Digipädevuse mõiste ja selle rakendamine kunstitunnis on suhteliselt uus nähtus. Mida ütleb riiklik õppekava selle kohta?

Kunstiaineid õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtöödes eesmärgipäraselt. Õpitakse loominguga tegelemiseks valima ainespetsiifiliselt vajalikke digivahendeid. Õppides ning digitaalset sisu luues ja säilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas. Suurendatakse teadlikkust digivahendite rakendamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest.

Digipädevuse mudel selgitab kunstiõpetajale, millised on tähtsamad aspektid IKT rakendamisel õppetöös:

- Info haldamine ehk digitaalse teabe eesmärgipärane otsimine, sirvimine, hindamine, salvestamine ja taasesitamine kunstitunnis. 

Kunstitunnis võib sageli näha, et just õpetaja on see, kes jagab nii tekstilist jui ka visuaalset infot kas salidiesitlusega või mingis muus vormis. Piltide näitamine arvutist ekraanile ei ole IKT otsene ja aktiivne kaasamine õppeprotsessi. Oluline oleks, et seda teeb õpilane ise õpetaja suunamisel.

- Suhtlemine digikeskkondades ehk teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, teabe ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel. 

Kunstitunnis on seda hea saavutada aruteludes ja rühmatöödes. Näiteks võiksid õpilased otsida teatud kunstimõisteid, neid jagada kaaslastega teatud keskkondades.

- Sisuloome ehk digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine. 

Antud aspekt võimaldab kõige paremini luua õpilasel uuritud digitaalse materjali põhjal uut. Siinjuures peaks jääma õpetaja vaid delikaatseks suunajaks ja soovitajaks.

- Turvalisus ehk identiteedi, tervise ning keskkonna kaitsmine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaline ning kestlik kasutamine. 

Kuna kunstiõpetaja kasutab peamiselt info jagamisel ja töötlemisel visuaalset keskkonda, siis on kõikidest ohtudest rääkida mitte vajalik vaid kohustuslik.

- Probleemilahendus ehk vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuse arendamine. 

Teatud uutmoodi lahendusi ja vajadusi ei ole enam võimalik realiseerida ka kunstitunnis üksnes pliiatsi, pintsli või paberiga. Sageli pakub kaasaegseid lahendusi just tehnoloogia. Selle vajalikkusest peaks vaimustuma ka  kunstiõpetaja.

Digipädevuste rakendamine kunstitunnis eeldab julget ja eksperimenteerivat tunni ülesehitust, uut metoodikat. Tänapäeva laps ei rahuldu vaid ilusa kunsti loomisega, ilusaid pilte, sh ka kunsti leiab kergelt ka internetist. Üks minu õpilane näitas mulle igal nädalal, missugust uhket pilti ta oskab kodus teha. Lähemal uurimisel sain aru, et poiss värvis iga päev paberil ära teatud numbrite ja värvide põhjal pildi osad ja nii valmis kunstiteos!
Miks me laseme virtuaalsel keskkonnal võimutseda meie laste üle? On aeg tuua IKT kunstitundi ja rakendada oskuslikult see loovuse arengusse. Ometi ei tohiks tehnoloogia saada iga kunstitunni oluliseks osaks, käeline tegevus peab jääma siiski kunstis prioriteediks.

Uut lähenemist pakub ÕPILUGU. See on kaudselt sarnane klassikaliselt metoodilise tunni konspektiga kuid pakub märksa laiemaid võimalusi. Õpilugu on LUGU, kuidas valmib üks loov kunstitund. 

Mitmeid digipädevuste näiteid kunstis võib leida erinevatele kooliastmetele:

https://koolielu.ee/waramu/view/1-c4ca6874-232e-44d2-826d-1c2971b372d4

https://koolielu.ee/waramu/view/1-f201ceff-5a74-4030-9ef7-53e770c024fc

https://koolielu.ee/waramu/view/1-cdab0aca-a808-43a5-9c1b-ac0c7d5cf49a

Mida on neil kõikidel ühist?

Õpilood, mis peavad ka tagama digipädevuse, on ülesehituselt mitmekesised ja põimitud tehnoloogiaga. Olulisel kohal on tunni eesmärk, seejärel tunni sisu või käik, edasi lõiming ja tagasiside.
Olen ise koostanud mitmeid õpilugusid ja nautinud seda, et koos lastega on tore ja inspireeriv luua üks väga hea kunstitund, pakkudes nii lapsele ja õpetajale palju avastusrõõmu ja loovust. Õpiloo rakendamiseks kunstunnis võiks valida rühmatöö. See toimib ka suurema õpilaste arvuga klassis ja ka sel juhul, kui tehnika on erineva kvaliteediga. 

Kindlasti peaks tunni sisu olema lõimitud teiste õppeainetega, kunstis näiteks ajalooga, kirjandusega, muusikga jne.

Tehnoloogiliselt võiks siduda kunstitunni nutiseadme, kaamera või hoopis robotiga. Õpetaja võiks tutvustada erinavaid internetikeskkondi.

Õpiloo tund peaks lõppema reeglina rühmatööde esitlusega ja tagasisidemega. Hindamise juures on kõige parem kasutada kujundava hindamise mudelit. Tegelikult võiksid lõpptulemust hinnata rühmad  ise või kaasõpilased. Õpiloo tunnis ei peagi õpetaja olema hindaja. Õpiloo erinevaid etappe peaks kunstiõpetaja dokumenteerima, tegema kindlasti hiljem põhjaliku analüüsi. See annab kindlust mõelda ja planeerida uusi õpilugusid.

Tehnoloogi aktiivne kasutamine kunstitunnis ning õpiloo rakendamine peaksid andma kunstis sisuliselt uue kvaliteedi.

Näiteid:
https://koolielu.ee/waramu/view/1-932c7261-f76d-47e7-ba31-e172d8987cdd
https://koolielu.ee/waramu/view/1-23e8b44f-ad44-4907-b5d7-3fcf9ed05878 

Osaliselt refereeritud
http://oppekava.innove.ee/digipadevus-oppekavades/

Jüri Mäemat, Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator

Samal teemal:

• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes
• Oh dear! – kaasaegne kunst