Keel:
Eesti
Loomise aasta:
2010
Vanusevahemik:
19-20 a
Statistika:
vaadatud 1445 korda
kasutatud 713 korda
lemmikuks märkimisi 0
kollektsiooni lisamisi 0

Litsents:

Täpsusta otsingut
! kuni !
 Sobib õpilasele iseseisvaks tööks
 Kvaliteedimärgid

Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat.


Õppematerjali tüüp: tekst, muu, teabeallikas
Autor: Jelena Strebeleva
Avaldaja: Hene Binsol
24. Märts 2015

Raamat on J. Strebeleval valminud doktoritöö materjalide põhjal ja oli esialgu mõeldud vaimupuudega laste mõttetegevuse kujundamiseks ja arendamiseks. Käsiraamatu esimese osa moodustavad õppemängud ja harjutused, mis on mõeldud arendama kaemuslikku-praktilist mõtlemist. Teine osa sisaldab materjali, mille abil kujundada kaemuslikku-kujundilist mõtlemist. Kolmandas osas on esitatud ülesanded, mis tagavad verbaalse mõtlemise elementide kujunemise. Iga osa juurde kuulub teemakohane näitlik materjal. See õppe-metoodiline vahend on mõeldud kasutamiseks eripedagoogidele, psühholoogidele, kõrgkoolide õppejõududele, täienduskoolituskursustel õppijatele, pedagoogilistel aladel õppivatele üliõpilastele ja AEV-last kasvatavatele peredele. Raamatu väljaandmist eesti keeles on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” kaudu.
 
Enne kui lugeja asub kogumikku lähemalt uurima, oleks otstarbekas põgusalt tutvuda J. Strebeleva materjalide teoreetilise taustaga. Autor on kognitiivse psühholoogia Vene ehk L. Võgotski koolkonna põhimõtete järgija. Selle koolkonna arvates läbib laps oma koolieelses eas kolm arenguetappi, mis eristuvad juhtiva tegevuse poolest. Juhtiv tegevus areneb ise esmalt intensiivselt, seejärel hakkab universaalselt mõjutama teisi arengu aspekte. Eelkõige suunab ta tegevuste, psüühiliste protsesside (mille hulka kuulub ka mõtlemine) ja isiksuse arengut. Esimene arenguetapp langeb kokku esimese eluaastaga. Selle etapi juhttegevuseks on emotsionaalne suhtlemine lapse ja tema lähedaste täiskasvanute vahel, mis tagab motoorika ja tajude intensiivse arengu. See on vajalik põhi mõtlemisele. Teisel etapil (1–3 a) on juhtivaks tegevuseks esemeline tegevus, mis areneb lapse ja täiskasvanute tihedas koostegevuses ja suhtlemises. Nii õpivad lapsed täiskasvanuid matkides tundma esemete eri kasutusviise. Esemelise tegevuse rüpes arenevad tormiliselt tajud ning käivitub mõtlemise areng. Mõtlemine on maailma tundmaõppimise kõrgem aste, mille käigus laps lahendab tema ette kerkinud probleeme. Mõtlemine areneb kahes suunas: kujunevad mõtlemisoperatsioonid (võrdlemine, üldistamine, rühmitamine, järjestamine jne) ning mõtlemise vormid. Praktilises esemelises tegevuses kujuneb ja areneb mõtlemise esimene vorm: kaemuslik-praktiline mõtlemine. Laps mõtleb nii, nagu ta tegutseb. Selle mõtlemisvormi kujundamine seisneb mitmesuguste töö- ja abivahendite kasutama õpetamises. Iseloomulik on katsetamine ja proovimine. Kolmanda arenguetapi (3–7 a) juhttegevuseks on rollimäng, mis tagab neljandal eluaastal uue mõtlemisvormi, kaemusliku-kujundilise mõtlemise tekke. Eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka mõisteid “näitlik-kujundiline mõtlemine” ja “pildiline mõtlemine”. Nüüd suudab laps mõelda ka vahetult mittetajutavatest asjadest. Ta toetub kujutlustele ja lahendab ülesande mõttelises plaanis, varem kogetut meenutades. Koolieelse ea lõpus kujunevad verbaalse mõtlemise elemendid. Probleemide lahendamisel toetutakse nüüd sõnatähendusele, s.t meelelisele kogemusele lisandub sõnaline teave. Üldises plaanis eeldab mõtlemisoskuse kujundamine probleemse olukorra analüüsi ja sellele vastava tegutsemisoskuse kujundamist. On oluline, et omandatud isiklik kogemus saaks ka kõnes väljenduse. Sõna abil kinnistatakse ja üldistatakse kogemusi. Kui lapse enda kõne seda veel ei võimalda, räägib tema eest täiskasvanu. Hiljem verbaliseeritakse tehtu kooskõnes, mille juures täiskasvanu aitab last tugisõnade ja küsimustega. Nii areneb mõtlemise käigus ka lapse kõne.

    Erivajaduslik

    Alusharidus

    Alusharidus