Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini sõnul võime olla uhked, et igal tasemel haridus on kõikidele Eesti inimestele ligipääsetav. „Nii kutse- kui kõrgharidust on võimalik omandada õppija jaoks tasuta. See on kahtlemata elukestva õppe edu üks alustala, et ka näiteks kõrgharidusega vanemaealised inimesed võivad minna kutsekooli. Elukestvat õpet on tänapäeva ühiskonnas raske üle tähtsustada. See on iga inimese ja kogu majanduse edu võti.“

Lippin toonitas, et hea kättesaadavuse kõrval on oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu ning vähendada õpingute katkestajate arvu. Kutsekeskhariduse omandavad nominaalajaga veidi rohkem kui pool õppijatest (54%), üldkeskhariduses on sama näitaja 85%.

Kõigist keskhariduse tasemel õppijatest, st gümnaasiumi-, kutsekeskhariduse ja 4. taseme kutseõppe õpilastest õppis  2018. aastal kutseõppes 40%, mis on võrreldav OECD riikide keskmisega (42%). Keskmine kutseõppes õppijate vanus Eestis on 24 eluaastat ja keskhariduses 18.

Kutseõppes on ülekaalukalt kõige populaarsemad tehnika, tootmise ja ehituse erialad, kus õpib 50% kõigist kutseõppuritest, järgnevad teenindusvaldkondade õppekavad, kus osaleb 28% kutseõppuritest. IKT õppekavad on Eestis võrreldes OECD keskmisega populaarsemad. Eestis on õppijate osakaal 12% ja OECD riikides keskmisel 4%.

Töökohapõhine õpe on Eestis üha populaarsem, ulatudes 6 protsendini kõigist kutseõppes keskhariduse tasemel osalejatest. Riikide võrdlus aga osutab, et arenguruumi on veel palju – OECD riikide keskmine näitaja on 34%.

2019. aastal olid 25–34-aastaste kutseõppe lõpetajate tööle saamise võimalused võrdväärsed üldkeskharidusega noortega, mis on OECD riikides erandlik.

Kui OECD riikides on õpilaste ja õpetajate suhe kutse- ja üldkeskhariduses sarnane, siis Eestis on üldkeskhariduse tasemel iga õpetaja kohta 14 ja kutseõppes 18 õppijat. Naissoost õpetajate osakaal on küll suurem nii kutse- kui üldkeskhariduses, kuid mehi on rohkem kutsehariduses. Vastavalt on meeste osakaal kutsehariduses 40% ja üldkeskhariduses 23%.

Võrreldes OECD keskmisega on Eestis üldhariduses klassikomplektid väiksemad. Seda peetakse haridussüsteemi tugevuseks, mis tuli selgelt esile ka kevadisel COVID-19 perioodil.

OECD toob muuhulgas välja, et sarnaselt teistele OECD riikidele on Eestis investeeringud õpilase kohta kutsehariduses suuremad kui üldkeskhariduses. Samas jääb koguinvesteering haridussüsteemi ühe õpilase kohta alla OECD keskmise. Küll aga on Eesti liikumas positiivses suunas, sest aastatel 2012 kuni 2017 suurenes haridusrahastus alusharidusest kõrghariduseni õppija kohta keskmiselt 2,5%.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. Education at a Glance 2020 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseõppeasutusi toetatakse 1,7 miljoni euroga