Keel:
Loomise aasta:
teadmata
Vanusevahemik:
13-20 a
Statistika:
vaadatud 2229 korda
kasutatud 828 korda
lemmikuks märkimisi 0
kollektsiooni lisamisi 0

Litsents:

Täpsusta otsingut
! kuni !
 Sobib õpilasele iseseisvaks tööks
 Kvaliteedimärgid

Katse vulkaani modelleerimisest


Õppematerjali tüüp: video, katse
Autor: Iren Asandi, Merlyn Helen Kaurit, Ulla Kihva juhendaja õpetaja Martin Saar Kool: Gustav Adolfi Gümnaasium
Avaldaja: Katrin Soika
25. August 2009

Teoreetiline taust Söögisooda (NaHCO3 ehk naatriumvesinikkarbonaat) kui (vesinik)sool reageerib äädika (CH3COOH ehk äädikhape) kui happega. Soola ja happe reageerimisel tekivad sool ja hape. CH3COOH + NaHCO3 ---> CH3COONa + H2CO3. Antud juhul on tekkivaks soolaks CH3COONa. Tekkiv hape on H2CO3 (süsihape), mis on aga ebapüsiv, seetõttu toimub lagunemine veeks (H2O) ja süsinikdioksiidiks (CO2). NaHCO3 + CH3COOH --> CO2 + H2O + CH3COONa. Süsinikdioksiid eraldub, mis põhjustab vahutamist. Lühikirjeldus Valmistame n-ö vulkaani, mis põhineb söögisooda kui soola ja äädika kui happe vahelisel reaktsioonil. Üks reaktsiooni saadustest, süsinikdioksiid, põhjustab eraldudes lahuse vahutamist ja mullitamist, mis tekitabki vulkaaniefekti. Et kõik ikka päris vulkaani moodi välja näeks, vormime katseklaasi ümber taignast 'vulkaanimäe', millele anname värvuse musta tuðiga. Et lahus tõeline 'laava' oleks, lisame punast toiduvärvi, samuti nõudepesuvahendit.
 
Teadus minu ümber - õpilastööde konkurss
    Aljona Medvedjeva

    Video ei tööta.

    Aljona Medvedjeva 21.11.2012