Keel:
Eesti
Loomise aasta:
2008
Vanusevahemik:
13-17 a
Statistika:
vaadatud 1451 korda
kasutatud 450 korda
lemmikuks märkimisi 0
kollektsiooni lisamisi 0

Litsents:

Täpsusta otsingut
! kuni !
 Sobib õpilasele iseseisvaks tööks
 Kvaliteedimärgid

Katse piirituse valmistamisest - õpilaste konkursitöö


Õppematerjali tüüp: video, katse
Autor: Mati Sild, Riho Markna, Madis Ollikainen, juhendaja Martin Saar
Avaldaja: Urmas Tokko
16. August 2009

TH SA Koolielu portaali õpilaskonkursi Teadus minu ümber töö 2008. Autoritepoolne kirjeldus: Teoreetiline taust: Hüpotees: Suhkur muundub pärmseente elutegevuse tulemusena piirituseks, teine saadus on süsihappegaas. Tavaliselt on õppekirjanduses antud piirituse tekke võrrand glükoosist ehk viinamarjasuhkrust: C6H12O6 --> 2 C2H5OH + 2 CO2. Kuna meie kasutasime katses tavalist suhkrut ehk sahharoosi, siis võtab võrrand kuju: C12H22O11 + H2O --> 4 C2H5OH + 4 CO2. Nimelt on sahharoosi molekulis vastavalt fruktoosi ja glükoosi (mõlema valem C6H12O6) jäägid, eraldunud on vesi. Kui sahharoos hüdrolüüsub (reageerib veega), siis tekivadki tagasi glükoosi ja fruktoosi molekulid, mis saavad nö 'käärida'. Pärmseentele on suhkur toitaineks. Etanool ehk piiritus on neile jääkaine. Kuidas tõestada, et käärimisel tekkis piiritus? Esiteks, segule tekkis iseloomulik lõhn. Teiseks, kui kuumutada käärimissegu, hakkab sellest etanool aurustama (keemistemperatuur mõnevõrra madalam kui veel) ning on võimalik etanooli aurud süüdata: C2H5OH + 3O2 ? 2CO2 + 3H2O. Seda demonstreerime ka katses. Kolmandaks, kui segu destilleerida, siis esimene olulisem peatuspunkt tuleks ~80 kraadi C juures, kui aurustub piiritus. Kui suunata piirituse aurud jahutisse, siis need veelduvad. Destillaadiks saadakse peaaegu puhas piiritus, mida on võimalik ka vedelikuna süüdata. (Selle proovisime praktikas läbi, aga katsevideosse ei lisanud).
 

    Ajalugu, Bioloogia

    Bioloogia