Teemaveerandid

„Teie saavutused on muljetavaldavad – võite enda üle uhked olla. Teil kõigil on palju anda Eesti hüvanguks. Ja võib-olla koguni kogu maailma hüvanguks,“ sõnas Reps. Minister rõõmustas õppurite rahvusvahelise edu üle ja innustas noori oma valdkonnas tegevust jätkama: „Kui juba varases nooruses on nii hästi alustatud, siis tuleb kindlasti tööd jätkata ja edasi pürgida.“

Vastuvõtule olid kutsutud noored füüsikud, keemikud, muusikud, matemaatikud, sportlased ning paljude teiste valdkondadega tegelevad õpilased ja üliõpilased üle Eesti.

Sündmusel elasid noortele kaasa ka mitmed Eesti tipptegijad, kes on paljudele eeskujuks ja inspiratsiooniks. Teiste hulgas andsid õppuritele auhindu üle Liisu Arro, Hirvo Surva, Doris Kareva, Liina Luik, Gerd Kanter ja Allar Raja.

Doris Kareva sõnul on oluline noorte püüdlusi märgata, toetada ja tunnustada: “On väga tähtis, et inimest kiidetaks õigel ajal ja õige asja eest. See annab väärtusliku tugipunkti paratamatult rahutul ja ebakindlal, iseend kogu aeg proovile paneval teekonnal. Samavõrd on toeks ka õiglane ja asjatundlik kriitika, mis tajub iga noore eripära ja ainuomast arengusuunda. Soovin, et noortel oleks õnne leida häid õpetajaid,” ütles ta.

Gerd Kanter andis auhinna üle spordivaldkonnas häid tulemusi saavutanud õppuritele. Kanteri sõnul vajavad kõik tunnustust sõltumata kordamineku suurusest või tähtsusest. “Mul on eriliselt hea meel tunnustada ja tunda uhkust meie noorte tuleviku tegijate üle, kes on möödunud aastal erakordselt silma paistnud oma edasipüüdlikkuse ja suurepäraste tulemustega. Ma loodan, et see on alles noorte esimene samm suurte kordaminekute jadas ja me kõik kuuleme neist veel ning Eestil on põhjust nende üle uhke olla ka edaspidi,” lausus Kanter.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Erlend Štaub.

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati 161 kandidaati
• Aasta õppija 2019 on Jakob Jõgisuu

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et kandidaadid on pühendunud ja tõeliselt ettevõtlikud inimesed, kes jaksavad tegutseda mitmel rindel. „Nende eeskuju on nakkav,“ sõnas Ploom. „Rõõmu valmistab ka see, et üha rohkem on koolikollektiive, kus ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe saanud kogu koolipere ühiseks eesmärgiks.“

Aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija.

Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu kolmandat korda.

Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee.

Laureaadid kuulutatakse välja teisipäeval, 26. novembril kell 12 Tallinnas Õpetajate Majas.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

Konverents lähtub äsja valminud teaduskommunikatsiooni strateegia 2020- 2035 „Eesti teab“ eesmärkidest. 15 aastaga on soov jõuda selleni, et teadusliku maailmavaate kujundamine oleks oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides, teaduskommunikatsioon teadustöö lahutamatu osa, teadus Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidaks otsuste langetamisel pearolli. 

Strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane on rõhutanud, et Eesti teaduspotentsiaali arendamine on suurim rahvuslik eesmärk, teaduse maine hoidmine ja arendamine erakordselt oluline ülesanne: „Ei piisa sellest, et teadus on tasemel, avalikkus peab seda ka teadma ja uskuma.“

Strateegia eesmärke fookuses hoides tulevad konverentsil jutuks näiteks nii Eesti riigi tulevikuplaanid kui Põhjamaade kogemus, teaduskommunikatsiooni roll poliitikute ja teadlaste silmis ning teaduskommunikatsiooni kvaliteet. 

„Arusaam teadusliku mõtteviisi juurdumise ja tõenduspõhise otsustamise vajalikkusest ühiskonnaelu korraldamisel  on märkimisväärselt kasvatanud teaduskommunikatsiooni tähtsust. Selle rolli täitmiseks on vajalikud ühised eesmärgid ja osapoolte tõhus, koordineeritud koostöö. Sel aastal valminud strateegia näitab meile kätte suuna, kuhu ja kuidas soovime üheskoos jõuda,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Konverentsi peaesinejad on Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Taani teaduse, tehnoloogia- ja tervisehariduse keskuse ASTRA direktor Mikkel Bohm, Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik, Rootsi Teadusagentuuri välissuhete juht Anna Maria Fleetwood. Konverentsi modereerib Eesti Teaduste Akadeemia nõunik Marti Aavik.

Kell 12:55-13:35 antakse üle Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhind „Ökul”, Teadushuvihariduse Liidu auhind ja Eesti teaduse populariseerimise auhinnad. 

Samuti saab konverentsil tutvuda Teeme+ taotlusvoorus rahastatud projektide tulemustega.

Sel aastal juba 11. korda toimuv konverents on suunatud kõigile, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku teaduskommunikatsiooniga –  ajakirjanikele, ülikoolidele, teaduse populariseerijatele jt. Konverentsil osaleb ligi 200 inimest. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Kokku osales nutiviktoriinil 2019. aasta sügisel üle 3000 võistkonna.

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS

1. koht: võistkond Madu (Valga Põhikool)
2. koht: võistkond Muhfinid (Võru Kesklinna Kool)
3. koht: võistkond animals are cute (Kambja Põhikool)

4. - 6. KLASS

1. koht: võistkond Joosepid (Kadrina Keskkool)
2. koht: võistkond K*** K*** (Vastseliina Gümnaasium)
3. koht: võistkond Priidikud (Häädemeeste Keskkool)

7. - 9. KLASS

1. koht: võistkond Mateenüksi (Holstre Kool)
2. koht: võistkond boss (Põlva Kool)
3. koht: võistkond Pudel IK (Vaida Põhikool)

10. - 12. KLASS

1. koht: võistkond BOOMER (Tallinna Saksa Gümnaasium)
2. koht: võistkond KalaSaba (Põlva Gümnaasium)
3. koht: võistkond Proovijad (Hugo Treffneri Gümnaasium)

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee.

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on
nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Kohtume kevadel 2020!
Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” paneb ajud proovile
• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!

Loomehäki keskmes on digitaalse heaolu tuleviku teema ja see, kuidas võtta digikäitumisharjumused taas kontrolli alla. Pakume sulle sissevaateid teemasse Loomehäki tehnoloogiapartneritelt, kogenud mentoreid tiimitööd nõustama, inspireerivat seltskonna ja auhindu, mille abil saad häkitud ideid edasi arendada. 

Kaheksandal loomehäkil võtame meeskondadega küber- ja digitaalse heaolu teemad ette, et:

-        paremini tasakaalustada oma digitaalset ja päriselu,

-        kaitsta lapsi vaimsete ja füüsiliste ohtude eest, mis kaasnevad nutiseadmete kasutusega,

-        leida toimivaid viise, kuidas püsida igapäevaselt digitaalselt kaine,

-        õppida efektiivselt haldama sisu, millega meie nutiseadmed meid igapäevaselt pommitavad,

-        maandada riske, mis kaasnevad kasvava digisisu tarbimisega.

Loomehäkk  on sinu jaoks, kui sul on:

-        teadmiseid ja kogemusi digitaalse heaoluga tegelemisega,

-        realistlik idee töötavateks lahendusteks (ei ole kohustuslik, kohapeal võib ühineda meeskonnaga, kellel  on idee),

-        siiras huvi tegelda tehnoloogia- ja ühiskonna kokkupuutekohtadega,

-        valmisolek terve päev kestvaks intensiivseks ajurünnakuks.

Loomehäkil ei ole vaja tehnilisi häkkimisoskusi, seal tuleb osaleda ja anda oma panus aruteludesse ja lahendustesse, ideid esitada ja koostööd teha. 

Osalemine loomehäkil on õppuritele tudengipileti ettenäitamisel tasuta. Töökeeled on inglise ja eesti keel. 

Detailsem teave ja registreerimisinfo.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by nihon graphy on Unsplash 

Samal teemal:

• Tudengite neljas Loomehäkk keskendub loovale ruumile

Teadus areneb meeletu kiirusega, aga kas samamoodi areneb ka inimese võime teha õigeid otsuseid ja kasutada tehnoloogiat vastutustundlikult või võib soov muuta inimest paremaks anda hoopis vastupidise efekti? Kas rohkem kui kunagi varem fookuses olevatest kliimaprobleemidest rääkimisest on kasu ja kas see toob muutuse? 

Neile ja mitmetele teistele küsimustele hääbuva ja areneva elu fookuses annavad vastuse viis populaarteaduslikku filmi, mis linastuvad Pimedate Ööde filmifestivali Just Filmi teadusfilmide programmis Teadus 360° Tallinnas ja Tartus 15. novembrist 1. detsembrini. 

Pimedate Ööde filmifestival ja Eesti Teadusagentuur toovad juba neljandat aastat vaatajateni teadusfilmide eriprogrammi, mis aitab kaasa maailma mõistmisele ja mõtestamisele ning ainealaste teadmiste seostamisele reaalse eluga. Seetõttu sobivad seansid hästi põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste koolitundide täienduseks.

“Teadusfilmide programmi edu ja iga aastaga suureneva vaatajate arvu taga on noorte üha kasvav huvi teaduse vastu ning tihe koostöö festivali korraldajate, teadlaste ja teadusajakirjanike vahel. Mul on väga hea meel selle üle, et koostöö tulemusena on sündinud tõeliselt vahva programm, mis toob teaduse meile lähemale ja aitab kaasa teadusliku mõtteviisi juurdumisele ühiskonnas,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Mitmete filmide linastumise järel toimuvad kinosaalis vestlused teadlaste ja ajakirjanike vahel. Samuti on vaatajad oodatud arvamust avaldama ja mõtteid jagama. Temaatilised vestlused korraldatakse teadusagentuuri, teadusajakirjanike seltsi ning mitmete teadlaste ja spetsialistide koostöös.  

"Tänavused filmid süübivad meie planeedi, selle elustiku ja ökosüsteemide, aga ka meie kui inimliigi jaoks eluliselt tähtsatesse teemadesse, mis nõuavad kõigi mõtlevate olendite ja südamega ilmakodanike tähelepanu. Filmidele kaasa elades ja nende järel asjatundjast teadlasega vesteldes osaleme tegelikult ju globaalses aruteluvõrgustikus ja võib-olla aitame natu-natukenegi ka lahenduste leidmisele kaasa," ütles teadusajakirjanike seltsi esimees Priit Ennet. 

Täpsema info programmi kohta leiab Just Filmi kodulehelt. 

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania "Õpilaste digitaalne IQ" raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et näiteks autoriõiguste osas teavad nende reegleid väidetavalt lausa 95 protsenti vastanutest ning 92 protsenti märkis, et näiteks koolitöödes kasutavad nad kasutatud piltide juures enamasti ka korrektselt viitamist.

Samas tunnistas 40 protsenti vastanutest, et on viimase aasta jooksul siiski esitanud koolitöös internetist leitud materjali enda nime alt. „See näitab, et noored selgelt teavad autoriõiguse reegleid, aga kuna päriseluga võrreldes on internetist asjade leidmine märksa lihtsam, siis kasutatakse seda võimalust ikkagi ära. Kõige enam tunnetatakse autoriõiguste ja internetist n-ö materjalide varastamist muidugi filmide ja muusika osas. 46 protsenti tunnistas, et on illegaalselt alla tõmmanud filme ja 42 protsenti muusikat,“ selgitas programmi juht Egle Tamelyte. „Videomängude illegaalset kasutamist tunnistas 28 protsenti vastanutest.“

„Huvitav on aga näiteks see, et noormehed tunnistasid, et on autoriõigust rikkunud või illegaalselt materjale alla laadinud märksa rohkem kui tüdrukud. Üksnes küsimustes, et kas oled fotosid või videoid ilma autori loata sotsiaalmeediasse postitanud ning kas oled koolitöös võõra autori materjale enda nime alt esitanud, tunnistasid tüdrukud enda pattu rohkem,“ märkis Tamelyte.

Uuringust selgus lisaks, et 86 protsendile endale ei meeldiks üldse olukord, kui nende tekste, pilte või muid materjale kasutatakse teiste poole ilma neile viitamata või neilt luba küsimata. Olukorras, kus noor sooviks väga näha filmi, mida kinolevis enam ei ole märkis 44 protsenti, et sellisel juhul üritavad nad filmi leida või alla tõmmata internetist ning 39 protsenti oleks piisavalt kannatlikud, et see hiljem legaalselt muul moel ära näha ning ülejäänutele jääks film ilmselt üldse nägemata. 

„Autoriõigused on teema, millega tänapäeva noored puutuvad kokku praktiliselt igapäevaselt ja neil on hoopis teine suhtumine autoriõigustesse kui vanematel generatsioonidel. Seepärast räägime autoriõigustest ka "Õpilaste digitaalne IQ" programmis ning palume selle raames toimuval Netiketi võistlusel ka noortel endal teemat lahata ja pakkuda enda visiooni, kuidas oleks õige käitumise etikett digikeskkonnas,“ selgitas Tamelyte.

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Programmi kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Netiketi võistluse kohta ning lisaks näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini. 

Allikas: programmi "Õpilaste digitaalne IQ" info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine 

Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 23. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 21. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve järgmise nädala vältel. „Kõike ühele päevale kokku kuhjata pole lihtsalt mõistlik, sest siis peaks päev sobima ikka päris paljudele osapooltele korraga. Eelmisel aastal toimus näiteks töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral,“ selgitas JA Eesti direktor Kersti Loor. 

„Sellel aastal on aga eriline uuendus see, et koostöös programmiga „Tagasi kooli“ on nüüd avatud eraldi keskkond aadressil registreeru.tagasikooli.ee, kus on üleval nimekiri kõikidest seni välja pakutud ametikohtadest, kuhu varjuks saab minna. See tähendab, et nüüd on eriti lihtne endale broneerida aeg ja koht, kuhu varjuks minna. Samuti leiab samalt lehelt viite, mille kaudu saavad kõik ettevõtted või muud huvilised ennast varjude otsijana kirja panna,“ märkis Loor. 

Hetkel on keskkonnas valikuna kirjas ligi 300 varjutatavat ametikoha, kuid neid on veel lisandumas. „Nagu tavaliselt ulatuvad ametid ja valdkonnad täiesti seinast seina ja uue keskkonna puhul on eriti hea see, et see annab parema ülevaate ja võimaluse just suurematest linnadest väljaspool olevatele noortele, sest saab ka piirkondade kaupa eelistusi valida,“ selgitas Loor lisades, et uued ettevõtted ja spetsialistid on alati väga oodatud noortele oma ametit tutvustama. 

„Mida suuremat spektrit saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni. Kes tahab aga aimu saada Eesti edukaimate ja tuntuimate tippjuhtide, poliitikute ja avaliku elu tegelaste tööpäevast, siis selleks saab soovi avaldada veel selle neljapäeva õhtuni Töövarjupäeva Kroon programmi raames, mida viib läbi JA Alumni ehk JA Eesti vilistlaste organisatsioon.“

Töövarjupäeva Kroon raames otsib teiste hulgas endale varju näiteks peaminister Jüri Ratas, prantsuse suursaadik Eestis Eric Lamouroux, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Testilo asutaja Kristel Kruustük, vandeadvokaat Allar Jõks, toitumisnõustaja Erik Orgu ning ka sisuloojad Merilin Taimre ja Henri Karpov. 

Kersti Loor selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. „Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll,” sõnas Loor.  

Töövarjupäev: https://registreeru.tagasikooli.ee/opilane/tule/

Töövarjupäeva Kroon: http://www.jaalumni.ee/kroon#kroon-19

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Menukas töövarjupäev viib 323 koolinoort tööelu uudistama

Võistlusele oodatakse nii LEGO WeDo kasutajaid kui ka teiste programmeeritavate robotite nagu Bee-Bot, Dash, Ozobot, mBot jne kasutajaid. Sütitame lastes koos ettevõtlikkust!

Meeskondade registreerimine on avatud reedeni, 15. novembrini. 

Kui kõhklete, et äkki te pole veel võistluseks valmis, siis ärge laske ennast heidutada. See on alles registreerumise tähtaeg ja meeskondade töö ei pea veel valmis olema. Pane oma meeskond kirja!

Roboliiga võistlus "Meie esimene start-up"

Insplay Roboliiga väljakutse toimub kahel päeval, 30. novembril ja 1. detsembril. Täpsed tiimide võistlusajad selguvad pärast registreerimise tähtaega.

Sõltumata kogemusest on võistlusele oodatud kõik lapsed vanuses 5-12 aastat. Samuti sobivad võistlusele  kõik programmeeritavad robotid - Bee-Bot, Blue-Bot, Ozobot, Dash, WeDo 2.0 jt.

Tutvu väljakutse reeglitega, saa inspiratsiooni ja vaata, millise robotiga võistlema tulla!  

Veebiseminar juhendajatele

Selleks, et Robotexi kõige noorema vanuserühma võistlus õnnestuks, jagatakse juhendajatele olulist infot, mis on seotud väljakutseks ettevalmistumisega ja võistlusel toimuvaga. Veebiseminar toimub 18. novembril kell 17.00. 

Registreeru https://events.genndi.com/channel/roboliigajuhendaja 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid
• Robotexil käis üle 25 000 külastaja

Eesti esimese rahvusatlase ilmumise puhul avati rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ka suurejooneline kaardinäitus. Esitlusel ja näituse avamisel kõneles kultuuriminister Tõnis Lukas.   

Atlases on ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis tutvustavad Eesti loodust, kultuuri, ajalugu ja eluolu. Kaardid on koondatud 36 teemapeatükiks, milles tutvustatakse muu hulgas Eesti piiri kujunemist, kliimat, eestlaste päritolu, haridust, rahvaluulet ja religiooni. „Eesti rahvusatlas on kahtlemata riigi esindusteos,“ kommenteeris atlase koostaja Taavi Pae.  

Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus „Rahvusatlas” esitab põneva ajas kulgeva pildirea meie riigi ning ühiskonna arenemisest, näidates samal ajal ka kaardijoonise muutumist ajaloo vältel. Rahvusatlase koostaja Taavi Pae rõhutab, et kaardid on suhteliselt halvasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles jäänud vaid mõni eksemplar. „Rahvusraamatukogu näitus pakub ainulaadse võimaluse uurida lähedalt huvitavaid ja haruldasi kaarte, varasemaid Eesti atlaseid ning ka teiste maade rahvusatlasi,” selgitas Pae. 

Näitusel saab tutvuda ka kaartide suuremõõtmeliste reproduktsioonidega, millest üks haruldaseim on 1920. aastal ilmunud „Laidoneri“ Eesti kaart ehk Eesti riigi kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon. Kaardiga sooviti maailmale näidata noore vabariigi paiknemist ja piire ning kaardile lisavad väärtust selle servadel olevad Johan Laidoneri kirjutised.  

Näitusel eksponeeritud kaardid pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi kogudest. Näituse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital, Regio ja GoTravel.  Näitust saab külastada rahvusraamatukogu lahtiolekuaegadel 13. novembrist 2019 kuni 26. veebruarini 2020.   

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade