Keel:
Eesti
Loomise aasta:
2007
Vanusevahemik:
11-15 a
Statistika:
vaadatud 1775 korda
kasutatud 856 korda
lemmikuks märkimisi korda
kollektsiooni lisamisi 0

Litsents:

Täpsusta otsingut
! kuni !
 Sobib õpilasele iseseisvaks tööks
 Kvaliteedimärgid

Matemaatika lisamaterjalid


Õppematerjali tüüp: muu, harjutus
Autor: Hene Binsol, Anne Kaskman, Ivi Madison, Meelika Maila, Kaja Plado, Airi Raiste, Mari Tõnisson, Leili Vedler, Raili Veelmaa, Eve Värv
Avaldaja: Hene Binsol
17. Märts 2015

Matemaatika lisamaterjalid on koostatud projekti “HEV õppevara koostajate koolitus” raames ning on mõeldud põhihariduse lihtsustatud õppekava järgi õppimiseks vanemas kooliastmes. Kogu materjal on mõeldud ainevaldkonna: Murdude aritmeetika. Protsendid. õppimise toetamiseks. Põhikooli riikliku õppekava alusel õpitakse nimetatud teemasid 5. ja 6. klassis. Kõik töölehed on pealkirjastatud, kuid õpetajate jaoks on antud täpsustav info töölehe päises. Komplektis on kokku 145 töölehte, mis jagunevad alateemadesse alljärgnevalt: · Harilikud murrud. · Murdude teisendamine ühenimeliseks. · Ühenimeliste murdude ja segaarvude liitmine ja lahutamine. · Erinimeliste murdude liitmine ja lahutamine. · Harilike murdude korrutamine ja jagamine. · Osa leidmine arvust, arvu leidmine tema ühe ja mitme osa järgi. · Kümnendmurrud. · Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine (järguületamiseta). · Kümnendmurdude liitmine ja lahutamine (järguületamisega). · Kümnendmurdude korrutamine ja jagamine. · Protsent.
 
Töölehtede ülesehitus kõikide alateemade lõikes on süsteemne – praktilise tegevuse, piltmaterjali või näidise abil luuakse kujutlus probleemist, ülesannete järjestus jälgib materjali omandamise loogikat ning raskusastme keerukuse järk-järgulist tõusu. Viimased ülesanded on valdavalt tekstülesanded, mis peaksid teema siduma reaalse eluga ja näitama õpitava oskuse rakendusvõimalusi. Töölehtedel kasutatud sõnastuses on järgitud võimalusel lihtsustatud keele reegleid, seda eriti sõnavara (sh grammatiliste vormide), lausestuse ja vormistuse osas, mis kohati on põhjustanud matemaatilisest teaduskeelest mõneti erineva väljenduse. Õpetamisel tuleb lähtuda kontsentrilisuse printsiibist, mis ühelt poolt tähendab materjali teemasisest käsitlust järk-järgult keerukamal tasemel, kuid samas integreerib ainesiseselt õpitava materjali ka teiste teemadega, nii et lõppkokkuvõttes omandaksid õpilased ainekavas nõutud pädevused. Tehted murdudega pole asi iseeneses, vaid selle teema omandamine soodustab matemaatika üldoskuste omandamist. Nii näiteks kujundatakse nelja aritmeetilise tehte sooritamise oskusi esmalt täisarvudega (ka nimega arvudega), siis murdarvudega (harilik ja kümnendmurd). Murdude liitmisel/ lahutamisel või korrutamisel/jagamisel on otstarbekas enne iga uue tehte käsitlust meenutada tehtekomponentide nimetusi (keeleline väljendus on väga sageli takistuseks materjali omandamisel), kindlasti on vaja kergemal materjalil (näit täisarvudega tehteid tehes) korrata puuduva tehtekomponendi leidmist. Tuleb silmas pidada, et tehted murdudega on lastele täiendav raskus, mille puhul eelnevad oskused peavad olema kas kindlalt omandatud või tuleb neid toetada täiendavate abivahenditega Kordamiseks võiks soovitada veel näiteks jäägiga jagamise põhimõtet enne liigmurru teisendamist segaarvuks, mitmenimeliste arvude liitmist segaarvule lihtmurru liitmise eel jne. Sellise kordamise abil saab tekitada kujutluse töösammudest, mis teha tuleb ning siis neid töösamme juba uue, õpitava materjali osas kindlalt kasutada. Nimetatud käsitlus võimaldab esile tuua matemaatiliste tehete sooritamise üldised seaduspärasused, õpetada nende rakendust konkreetsel materjalil. Kõikide tehete juures tuleb kujundada üldisi seaduspärasusi: olgu täis-, murd- või segaarvud, summa ei sõltu liidetavate järjekorrast, võrdsete liidetavate liitmise saab asendada korrutamisega, tehtekomponentide leidmine käib ikka sama printsiibi alusel, tehete järjekord määratakse kindla reegli järgi jne. Igal alateemal on mõistagi ka oma spetsiifika, mida lastele näidata tuleb.

    Erivajaduslik