Keel:
Eesti
Loomise aasta:
teadmata
Vanusevahemik:
5-9 a
Statistika:
vaadatud 1472 korda
kasutatud 959 korda
lemmikuks märkimisi 0
kollektsiooni lisamisi 0

Litsents:

Täpsusta otsingut
! kuni !
 Sobib õpilasele iseseisvaks tööks
 Kvaliteedimärgid

Kõnearendusmaterjal, saripildid kõnearenduseks


Õppematerjali tüüp: pilt
Autor: Tiia Albert
Avaldaja: Hene Binsol
17. Märts 2015

Lisamaterjal põhiõppevarale. Käesolev materjal koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatus saripiltide kasutamiseks; 2) saripiltide nimekiri; 3) värvilised pildiseeriad; 4) mustvalged pildiseeriad. Komplekti moodustavad 23 seeriat (koosnevad 3–6 pildist), mis tüübilt jagunevad kaheks: 1) seeriad, mis kirjeldavad sama või mitme tegelase tegevuste järgnevust ajas (Loomaaed, Kooli, Beebi jt.) – need pakuvad võimalusi lausete moodustamiseks analoogia alusel, mälu treenimiseks, lühikeste lausete ühendamiseks pikaks lauseks, sündmuse edasiandmist mitme lause abil; 2) seeriad, mis kirjeldavad sündmust – on olemas ajaline seos (kindel) ja põhjustagajärg seosed (st taust: sissejuhatus, mingi algatav sündmus, konflikt ja selle lahendus, tulemus), mis võimaldavad õpetada sündmuste loogilist järjestamist, oluliste ja ebaoluliste detailide eristamist, allteksti ja lõppjärelduste väljatoomist (nt Vilepill, Mesilased). Pildiseeriate temaatika võimaldab järgida üldõpetuse põhimõtet, st kasutada neid erinevates tundides. Õppevara loomist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ kaudu.
 
Tegevusel pildiseeriatega on otstarbekas kasutada järgmist struktuuri (Karlep, 2003): 1. Alustada sissejuhatava vestlusega laste kogemuste aktualiseerimiseks. Seejärel peaks laskma lapsel pilte ükshaaval tajuda (iseseisev vaatlus, võrreldav teksti esmase kuulamisega). Järgneda võiks lühike vaba vestlus (Mille kohta pildid on? Mis meeldib? Mis on huvitav?). 2. Peamine töölõik on piltidel kujutatud tegevuste analüüs küsimuste ning korralduste abil koos sõnavaratööga, häälduse ja muutevormide harjutamisega, kusjuures vajalik on siduda piltidel kujutatu lapse isiklike kogemustega, tuua mälust esile tema tajukujutlused. Sõnavalik. Vajalik on leida võimalikult täpsed sõnad oma mõtte väljendamiseks. Sõnavalik teksti luues ei sõltu mitte üksnes teksti mõttest ja lapse sõnavaramahust, vaid ka oskusest meelde tulnud sõnadest loobuda ja neid teistega asendada. Samuti 7 sõltub sõnavalik lausemallidest ja nende valdamisest. Sõnavaliku suunamine ja õpetamine toimub nii tekstiloome eeltöö ajal, tekstiloome käigus kui ka järeltööna. Piltidel kujutatud tegevuste analüüsi ja lapse kogemuste meeldetuletamise käigus aktiveerib õpetaja sõnu oma küsimustega või esitab ise sõnu. Vestluses kasutatavad sõnad on hea tahvlile kanda, jutustamise ajal on hea neile osutada, sest LÕK õppekava järgi õppivad lapsed ei pruugi abimaterjali tähele panna. Üheks jutustamise õpetamise iseärasuseks abiõppes ongi see, et õpilase tekstiloomes osaleb oma suunavate repliikidega õpetaja, kes ühtlasi haarab kaasa ka teisi õpilasi. Jutustamine tunnis on eelkõige õppimine, mitte õpetajale vastamine. 3. Järeltöös tekstiga on lausete sisulise sidususe saavutamiseks üheks ülesandeks asendada korduvad sõnad, leida ja lisada tähenduselt täpsemaid sõnu. Suulises kõnes väljendab uut teavet loogiline rõhk lauses ja sellega seotud sõnajärg. Valdavalt paigutatakse uut teavet väljendavad sõnad lause lõppu. Vajalik töövõte on sõnajärje muutmine, mõnikord koos sõnaasendusega. Nt Tõnu laks õue. Tõnu sõbrad olid õues – Tõnu läks õue. Seal olid tema sõbrad. 4. Lõpetuseks sobivad hinnangud tegelastele või nähtustele, peamõtte väljatoomine, seostamine lapse kogemusega, sh. tegelase (nii välimuse kui tegude) võrdlemine enda ja/või kaaslase omaga vmt.

    Erivajaduslik

    Alusharidus

    Alusharidus