Teemaveerandid

SA Innove haridusuuenduste agentuuri juht Tanel Oppi sõnul avavad praktilised oskused tööandjate juures uksed ning tagavad töötegijale väärilise tasu. „Eesti riik on kutseõppeasutustest kujundanud kompetentsikeskused, milles on valdkonna parimad seadmed, teadmised ja oskused, lisaks muidugi kaasaegne õpikeskkond. Kutseharidus on tööturule sisendemiseks kindel alus, mida tulevased tööandjad usaldavad – miks muidu on paljud nendest juba õpingute käigus praktikabaasideks,“ kommenteeris Oppi.

Kuressaare Ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et kutsehariduse kvaliteedi üheks tunnuseks see, et ennastjuhtivad täiskasvanud tulevad teist korda õppima. „Järelikult peavad omandatud oskused olema piisavalt väärtuslikud, et kooliskäimisesse oma aega panustada. Teadmine, mida kutseõppeasutustes tehakse, jõuab järjest rohkem ka noorteni ja suunab nende põhikoolijärgseid haridusvalikuid."

Luua Metsanduskooli turundusjuht Kairit Prits märkis, et vastuvõtt algab 15. mail ning sarnaselt varasematele aastatele on oodata tihedat konkurssi. „Tööandjad ootavad meilt tööle oskustega, mõtlevaid ja särasilmseid inimesi, mistõttu suhtume kandideerijatesse tõsiselt ning sisse saavad need, kes suudavad vastuvõtukomisjoni ära veenda.“

Rakvere Ametikooli kvaliteedi- ja avalike suhete juhi Piret Tormi sõnul algab kooli vastuvõtt 25. mail ning peagi avatakse uus koduleht värske infoga. Ta lisas, et sügisest on koolis võimalus lõpetada katkenud üldharidus (8. –9. klass) või omandada gümnaasiumiharidus. 

Tartu Kutsehariduskeskuse turundusjuht Riinu Räim ütles, et kool on uhke eelmisel õppeaastal võimsa stardi teinud IT-akadeemia üle. „See on nutikas kombinatsioon kutse- ja gümnaasiumiharidusest, ühendades mõlema õppe tugevaimad küljed ning annab noorele kaasa nii keskkooli lõputunnistuse kui kutsetunnistuse. Jääb igaühe enda otsustada, kas võtta järgmine kurss kõrgkoolile või alustada lennukat karjääri töömaailmas,“ sõnas Räim. „Erialavalik on lai ning õppima võivad tulla kõik, sõltumata vanusest või hariduslikust taustast.“ 

Portaalis edu.ee saab otsida endale sobivat eriala nii õppekava taseme, õppevaldkonna kui ka õppeasutuse põhiselt. Teavet vastuvõtutingimustest ja -kuupäevadest leiab õppeasutuste veebilehtedelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Vaata joonist

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

Allikas: HTMi info. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikool järgib vastuvõtukava nii palju kui võimalik
• Gümnaasiumitel on sisseastumiskatsete läbiviimiseks võimalik kasutada uudset e-sisseastumistesti

Muuseumi sünnipäevakuuks valminud näitusega kutsub mänguasjamuuseum linlasi õues jalutades korraks peatuma ja meenutama oma lapsepõlve lemmiklelusid, olid nendeks siis armsad karud, vinged ralliautod või lahedad lauamängud. 

Muuseumi direktori Triin Vaaro sõnutsi on näituse eesmärk näidata mänguasjades ja lapsepõlvemälestustes peituvate mälestuste väge.  „Väga paljud meie püsikülastajad on öelnud, kui väga nad juba muuseumist puudust tunnevad. Kui külastajad ei saa tulla muuseumisse, saab muuseum tulla külastaja juurde,“ selgitab Vaaro.

Võib juhtuda, et vaataja ei leia näituselt oma lapsepõlve lemmikmänguasja, aga oskab eset kirjeldada. Sellisel juhul võib vihjeid anda muuseumi meilile muuseum@mm.ee või Facebooki lehele kirjutades. Kui mänguasjamuuseumi kasutuskogus on sarnane ese olemas ja see mahub aknale, pannakse puuduv ese välja. Nii saab aknanäitus olla pidevas muutumises ja pakkuda rõõmu ka mitmekordsel külastamisel. 

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu asub Tartus Jakobi ja Lutsu tänavate nurgal aadressil Lutsu 2. Näitust „Aken sinu lapsepõlve“ saab näha kogu maikuu jooksul ööpäevaringselt, kuid kõige parem on seda siiski imetleda päevavalges. 

Allikas ja foto: muuseumi pressiteade

Üliõpilased on välja pakkunud üle 300 kohtumise aja ning õpilastel on võimalus online’is tutvuda Tallinna Ülikooli 28 erialaga. Osalemiseks tuleb valida sobiv eriala ja tudengivarjutamise aeg Tagasi Kooli lehelt. 

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond ja algatus Tagasi Kooli lõid käed, et tuua eriolukorrast sõltumata õpilasteni võimalused tutvuda Tallinna Ülikooli erialadega. Tudengivarju nädala projektijuht Lydia Kurus rääkis: “Eriolukord on sundinud meid kõiki olukordi ümber hindama, õppima ja kiiresti reageerima. Tudengivarju nädal ei ole selles osas erand. Vajadus info järele pole õpilastel kusagile kadunud. Soovisime varjutamise koostöös Tagasi Kooliga ümber mõtestada ja kutsume kõiki õpilasi osalema." Tudengivarjutamise eesmärk on anda infot õpilastele teadlike õppimisvalikute tegemiseks. 

Tagasi Kooli algatuse juht Teibi Torm rõõmustas koostöö üle: “Meil õnnestus koos üliõpilasesindusega vähem kui kahe nädalaga projekt ja veebikeskkond valmis saada." Torm lisas: “See kogemus näitab, kui palju potentsiaali on erinevates online võimalustes ning kui paindlikud saame olla, et anda õpilastele ajakohast infot." Üliõpilased on juba oma kutsed Tagasi Kooli keskkonda lisanud ja õpilastel on vaja ainult sobiv eriala valida. 

Tallinna Ülikooli suhtekorralduse 3. kursuse tudeng Rando Aljas on valmis tudengivarje võtma. “Mina tegin oma erialavaliku just tänu tudengivarjutamisele!” ütles Aljas ja lisas: “Tänu sellele, et tudengivarjutamine toimub e-keskkonnas, saan ma pakkuda kohtumise võimalust 80 õpilasele kaheksal päeval.” Aljas loodab, et ka õpilased on avatud uutmoodi võimalustele: “Sellisel moel tudengivarjutamine on väga põnev ka varjudele, sest e-keskkonnas kohtumine annab võimaluse küsida ja uurida asjade kohta, mida võib-olla ei julgeta silmast-silma küsida.”

Kuni 10. maini ootavad Tallinna Ülikooli tudengid gümnaasiumiõpilasi ja teisi huvilisi 45-minutistele tudengivarju kohtumistele Zoom keskkonnas. Sobivad eriala ja tundegivarjutamise aja leiab Tagasi Kooli lehelt. Rohkem infot leiab ka Facebooki üritusest. Zoom tudengivarjutamist korraldab Tallinna Ülikooli üliõpilaskond koostöös MTÜ Tagasi Kooliga. 

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond on kõikide Tallinna Ülikooli tudengite eestkosteorganisatsioon, kelle missioon on üliõpilaste õiguste ja huvide esindamine ning arenguvõimaluste edendamine. Tagasi Kooli on kodanikualgatus, mille eesmärk aidata 1.-12. klassi õpilastel õppida eluoskusi. Eluoskuste õpetamiseks pakub Tagasi Kooli õpetajatele veebipõhist keskkonda nii füüsiliste kui online külalistundide, õppekäikude ja töövarjutamiste kokkuleppimiseks.

Allikas: MTÜ Tagasi Kooli info

Samal teemal:

• Ülikooli esimesteks aastateks on noortel olnud keskmiselt 2,5 töökohta

„Ajal, kui rahvusvaheline suhtlus on teisenenud digitaalseks ning kohtumisi, konverentse ja sündmusi jääb pidevalt ära, näeme me üha tugevamalt, kui oluline on tegelikult rahvusvaheline koostöö,“ sõnab sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja Anne Hütt. „Teadlased üle maailma töötavad täna selle nimel, et koroonaviirusest võitu saada. Teravalt on esil see, kui ülioluline on mõttekaaslaste ja kolleegidega üle maailma kontaktis olla. Sama põhimõte kehtib ka kriisiajast väljaspool, kui erinevad haridusasutused ja organisatsioonid tulevad ühise probleemi lahendamiseks läbi Erasmus+ strateegilise koostöö projektide kokku.“

Sihtasutuse analüütiku Kai Treieri sõnul on Eesti asutused aasta-aastalt üha teadlikumad võimalustest panustada rahvusvahelise koostööga ka teiste valdkondade arendustegevusse. Näiteks taotlevad ülikoolid koostööd üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondades. 

Üld- ja kõrghariduse valdkondades tehti kõigi aegade projektirekord. 105 taotluse seas on 64 üld-, 9 kutse-, 18 kõrg- ja 14 täiskasvanuhariduse valdkonna projekti. Taotlejate seas on 27 üldhariduskooli, 9 lasteaeda, 5 kutsekooli, 2 rakenduskõrgkooli, 5 ülikooli ning 20 haridusvaldkonnas tegutsevat organisatsiooni, sihtasutust ja mittetulundusühingut.

Aastatel 2014–2019 esitati Eestis Erasmus+ hariduse valdkonnas 341 strateegilise koostööprojekti taotlust, millest toetuse sai 152 Eesti asutuse poolt koordineeritud projekti (45% taotlejatest). Seni on SA Archimedes eraldanud hariduse valdkonnas strateegilise koostöö toetusteks 24,5 miljonit eurot. Erasmus+ viimase taotlusvooru tulemused selguvad suve lõpus.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad võimalusi teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld- kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Projektide käigus jagatakse kasulikke töökogemusi ning lahendatakse erinevaid probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Photo by Windows on Unsplash

Samal teemal:

• Noorteagentuurile esitati 3,5 miljoni euro ulatuses taotlusi noorteprojektide läbi viimiseks

Mängitakse 5 vooru üks ühe vastu, iga vooru pikkuseks 5 minutit.

Pärnumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja sõnul tuli veebipõhise võistluse idee Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogilt Mart Kimmelilt ja sama kooli 9. klassi õpilaselt Joonas Leemetilt. „Pärnu Rääma Põhikool kuulub ettevõtlike koolide võrgustikku ning sealt on tulnud palju põnevaid algatusi. Seetõttu otsustasime jõud ühendada, laiendada esialgselt ühele õhtule planeeritud võistluse maakondlikule tasandile ning kaasata lisaks õpilastele ka õpetajad ja kooli töötajad," lisas Vilja.

Esimene üritus sarjast toimus teisipäeval, 28. aprillil ning sellel osales 49 õpilast 10 Pärnumaa koolist. Võistluste sarja üks korraldajatest Mart Kimmel sõnas: “Kabe puhul on tegemist ühe väga kaasahaarava mänguga, mis aitab arendada loogikat ning mõelda mitu käiku oma (ja teiste inimeste) tegemistes ette. Julgustame kõiki kabetama!”

4. kuni 6. klasside arvestuses pälvis I koha Siim Saks Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, II koha saavutas Raimond Lillemaa Pärnu Mai Koolist. III kohta jagasid Karl Koitla Pärnu Rääma Põhikoolist ja Anette Einmann Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist. Eriauhinna silmapaistva tulemuse eest saab Greeta-Liisi Metsaveer Sindi Gümnaasiumist.

7. kuni 9. klasside arvestuses pälvis I koha Randar Rätsep Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, II koha saavutas Kadri Paan Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist ning III koha Meriliis Saal Pärnu Rääma Põhikoolist. Eriauhinnad silmapaistvate tulemuste eest saavad Ants Gustavson Pärnu Mai Koolist ja Aare Nukk Pärnu Rääma Põhikoolist.

Sarja järgmised üritused toimuvad 2020. aasta maikuus:

12. mail 2020 toimub kabeturniir õpetajatele ja kooli töötajatele,
19. mail 2020 toimub kabeturniir gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilastele ning
26. mail 2020 toimub kabeturniir 1.-3. klasside õpilastele.

Lisainfo ja registreerimine: mart@raama.ee (Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniir Pärnumaa koolide õpetajatele ja töötajatele

Digiteerimine toimub neli aastat vältava üle-euroopalise projekti EODOPEN raames, mille eesmärgiks on teha digitaalsel kujul – nii arvuti- kui mobiiliversioonis – kättesaadavaks 15 000 raamatut.  

Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on eriolukorra aeg ja liikumispiirangud näidanud, kui oluline on tagada, et info ja kirjandus oleks maksimaalselt kättesaadav ka digitaalselt. „Seda on võimalik teha vaid arvestades ka kasutajate vajadusi ning soove – alates tavakodanikust, lõpetades õppurite ja teaduritega. Pikemas perspektiivis on eriti oluline, et kogu Eesti kirjandus ja teave oleks ligipääsetav tervest maailmast,” sõnas Andresoo ning rõhutas, et teema on aktuaalne ka seoses digikultuuriaastaga, mille üks eestvedaja on Rahvusraamatukogu.

„Kriisiolukord näitab meile kätte selge tulevikusuuna,“ tõdes üleskutset kommenteerides TÜ raamatukogu direktor Krista Aru. „Digiteerimine muutub vajalikumaks kui kunagi varem. Mida rohkem raamatuid me rahvale kättesaadavaks teeme, seda lihtsam on keerulises olukorras oma töödega jätkata nii nendel, kes õpivad, kui nendel, keda õpetatakse. Digitaalsete materjalide kasutamine on selgelt suurenemas ja vajadus selle järele kasvab.“

Raamatukogud on oma kasutusstatistika põhjal pannud kokku juba esialgse digiteeritavate raamatute loetelu, aga sellele vaatamata oodatakse kõikidelt soovitusi, milliseid teoseid võiks digiteerida. Omapoolseid ettepanekuid digiteeritavate raamatute osas oodatakse ka kirjastustelt ja autoritelt endilt. 

Projekti eesmärgiks on teha digitaalselt kättesaadavaks just uuemad eestikeelsed, k.a eesti keelde tõlgitud teosed 20. ja 21. sajandist ning seetõttu tegelevad mõlemad raamatukogud paralleelselt ka autoriõiguse küsimustega. Iga teose puhul küsitakse nii autori kui kirjastuse nõusolekut ja selle saamisel on raamatukogud koheselt valmis digiteerimist alustama.  

Ettepanekuid saab jooksvalt esitada Rahvusraamatukogu veebilehel www.nlib.ee/eodopen või TÜ raamatukogu veebilehel https://utlib.ut.ee/eodopen.

Kõik digiteeritud raamatud lisatakse koheselt Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi digar.ee või Tartu Ülikooli digitaalarhiivi DSpace.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu käivitas sellest nädalast veebipõhise teeninduse ja nõustamise

Videoteenindus on veebipõhine alternatiiv lugemissaalide teenindajatele, kus spetsialistid  annavad üldist nõu rahvusraamatukogu teenuste kasutamise kohta. Sealt saab vastuseid igapäevastele küsimustele nagu kuidas tellida raamatuid, lugeda e-teoseid või näiteks tellida ESTERist. Lisaks saab seda infot ka e-kirja info@nlib.ee ja telefoni 6307 100 teel või kodulehe vestlusaknast. 

Personaalne videonõustamine on samas mahukas ja põhjalik teenus, mis on mõeldud tudengitele, õpetajatele, teadlastele, spetsialistidele ja kõigile, kes soovivad professionaalset abi erialase info otsimisel. Varem pakuti personaalset infonõustamist vaid raamatukogus kohapeal.  

Personaalseks videonõustamiseks tuleb ennast registreerida. Kokkulepitud ajal toimub videokohtumine, mis kestab orienteeruvalt tund aega. Lähitulevikus silmast-silma personaalsete teenuste taastumist suure tõenäosusega ei toimu, mistõttu jätkab  raamatukogu videoteeninduse ja -nõustamise pilootprojektiga vähemalt suveni.  

Osalemiseks peab kasutajal olema võimalus kasutada arvutit või nutiseadet, kõrvaklappe või kõlareid, mikrofoni ja videosuhtluseks veebikaamerat. Nõustamine toimub video vahendusel Cisco Webex’i rakenduse kaudu, millele raamatukogu sai eriolukorra raames tasuta juurdepääsu. 

Inimkontaktivaba laenutus jätkub      

Endiselt saab raamatukogust raamatuid koju laenata. Kontaktivabalt saab tellida raamatuid kahel viisil – e-kataloogi ESTER kaudu või võttes raamatukoguga otse ühendust e-maili või telefoni teel. Eriolukorra jooksul saab laenata ka neid lugemissaalides asuvaid raamatuid ja noote, mis on e-kataloogis ESTER staatusega "kohalkasutus".    

Tellitud raamatud saab lisaks värskelt avanenud postipakiteenusele ööpäevaringselt kätte ka peaukse kõrval asuvast elektroonilisest Raamatukapist. Samuti raamatukogu fuajeest tööpäevadel kella 12-17. 

Allikas: Rahvusraamatukogu info

Tund kestab 25 minutit ning on mõeldud kõigile, kel on idee asutada õpilasfirma või huvi kaasaegse digitoote arenduse vastu. Eelkõige ootame tundidesse noori vanuses 12-17, aga loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised. 

TransferWise'i tehnoloogiatundi "Lars Trunin: Kuidas heast ideest töötav toode ehitada?" saab vaadata juba sel neljapäeval, 30. aprillil kell 14.00 siin. 

 Vaata kogu klassiga!

Kutsume üles koole TransferWise’i tehnoloogiatunde arvutiõpetuse või mõne muu tunnina praeguses õppekorralduses arvesse võtma. Koolitunni idee:
•Õpilased vaatavad TransferWise’i videotundi otsepildis või järele.
•Õpilased mõtlevad välja toote, mille nad võiksid tunnis teada saadud näpunäidete järgi arendada.

Kutsume teid üles tehnoloogiatundide infot oma kanalites jagama ning loomulikult ka ise tundidest osa saama. 

Põnevat vaatamist! 

Allikas: korraldajate info

Idee autori, tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Maarja Kruusmaa sõnul tekkis algatus soovist aidata COVIDi kriisi tõttu harjumatusse olukorda sattunud õpilasi ning ka vanemaid, kellest paljud jäävad ka ise kodutööde lahendamise hätta või ei leia selleks väiksemate laste, töö ning koduste kohustuste kõrvalt aega.

Maarja Kruusmaa lisas, et näiteks on abi küsinud viienda klassi õpilane, kes ei saanud aru kuidas auto kiirust arvutada, kui teepikkus ja aeg antud on. „Samuti sai nõu gümnaasiumiõpilane, kellele seletasime näidete varal lahti, et integreerimine ja diferentseerimine on pöördtehted,“ ütles Kruusmaa.

ReaalAbi keskkonnas on suhtlus individuaalselt õpilase ja abistaja vahel, kuid õppida saab ka koos sõbraga või väikestes gruppides. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, füüsik Mario Kadastik, kellel on pikk kogemus vabatahtliku asendusõpetajana, tõdes, et selline keskkond on õpilasekeskne ning seda saab hästi kohandada õpilase vajadusele vastavaks. „Selline õppevorm sobib nii selleks, et mõnele konkreetsele koduülesandele lahendus välja nuputada, kui ka selleks, et lahendusprotsessi kaudu jälile saada mõnele suuremale lüngale või väärarusaamale õpilase lahenduskäigus ning seda siis selgitada,“ tõdeb Kadastik.

Saue Gümnaasiumi õppejuhi ja matemaatikaõpetaja Karmi Rummi sõnul on selline algatus väga teretulnud olukorras, kus õpetajate töökoormus on oluliselt suurenenud, kuid on kindlasti ka pikemas plaanis vajalik. “Hea kui lapsel oleks õhtul kodus koht, kust ka edaspidi abi küsida.“

ReaalAbi kasutamiseks tuleb õpilasel sisestada oma soov aadressil reaalabi.taltech.ee ning oodata e-postile kutset veebikeskkonda. Kokkulepitud ajal tuleb klikkida kutses antud lingile. Sellega tekitatakse videokõne abistaja ning ühe või mitme õpilase vahel. Koos saab kasutada virtuaalset valget tahvlit ning vajadusel ka muid veebipõhiseid abivahendeid.

Maarja Kruusmaa kinnitas: „Praegu on ReaalAbi keskkond veel arendusjärgus ning kasvab koos abistajate ning abivajajatega just selliseks, et sellest oleks võimalikult palju abi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Kui kõik ei suju alguses veel veatult, loodame kõikide osapoolte heatahtlikkusele, et algatus ellu viia. Loodame et sellest kasvab välja jätkusuutlik lahendus ning toetav õpikeskkond ka kriisijärgses hariduses.“ 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade