ja töid. Oma töös saan kindlasti hakata kasutama järjehoidjaid, sest tänu sellele kursusele sain nendega tuttavaks. Samuti meeldis mulle ülesanne, kus oli vaja välja valida üks allikakriitiline lähenemine ja ära põhjendada, miks just nii ja kuidas.

Ivi Kollo, Rummu Lasteaed
Ma polnud kunagi teinud ekraanipilti ja sain lisaks teada Google Scolarist, mille kaudu on võimalik leida palju rohkem vajalikku infot. Samuti jagasid teised koolitusel osalejad infot, mida ei jõua kursuse käigus läbi töötada. Aga hea on see, et mingil hetkel on võimalus see info siit kogukonnast leida ja siis uusi teadmisi avastada.

Reelika Väli, Nissi Põhikool
Õppisin õpetajana eelkõige seda, kuidas juhendada õpilasi otsinguid tegema ning vajalikke tulemusi veebikeskkondadest tõhusamalt üles leidma. Informaatikaõpetajana saan seda kindlasti ka tundides kasutada. Õppisin ka ise tõhusamalt infot leidma ning sain teada palju selliseid keskkondi, millest enne kuulnudki polnud. Tunnen, nagu oleks uus aken avanenud, sest mul on palju uusi vahendeid, mille abil nii ise õppida kui ka oma õpilaste jaoks õppematerjale ette valmistada.

Ly Niinelaid, Rakke Gümnaasium
Kuigi olen juba üsna mitmel e-kursusel osalenud, juhtub ikka, et olulised oskused on ununenud või ekslen juhendite ja ülesannete tihnikus liiga kaua. Siiski meeldib mulle väline sund endale jälle üks jupike infomaailmast arusaadavamaks teha. Mulle väga meeldisid ülesanded, eriti nende konkreetsed juhised. Autoriõigusest olen küll varem kuulnud ja ka neid juhendatud õpilasuurimuste vormistamisel kasutanud. Sain huvitavaid allikaid kaaslastelt juurde ja loodetavasti oskan veebijärjehoidjaid edaspidi kasutada.

Lisainfot koolituse kohta: http://koolielu.ee/groups/profile/506603/e-kursus-„infootsingu-abc-opetajale

Autorid:

Tuuli Koitjärv, Vanalinna Hariduskolleegiumi algklassiõpetaja
Anne Uukkivi, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor
Siret Lahemaa, Lauka Põhikooli õpetaja

Meil ei ole vaja sisutühja kuvandit, mis küll ekspordiartiklina võib mõjus olla, kuid millel puudub praktiline väärtus oma riigi kodanike jaoks. Ärgem kulutagem kogu auru vile peale ja hoolitseme siiski esimeses järjekorras oma inimeste eest. Ja mis oleks suurepärasem, kui õnnestuks need kaks eesmärki ühendada.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korrastab ja kaasajastab aastatel 2016–2020 üldhariduskoolide kohtvõrkusid, mis annab kõikidele Eesti koolidele võimaluse kiireks internetiühenduseks ning loob kättesaadava ja turvalise wifi-võrgu nii õpetajatele kui ka õpilastele kasutamiseks.

Selle projekti esimene näidiskool on Virtsu kool Läänemaal, kuhu aitas heategevuslikus korras luua tänapäevase võrgulahenduse Eesti juhtiv IT-lahenduse pakkuja, AS Santa Monica Networks. Sobilikku kooli selle projekti jaoks valiti hoolikalt, sest oluline oli seda projekti teostada maapiirkonna koolis, et suurt kasu saaks terve kogukond. Virtsu kool asub ka valmiva ELASA fiiberühenduse trassil, nii et lähiajal saab oma uute seadmetega nautida ka tõeliselt kiiret internetti. Kooli soetati ka 15 tahvelarvutit, mida õppetöös kasutada. Uus õppeaasta algas seal nii uue noore tarmuka direktori kui ka moodsate tehnoloogiliste võimalustega.

Lähema kahe aasta jooksul kaetakse Eestis tänapäevaste võrgulahendustega kõik jätkusuutlikud koolid.
Kutsun üles kaasa mõtlema, kas nüüd, kui Eesti koolidel olemas tehnoloogiline võimekus, saame edasi liikuda ka uudsete ja innovaatiliste e-õppevahenditega.

IKT vahendite kasutamine ei ole praegu, aastal 2016, Eestis ega mujalgi maailma koolides veel õppetöö igapäevane osa. Tehnoloogia on osaliselt olemas, kuid muutused vajavad aega ja harjumist. Eesti väiksus annab meile suurema paindlikkuse ning võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid.

Milline oleks üks klassitund, kui paberõpikute asemel oleks kasutusel tahvelarvutid, mille sisu haldab õpetaja ning ligipääs on vaid käimasoleva tunni materjalidele? Miks mitte õpetada füüsikat, matemaatikat, anatoomiat või bioloogiat visualiseeritud interaktiivses keskkonnas? Hästi koostatud programmid võiksid ka kõige keerulisema matemaatikatehte muuta mänguliseks väljakutseks või äratada digitaalses bioloogiatunnis pildid ellu ning anda lastele võimaluse avastada elu põnevat müsteeriumi mängulaadses keskkonnas.

Tänapäevaste õppevahendite loomine oleks hea väljakutse kohalikele start-up ettevõtjatele, kuid meil on ka võimalus olemasolevaid lahendusi Eestis katsetada ja sobivuse korral kasutusele võtta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud uuringutest selgub, et Eestilt oodatakse ideid, mis aitavad uutmoodi ühiskonda arendada.

Innovatsioon koolides võiks olla osa Eesti loost. Oleme ju alati olnud väike, kuid tark riik.
Meie ühiskonna tulevik on digitaalne ning e-klassiruumi tehnoloogiad tulevad maailmas vääramatu jõuna kasutusele varem või hiljem. Miks mitte ära kasutada Eesti praegust positsiooni ning olla nende seas, kes tulevikumaailma kujundavad.

Autor: Helena Eenok, ettevõtja, Amiti Eesti OÜ

Digidžunglis ringi rännates (rahvakeeli: internetti kasutades) võime kohata tavaeluga sarnaseid võimalusi ja ohtusid. Näiteks suhkrukringli küpsetamist on võimalik samaväärselt õppida nii meisterkondiitriga samas köögis askeldades kui ka YouTube’is kümne erineva meistri õpetusvideoid vaadates.

Nohu ja köha esile kutsuv viiruslik külmetushaigus on üsna sarnane arvuti vallutanud pahavaraga, mis teeb arvuti aeglaseks ja levitab ennast arvuti ning internetiühenduse abil teistele arvutitele. Vargus ja võltsimine reaalses maailmas ning teise inimese essee või pildi e-kirjaga õpetajale saatmine enda loominguna pole samuti just kuigi erinevad tegevused.

Selliseid lõbusaid paralleele võime tõmmata lõputult. Peamine on sealjuures siiski mõista, et meie päris maailm ning digitaalne maailm on tegelikult ühe täringu eri küljed, mida kombineerides saame mängida kaasahaaravaid ja põnevaid mänge.

Kuidas me õpetajatena ka ei püüaks, on reaalsuses raske sammu pidada iga uue populaarsust koguva vidina ja mobiilirakendusega. Eile võis see olla Snapchat või WhatsApp, täna juba Pokémon Go ja homme virtuaalreaalsus, kus õpetaja ilmub õpilase ette näiteks rõõmsa haldja kujul.

Aja jooksul olen aru saanud, et tegelikult polegi vaja iga üksiku uue digihiti välja ilmudes ise kohe seda avastama asuda. Piisab vaid oma õpilaste käest küsimisest ja see tore maailm avaneb iseenesest.
Õpetajana näen, et minu roll pole enam teada ja mõista igat üksikasja või nippi Twitteris või Pokémon Go’s. Pigem ongi nüüd õpetaja ülesanne anda eeskuju ja vihjeid, mis aitavad õpilastel selles digitaalses džunglis ellu jääda ning seeläbi kasvada kodanikeks, kes teavad täpselt, kuidas edukalt ja turvaliselt panna koos toimima digitaalne ning reaalne maailm. Oskus anda õigeid vihjeid ning eeskuju nõuab aga meilt õpetajatena pidevat enesetäiendamist.

Oma õpilaste teekonda digitaalseks kodanikuks kasvamisel jälgides olen märganud, et ikka ja jälle astuvad nad samadesse ämbritesse – ajavad sassi privaatsuse ja turvalisuse ning leiavad, et autoriõigused on vaid nende endi loomingu kaitsmiseks. Mõnikord juhtub ka seda, et digimaailma kaudu oma sõpradega suheldes unustatakse ära, et teisel pool ekraani asub samuti inimene ning seetõttu väljendatakse ennast viisil, mis näost näkku suhtlemisel poleks sugugi tavapärane.

Omaette väärib tähelepanu digitaalne info. Üsna lühikese ajaga inimkonna ajaloos on füüsiliste asjade asemel saanud suure väärtuse info. Digimaailmas on aga lihtne unustada ära info väärtus ja selle kogumisele kulunud inimeste töö ning vaev, kuna internet on toonud need teadmised meieni uskumatu lihtsusega.

Kummalisel kombel olen nii oma õpilastelt kui ka kolleegidelt ikka ja jälle kuulnud tõdemust, et kõik internetis leitav on ju vabalt kasutamiseks mõeldud ning mingit eraldi luba pole vaja, et guugeldades leitud õppematerjal, pilt või muusikapala ise kasutusele võtta. Samas oleme õpetajatena kõik seda meelt, et õpilane sellisel moel teiste tehtud koolitöid meile esitada ei tohi – see on ju plagiaat. Olenevalt olukorrast võib õigus olla kord ühel, kord teisel – teadlikkust ja oskust selliste olukordade hindamiseks on vaja arendada eelkõige meil õpetajatena.

Õpetaja ülesanne digidžunglis ellujäämise õpetamisel on ise mõista ning seeläbi edasi anda digi- ja tavamaailma vahelist piiri ületavaid teadmisi ning tõekspidamisi. Ei tasu ära unustada, et kõige paremini õpetame me oma isikliku eeskuju kaudu. Selleks et osata õpilastele eeskuju anda digimaailmas toimetamisel, peame ise omama piisavaid teadmisi ja kogemusi.

Kindlasti tasub siinkohal igal õpetajal täpsemalt lahti mõtestada, kuidas kirjeldada õpilastele üksikisiku privaatsuse väärtuseid ja liigjagamise võimalikke häid ning halbu mõjusid nii endale kui ka sõpradele.
Nii enda kui ka õpilaste digisuhtluse turvalisuse tagamiseks ja eeskuju andmiseks praktika abil tasub tutvuda internetiturvalisuse põhialustega – (eba)turvaliste veebilehtede tuvastamine, enamlevinud sotsiaalmeediateenuste turvaseadistused, salasõnade turvalisus, kaheastmeline sisselogimine (two-factor authentication), isikuandmete masskogumise tavad.

Igal õpetajal tasub teha tutvust ka Eesti autoriõiguse seadusega (AutÕS) ning maailmas enamlevinud avatud sisulitsentside olemusega – nende väikeste asjade teadmine annab õpetajale kindlustunde ja oskuse vältida tavapäraseid komistuskive, mis autoriõiguste tõlgendamisel tavapäraselt esile tulevad. Ja kui autoriõigustega tutvus tehtud, tasub sama auruga ka avastada, et viitamine polegi nii keeruline, kui seda tihtipeale arvatakse.

Nii lihtne (või keeruline) see digikodanikuks kasvamine (või kasvatamine) ongi. Edasi pole vaja teha muud, kui neid teadmisi arvesse võttes ise olla oma õpilastele eeskujuks ning vajadusel anda õpilastele nõu, kuidas nendest saaks kasvada ägedad digikodanikud. Ei tasu karta ka ise vajadusel õpilastelt nõu küsida – uskuge, nad räägivad hea meelega.

Kõigi eelmainitud teadmiste jagamiseks on Eestis loodud mitmeid kasulikke veebilehti – www.targaltinternetis.ee, www.autor.ee, www.hitsa.ee/teenused/autorioigused. HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammis käsitleb eelkirjeldatud teemasid süviti ja praktiliselt IV moodul "Õpetaja digitaalses ühiskonnas". Moodulit on oodatud läbima kõik digiteemadest huvitatud õpetajad, olenemata soost, vanusest, õpetatavast ainest või eelnevast kokkupuutest digimaailmaga. Jah, mittenutika telefoniga ja trendikaid äppe tundmata võib ka tulla!

Täpsemalt saab vaadata: koolitus.hitsa.ee/course/4

Autor: Marko Puusaar, Tallinna Polütehnikumi õpetaja ja Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli kaasautor

Foto: Kalev Lilleorg

Juba selle aasta oktoobris toimuval õpetajate IKT konverentsil „Digitaalselt aktiivne kool“ korraldatakse esimene töötuba, et rääkida digiturvalisusest õpilaste pädevusmudeli ja praktiliste näidete varal. Alates novembrist on õpetajad taas oodatud HITSA Nutiklassi infotundidesse, mille programmi on lisatud eraldi e-ohutuse moodul. Külastuse broneerimine aadressil triin.kangur@hitsa.ee.

Tasuta õppematerjalid lasteaedadele ja põhikoolidele

„Tagasi kooli“ kampaania raames saavad lasteaiad ja põhikoolid tellida uusi tasuta õppematerjale. Alusharidusele on suunatud Bibi muinasjuturaamatud, mille näol on tegemist Luksemburgi Turvalise Interneti Keskuse loodud õppematerjali kohandatud tõlkega. Vahva mesimummu Bibi seiklustele saavad lapsed kaasa elada kolme muinasjuturaamatu vahendusel: „Bibi tahab mängida. Aga kus on ta sõbrad?“; „Bibi internetis – kes üritab Bibit tüssata?“; „Bibi kingitus. Arukas klõpsimine internetis“. Raamatud on kakskeelsed (eesti-vene) ja sobivad koos vanemaga lugemiseks 4–8aastastele lastele. Materjalid on allalaaditavad targaltinernetis.ee lehelt, prinditud versioone saab tellida HITSA-lt ja Lastekaitse Liidult (triin.kangur@hitsa.ee; kerli.kuusk@lastekaitseliit.ee). Bibi lood on eesti ja vene keelde tõlgitud ning raamatukestena välja antud Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel.

Põhikooli teisele ja kolmandale astmele on valminud uued nutiturvalisuse töölehed, et ärgitada noori rohkem mõtlema suhtlusvõrgustikes jagatava info ja privaatsussätete peale. Muhedad JAH/EI vastustega enesehinnangutestid annavad noorele kiire ülevaate tema valikutest ja võimalikest riskidest, mida üks või teine valik endaga kaasa toob. Jagamismaterjale saab tellida HITSA-lt või alla laadida targaltinternetis.ee lehelt.

Õpilastele on valminud materjalid: „Mõtle oma internetikontaktide peale“; „Mõtle oma postituste sisu peale“, „Mõtle, kuidas end internetis kaitsta“. Töölehed on tõlgitud ja trükitud „Targalt internetis“ projekti raames Lastekaitse Liidu tellimusel.

„Targalt internetis“ projekti tegemistest saate lähemalt lugeda Koolielu portaalist ja projekti kodulehelt targaltinternetis.ee. 2016–2018 perioodil hoolitseb HITSA projekti teavitustegevuste eest, mida rahastab 50% ulatuses Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning 50% ulatuses Euroopa Komisjon.

Autor: Triin Kangur, HITSA projektijuht