Teemaveerandid

OECD avalikustatud analüüsi fookuses on see, kuidas riikide haridussüsteemid tulevad toime sotsiaalse kihistumisega ühiskonnas ning mil määral on riikides tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Selline tagasiside aitab riikidel hinnata hariduspoliitiliste otsuste mõju ning pakub teaduspõhiseid aluseid edasiste hariduspoliitiliste sammude planeerimiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad meie riigi stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. „Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust,“ sõnas minister. „Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks,“ lisas ta.

Analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele – 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95,1%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.

Eestis esineb vähe kihistumist üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.

Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos – õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.

Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi – õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse. Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.

PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta, selleks viiakse läbi õpilaste ja uuringus osalevate koolide juhtide küsitlust. 2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooli õpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti osales PISA uuringus viiendat korda, alatest 2006. aastast ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.

PISA uuringu osalejate valimisel lähtutakse sellest, et valim oleks esinduslik, kuid samas peavad tulemused olema teiste riikidega võrreldavad. Valimi koostamisel võetakse arvesse riigi eripära: poiste ja tüdrukute, maal ja linnas elavate õpilaste, erineva õppekeelega koolide jt proportsioonid. Uuringu läbiviimisel jälgitakse hoolikalt riikide poolt osalusreeglite järgimist, et tagada tulemuste võrreldavus ning teaduslikkus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Aaron Burden on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal

Jätkatakse juba möödunud õppeaastal populaarseks saanud kahe haridusprogrammiga 2. ja 3. kooliastme õpilastele, kuid sel aastal lisatakse programmi ka 1. kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele. 

II ja III kooliastme õpilaste programmide “Kuumaõhupall” ja “Allveelaevad” käigus tutvutakse allveelaevade, kuumaõhupallide ja teiste leiutistega, mis on inimesi viinud  sügavale vee alla ja kõrgele õhku. Leiutistega tutvudes saavad õpilased uusi teadmisi tiheduse, soojuspaisumise, ujuvuse ja teiste füüsikamõistete kohta. Tund PROTO avastustehases sobib samade teemade lisakäsitluseks või kinnistamiseks. Õpilaste vanust ja klassi õppekava eesmärke arvestades käsitletakse õhu ja vee teemat eraldi. 

I kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele mõeldud õppeprogrammis “Leiutajaks sündinud” uuritakse, kuidas leiutajaks saadakse ning üritame isegi ühe leiutise abil oma maailma paremaks muuta. Tund on mänguline ja kaasav ning annab võimaluse tutvuda nii PROTO Avastustehase atraktsioonidega kui panna proovile end leiutamiskunsti töötoas.

Rohkem infot:

https://prototehas.ee/haridusprogrammid/

Allikas: PROTO avastustehase info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus algatus noortele ja robootikahuvilistele: Meet and Code

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Joonistused tuleb üles laadida Laotaja keskkonnas, lisaks tuleb täita osalemisvorm, mis asub siin. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. november 2020. Digijoonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt/joonistusvoistlus/.

Saabunud töid hinnatakse neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11–14-aastased, 15–19-aastased ja vanemad kui 19-aastased. Žüriis osalevad Markus Toompere Eesti Kunstnike Liidust, kunstnik-kujundaja Margot Sakson, ornitoloogid Pelle Mellov ja Leho Luigujõe ning Triinu Kadastik Haridus- ja Noorteametist.

Digijoonistusvõistluse parimatest töödest koosnev veebinäitus avalikustatakse aasta linnu lehel www.eoy.ee/tuttpytt ning autoreid auhinnatakse detsembris toimuval suurel linnuõhtul.

"Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, keda teatakse peamiselt omapärase varakevadise pulmamängu poolest. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt," sõnas tuttpütiaasta koordinaator Margus Ots. Püttide kohta saab rohkem lugeda aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Digijoonistusvõistlust korraldavad Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet. Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Tammer tõi Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames Eesti kooliõpilastele peetud videoloengu käigus välja, et kuna e-õppeks ja töötamiseks kasutatavate rakenduste hulk on iga inimese koduarvutis päris suur, loob see hea võimaluse küberkurjategijatele, et saada ligi inimese isiklikele andmetele ja arvutis olevale tundlikule infole. 

„Oleme hiljaks jäänud selle tiigrihüppega, et tuua inimesteni kiire internet. Ei ole otsitud mõistlikku hulka ühiseid lahendusi, millega teha tööd või viia läbi õpet ning seetõttu kasutab iga õpetaja ja ettevõtja oma mingit tööriistu,“ selgitas Tammer. „Ei ole sugugi üllatav, kui sul on kümme erinevat programmi videokonverentside tegemiseks, siis arusaadavalt mida rohkem on rakendusi, seda rohkem on võimalusi, et ühes või teises on mingisugune turvarisk ilmneb.“

Tammeri sõnul saab enamasti negatiivseid intsidente vältida, kui kõik programmid ja rakendused on regulaarselt uuendatud. Seetõttu tasub enne iga rakenduse kasutama hakkamist vaadata, et nutiseadmesse oleks paigaldatud viimane versioon, samuti tuleb uuenduste infot regulaarselt kontrollida.

„Kindlasti uuenda kõiki rakendusi väga regulaarselt. Ei ole harvad juhud, kui uuendusi tuleb kaks või kolm korda päevas, aga asja eesmärk on lisaks rakenduse turvalisuse tagamisele ka jõudluse optimeerimine, et rakendus töötaks sujuvamalt ja kiiremini,“ ütles Tammer. 

Samuti soovitab Tammer tungivalt võtta kasutusele paroolihalduri, mis teeb paroolide meeles pidamise töö kasutaja eest ära ning oma kontodele ligi pääsemiseks on vaja meeles pidada vaid üht keerulisemat sorti salasõna.

„Paroolihalduri valikul tasub vaadata, et mida laiem avalikkus ühe või teise halduri kohta ütleb ning kuidas on tagatud salasõnade kaitse,“ rääkis Tammer. „Kui on erinevatesse rakendustesse või portaalidesse võimalus sisse logida kaheastmelist autentimist kasutades, siis tee seda kindlasti. Logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, see on turvaline.“

Kahetasemelist autentimist nõudvate lehekülgede kasutamisel ei ole vaja Tammeri kinnitusel parooli muuta seni, kuni kasutaja pole saanud teadet, et keegi peale tema enda on proovinud sisse logida, mis viitab parooli lekkimisele. Kui kahetasemelist autentimist pole, siis peab ekspert heaks tavaks korra kvartalis või poolaastas salasõnade uuendamine ette võtta.

Materjali edastas Koolielule Samsungi digiharidusprogramm Digitaalne IQ.

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt

Kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Priki sõnul on võistlusel mitu eesmärki, alustades teadus- ja tehnoloogiaalase arengu toetamisest kuni kaitsevaldkonna ja teaduse vaheliste seoste tutvustamise ning kaitsetahte kasvatamiseni.

„Eesmärk on motiveerida õpilasi omandama süvendatud teoreetilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, sealhulgas riigikaitseõpetuse seostest teiste õppeainetega, nagu matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus,“ märkis Prikk.

Ta lisas, et vähem tähtis pole noorte huvi tekitamine riigikaitse vastu tervikuna ja arusaam enda rollist selles. „Eesti riigikaitse algab tahtest ja sellesse panustab kogu ühiskond eesmärgiga valmistada elanikke ette lahendama võimalikku konflikti ja seda ka heidutuse teel ära hoidma,“ ütles Prikk.

Priki sõnul on kooli roll õpilaste isamaaliste väärtushoiakute väljakujunemisel märkimisväärne. „Valikainena toetab riigikaitseõpetus gümnaasiumi õppekavas nimetatud ühiskondlike väärtuste ja patriotismi arendamist, et õpilastest kujuneksid eetilised, vastutustundlikud ja aktiivsed kodanikuühiskonna liikmed,“ lisas ta.

Võistluse peamine sihtrühm on gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased, kel koolis riigikaitseõpetus läbitud, kuid huvi korral võivad osaleda ka nooremad õpilased.

Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul annab uus võistlus õpilastele võimaluse võrrelda oma teadmisi ja oskusi sarnaste huvidega eakaaslaste omadega.

„Võistlusega soovime näidata, et riigikaitse on palju enamat kui üksnes metsas roomamine. Kaitsevaldkond vajab analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimega ning iseseisva töö oskusega teravaid pliiatseid. Just neid kompetentse me uue võistlusega õpilastes arendamegi,“ ütles Tamm.

 Ta lisas, et loodetavasti aitab riigikaitseõpetuse võistlus noortel paremini valmistuda ka tulevikus eesseisvaks kaitseväeteenistuseks.

Kaitseministeeriumi kantsleri Priki sõnul on riigikaitsevõistlus nii-öelda pilootprojekt ehk suure huvi korral võiks tulevikus korraldada ka riigikaitse olümpiaadi.

Ainevõistluse korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. Võistlus toimub 45-minutilise veebipõhisena testina Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas 7. aprillil 2021. Parimatele pannakse välja auhinnad.

Riigikaitseteemasid hakati üldhariduskoolides käsitlema 1990ndatel paljuski tänu entusiastidest õpetajatele. Tänaseks õpetatakse Kaitseministeeriumi toetusel riigikaitset valikainena 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses.

Allikas: TÜ teaduskooli info

Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. 

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Allikas: TÜ pressiteade 

Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul otsustasid lisaeksamite kasuks tõenäoliselt need noored, kellel vastavat eksamit on edaspidi kõrgkooli sisseastumiseks tarvis. „Enamik eesti keele ja matemaatika laia kursuse lisaeksamile registreerunutest soovib oma kevadist tulemust parandada, aga eesti keele teise keelena ja matemaatika kitsa kursuse eksamile registreerunutest on jälle suurem osa neid, kes kevadel eksamit ei sooritanud. Eksaminandidest 33 on otsustanud teha kolm riigieksamit, 216 valis kaks ja 564 ühe riigieksami,“ toob Püüa välja.

Lisaeksamitele said kuni 17. juulini registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud noored, kes kevadel riigieksameid ei teinud või soovisid oma eksamitulemust parandada. Lisaks saavad sügisel riigieksameid teha ka eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud ja õpilased saavad seda sellel õppeaastal esimest korda sooritada. 26. septembril toimub eksami kirjalik osa ning 26.- septembrist kuni 2. oktoobrini suuline osa. Inglise keele eksamile registreerus kokku 238 eksaminandi ja seda sooritavad õpilased Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme, 75–100 protsenti saavutanud on jõudnud B2-keeleoskustasemele.

Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 10. oktoobril ja eksamile registreerus 291 õpilast, kes sooritavad eksamit Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.

Eesti keele teise keelena riigieksami lisaeksam toimub vahemikus 11.-13. oktoobrini. 11. oktoobril on eksami kirjalik osa. Eksamile registreerus 91 õppurit, kes sooritavad eksami Tallinnas. Riigieksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.

Matemaatika riigieksami lisaeksam leiab aset 17. oktoobril ja eksamile registreerunute koguarv on 485. Kitsa kursuse põhjal sooritatava eksami valis 91 ja laial kursusel põhineva eksami 394 eksaminandi. Gümnaasiumiastmes on võimalik õppida kas kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast kursust õppinu võis valida soovi korral ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Matemaatika eksamit tehakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis.

Eksaminandid saavad oma eksamitulemused teada hiljemalt 10. novembriks.

Riigieksamite lisaeksamid viib läbi Haridus- ja Noorteamet (Harno). Harno moodustab eksamikomisjonid, kelle liikmed tagavad eksamikorrast kinnipidamise. Kohapeal on nii eksaminandidele kui eksamite läbiviijatele tagatud maskid, olemas on vajalikud desovahendid. Eksaminandid paigutatakse eksamiruumides istuma hajutatult. Haigussümptomitega inimesi eksamitele ei lubata.

Allikas: HTMi pressiteade

Alates oktoobrist korraldame igakuiselt sissejuhatava veebiseminari "Räägime eTwinningust", kus teeme kiire ülevaate eTwinningust ja sealsetest võimalustest, vastame osalejate küsimustele ning anname nõu projektide loomise, registreerimise ja läbiviimise kohta.

Veebiseminarid toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval kell 16.00, ette registreerima ei pea:  http://bit.ly/etwveebinar. 

Samal teemal:

• eTwinnininguga tulevikku
• Õpetajad kudusid salli sisse oma riigi lipuvärvid ja võrdlesid kudumisstiile

Teadlaste öö peakorraldaja Kai Kaljumäe rääkis, et Eesti pikaajalisema teadussündmuse eesmärk on tutvustada laiemale publikule, millega teadlased tegelevad ja kui palju meie igapäevaelu teadusest läbi põimunud on. „Kavas on sündmusi erinevas vanuses ja erinevate huvidega külastajatele: kõrgkoolid ja teadusasutused kutsuvad oma laboreid uudistama, loengutel ja aruteludel saab olulistel teadusteemadel ise kaasa mõelda ning töötubades teadusele lausa ise „käed külge“ panna,“ selgitas ta.

Kaljumäe lisas, et see aasta on eriline nii tava- kui teaduselu jaoks. „Ühelt poolt näitas koroona-aeg ilmekalt, kui oluline on saada vajalikul hetkel teaduspõhist infot ja kuidas see teadmine meie igapäevaseid otsuseid otseselt mõjutab, ka on erinevate valdkondade teadlased intensiivsemalt tööd teinud,“ rääkis ta. 

Teiselt poolt tähendab teistsugune aeg seda, et Teadlaste Öö ulatus on natuke tagasihoidlikum ja üritustel on teatud piirangud. Kai Kaljumäe ütles, et kuna Teadlaste Öö traditsioon on oluline nii peakorraldajale AHHAAle kui ka kaaskorraldajatele üle Eesti, toimub sündmus ka sel aastal: festivali küll ei ole, aga kava on siiski pea nädalapikkune. „Sel aastal on kavas üle 60 sündmuse 15 erinevas Eesti paigas ja kavast leiab põnevaid ettevõtmisi kuni 26. septembrini,“ täiendas ta. 

Kaljumäe sõnul on kavas varasemast rohkem eelregistreerimisega või piiratud osalejaarvuga üritusi, ka toimuvad mõned sündmused digitaalselt. AHHAA teaduskeskuses toimuvatel sündmustel tuleb kanda kaitsemaski, see nõue kehtib külastajatele ja personalile juba augustist.

Kai Kaljumäe ütles, et Teadlaste Öö peakorraldaja AHHAA jaoks on oluline igal aastal kavasse ka oma sündmustega panustada. „Seekord korraldab AHHAA 25. septembri päeval tulevikutoidu konverentsi, mille ülekannet saab jälgida Delfist, Teadlaste öö õhtul aga ootame igas vanuses teadussõpru keskusesse külla, sest kavas on suurel hulgal teadusteatreid AHHAA enda tiimilt ja teistelt Eesti tipptegijatelt.“ Kaljumäe rääkis, et sel õhtul astuvad AHHAAs üles Teadusbuss, Psühhobuss ja Kolm Põrsakest, kelle etteastete seas leidub nii laste-, pere- kui ka täiskasvanute etendusi.

Teadlaste Öö peakorraldaja avaldas lootust, et Eesti suurim teadussündmus toimub ka edaspidi. „Loodame, et järgmisel aastal saame Teadlaste ööd jälle festivalina tähistada ning oleme saanud ka mitmetelt kaaskorraldajatelt tagasisidet, et see on nende jaoks oluline traditsioon,“ rääkis Kai Kaljumäe.

Teadlaste Öö toimub 25. septembril üle Eesti. Täpse kava ja registreerimisinfo leiad aadressilt www.teadlasteoo.ee.

Allikas: korraldajate info

2. kuni 6. novembrini toimuv programm sisaldab tehnoloogialoenguid ja seminare 5G, pilvekeskkondade ja tehisintellekti teemadel, samuti liidrikoolitust, küberturvalisuse ja digitaalse transformatsiooni teemalisi loenguid väliskülaliselt, virtuaalseid tuure ning ülevaadet täna äri mõjutavatest valdkondadest. Lõpueksami järel saavad tudengid programmi läbimist kinnitava sertifikaadi. Programmi on oodatud kandideerima nii bakalaureuse- kui magistritaseme õppurid, samuti doktorandid, kes valdavad heal tasemel inglise keelt. Balti riikides saab programmist osa 30 tugevat kandidaati, 10 igast riigist. Kandideerimiseks tuleb saata motivatsioonikiri, milles tudeng kirjeldab nii oma sobivust programmi kui huvi, samuti tutvustab juba olemasolevaid tehnoloogia-alaseid teadmisi. 

Projekti „Tuleviku seemned“ korraldab rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Huawei, kelle eesmärk on arendada üleilmset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstust, avardada tudengite silmaringi värskeimate tehnoloogiasaavutuste suhtes ning rõhutada IKT-valdkonna professionaalide ja digitaalse kogukonna kandvat rolli tulevikus. 

"Et näost näkku kohtumised on hetkel võimatud, toimub programm tänavu virtuaalselt. Valituks osutunud tudengid saavad osaleda online-kohtumistel oma koduriigist. Lähitulevikus saadame Baltikumi ülikoolidele kirja, kus kutsume tudengeid kandideerima,” sõnas Huawei Balti regiooni kommunikatsioonijuht Mindaugas Plukys.

Huawei on juhtiva IKT-valdkonna ettevõttena seadnud eesmärgiks ka noorte talentide harimise. „Tuleviku seemnete“ programm võimaldab ettevõttel teha koostööd kogu maailma juhtivate ülikoolidega, mille tudengid saavad lisaks vajalikele teoreetilistele teadmistele programmi jooksul ka olulisi praktilisi oskusi. Tahame toetada andekaid noori, kellest saavad nii Eesti kui kogu maailma IKT-valdkonna liidrid,” rääkis Plukys.

Hinnanguliselt kandideerib programmi „Tuleviku seemne“ (https://www.huawei.com/minisite/seeds-for-the-future/program.html) umbes 2000 tudengit 60 riigist üle maailma. Kõige värskema info leiab programmi veebilehelt (https://s4fbaltic.com). Tudengid, kes programmi osalejate hulka ei pääse, saavad samuti valida endale huvi-pakkuvaid online-kursusi Huawei virtuaalkeskkonnas. Kursustel on võimalik osaleda nii reaalajas kui salvestatud sisu vaadates. 

Talentide leidmine ja kaasamine on iga tööstuse kasvu ja arengu aluseks. Kiirelt kasvav IKT-valdkond on paljus muutnud nii ärimudeleid kui klientide ootusi. Selle tulemusena on kiirelt kasvamas vajadus andekate IKT-valdkonna asjatundjate järele, kes neile muutustele mõistlikult reageerida oskaksid ning neid juhtida suudaksid.

Eesti vajab suurt hulka IKT-spetsialiste: igal aastal lisandub valdkonda 1580 töökohta ja tegu on Eesti tööjõuturul kõige kiiremini kasvava sektoriga. Kümne aasta pärast on tänase 37 000 töötaja asemel vaja hinnanguliselt juba enam kui 55 000 IKT-valdkonna töötajat. Ehkki mitmed kõrg- ja kutsekoolid pakuvad erinevaid õppekavasid IKT-valdkonna teadmiste omandamiseks, ei piisa sellest ometi tööjõuturu vajaduste täitmiseks. Probleemiks on ka keskmisest suurem väljalangevus IKT-erialadelt. Juba täna on Eestis EASi hinnangul puudu umbkaudu 8600 IKT-spetsialisti. Üle Euroopa ennustatakse puudu jäävaks töötajate hulgaks aastal 2022 pool miljonit inimest. 

Probleemile on korduvalt tähelepanu juhtinud mitmed asjatundjad nii riigisektorist kui ülikoolidest, samuti paljud tööandjad. Huawei eesmärgiks on pakkuda programmi „Tuleviku seemned“ abil tudengitele inspiratsiooni tänaste IKT-valdkonna asjatundjate rahvusvahelise äri ja kogemuste põhjal, et edendada nende õpinguid ja tulevasi karjääre. 

Huawei alustas tudengiprogrammi „Tuleviku seemned“ 2008. aastal. Programmi peamine eesmärk on harida ja arendada IKT-talente ja riikide ning kultuuride vaheliste sildade rajajaid, kasvatada arusaamist IKT-st ja huvi valdkonna vastu, jagada üleilmses ärikeskkonnas teadmisi ja kogemusi ning pakkuda tudengitele konkurentsitihedas maailmas ja äris hakkama saamiseks vajalikke teadmisi. 

Allikas ja foto: korraldajate info