Euroopa spordinädal

42 riiki, 23 000 sündmust, üle 13 miljonit inimest! Need kõik on Euroopa spordinädala osalejad. Spordinädala, mis innustab inimesi rohkem liikuma ja edendab tervisliku eluviisi. Meie lasteaed on samuti juba viimased seitse aastat Euroopa spordinädalast osa võtnud.

Lasteaias olid igaks päevaks planeeritud haaravad ja harivad tegevused, mida lapsed põnevusega ootasid. Matk Äkkeküla terviseradadel, hoki, sügiskross, ekskursioon Narova jõe äärde, vestlused, viktoriinid ja joonistus- ja käsitöötegevused tervisliku toitumise teemal. 

Osa võtsid ka lasteaia töötajad, kes vabal ajal läbisid 7. km pikkuse kepikõnni matka pikki mereäärt ning said positiivseid emotsioone ujumistreeningutel „Vesi ravib ja ergutab“.

Täname Euroopa spordinädalat rõõmu, kingituste ja hea tuju eest!

Artikli koostasid tervise edendamise töörühma esindajad:
N. Lobõševa ja E. Borovkova

2021. aasta algusest avaldame Koolielu uudiseid haridusportaalis. Seetõttu palume uudised edaspidi saata e-postile htm.haridusportaal@hm.ee, kuid jälgime ja avaldame endiselt ka uudised, mille olete edastanud Koolielu portaali kaudu. 

Stipendium annab võimaluse võtta igapäevatööst vaba semester iseenda ja oma valdkonna arendamiseks.

„On suurepärane, et saame seekord välja anda kõik viis stipendiumit. See annab tunnistust Eesti õpetajate ja tugispetsialistide pühendumusest ning hästi läbi mõeldud plaanidest valdkonna arendamisel,“ märkis haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Stipendium on samaaegselt tunnustus siiani tehtud sisuka töö eest ja tänuväärne võimalus keskenduda kuni pool aastat oma arendusteemaga tegelemisele. “

Selle aasta stipendiaadid keskenduvad ühel või teisel moel digilahendustega seotud teemadele, tähelepanu pööratakse ka kaasava hariduse ja üldpädevuste arendamisele, et iga õppija areng saaks kõikides oludes parimal viisil toetatud.

Matemaatikaõpetaja Klaarika Prii Pärnu Vanalinna põhikoolist saab stipendiumi suurusega 8 727 eurot põhikooliõpilase iseseisvat matemaatikaõpet toetava digiõppevara loomiseks.

Karin Tuvikene Rannu lasteaiast keskendub õppematerjalide väljatöötamisele teemal „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“, talle määrati stipendium 8 335 eurot.

Aili Tervonenil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kokanduse eriala kutseõpetajal, on võimalik 3 790 euro suurust stipendiumit kasutada abikoka eriala lihtsustatud õppe jaoks keeleliselt, visuaalselt ja kultuuriliselt sobiliku kutsealase õppevara loomiseks e-keskkonda.

Mairit Treile, kes on mitme aine õpetaja Tartu Emajõe koolis, määrati 11 000 eurot metoodiliste digijuhendite loomiseks pimedatele ja vaegnägijatele.

Karin Kiilaspä Viljandi Paalalinna koolist saab 9 060 euro suuruse stipendiumi veebimaterjalide kogumi loomiseks, et lihtsustada sotsiaalpedagoogide tööd.

Igal aastal saab anda välja kuni viis stipendiumit. Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ning kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Stipendiumi määramisel võetakse aluseks eelkõige haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis laiemalt. Haridusvaldkonna prioriteetsed teemad olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse ja digipedagoogika rakendamine.

Allikas: HTMi pressiteade

Riiklik haridusstipendium pakub haridusvaldkonna töötajatele võimaluse võtta vaba semester enesetäienduseks ja oma valdkonna arengu ergutamiseks. 

„Mul on hea meel, et stipendiumitaotlusi jõudis meieni tänavu märkimisväärselt rohkem kui möödunud aastal ja kandidaate on nii üldhariduskoolidest, kutseõppeasutustest kui lasteaiast. See annab tunnistust pühendunud ja valdkonna arengust sügavalt huvitatud õpetajatest ning tugispetsialistidest kõikidel haridustasemetel,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab.

Stipendiumiga väärtustatakse õpetajate ja tugispetsialistide tööd ning pakutakse võimalust luua innovatsiooni, panustada enesearengusse, väärtuslike praktikate talletamisse ja jagamisse. Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ning seda saab kasutada kuni kuue kuu jooksul.

Seekord on stipendiumile kandideerimisel prioriteetseteks teemadeks digipedagoogika rakendamine, õpikäsituse ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse elluviimine. Stipendiumi toel loodav peab olema kasutatav haridussüsteemis laiemalt. Taotlejalt oodatakse viieaastast töökogemust oma ametikohal ning vastavust kvalifikatsiooninõuetele.

Senised stipendiaadid on kasutanud stipendiumiperioodi muuhulgas oma valdkonna uuringute läbiviimiseks, enesetäiendamiseks välisriigis ja õppematerjalide väljatöötamiseks. 2018. aastal määrati kolm, 2019. aastal üks riiklik haridusstipendium.

Allikas: HTMi pressiteade

Koostööpartnerite ühine huvi ja eesmärk on tagada haridusasutustele ja õppijatele uuenduslike digiteenuste ja -toodete kestlik kättesaadavus ja areng. Ühiselt panustatakse rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste Eesti haridus- ja noortevaldkonna teenuste ja ettevõtete juurdekasvu. 

"Haridus ja meie noored lähevad korda küll kõigile, kuid kahjuks isetekkeliselt selles sektoris seni suuri arengusamme uute digiteenustega astutud ei ole. Siin on vaja avalikul sektoril, haridusettevõtete kogukonnal ja ka haridusasutustel ning teadlastel koos tegutseda. Kevadine kogemus andis kinnitust, et on aeg uute digilahenduste tekkeks, mis õpet meie koolide ja õppijate jaoks senisest teisiti ja rohkem toetavad. Soodsa kasvukeskkonna ja koostööformaatide kaudu soovime liikuda tempokalt mitmekesiste ja teaduspõhiste uute digiteenuste-ja -toodeteni," avab partnerite ühist ambitsiooni koostööprojekti eestvedaja ja Harno innovatsiooni- ja koostöökeskuse juhataja Kristel Rillo.

Koostöö raames on pooled seadnud eesmärgiks soodustada haridus- ja noortevaldkonna strateegiliste eesmärkide elluviimist toetavate idufirmade ellukutsumist ja käivitamist. Samuti viiakse ellu tegevused, et kasvatada ettevõtete ekspordivõimekust seda soodustava ökosüsteemi kujundamise kaudu. Koostöös Harnoga panustatakse õppe personaliseerimisse ja sihtgrupile kvaliteetsete digilahenduste kättesaadavuse parendamisse.

Valdkonna arengule aitab kaasa ka Startup Estonia, kes koostöös Haridus- ja Noorteameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on ellu viimas erinevaid tegevusi haridus- ja noortevaldkonna idufirmade tekke ja kasvu soodustamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

„On väga oluline, et noortel säiliks võimalus osaleda huvitavates ja arendavates tegevustes. Toetuse eesmärk on pakkuda leevendust viiruse levikust tingitud piirangutes kannatada saanud erakoolidele, erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Eraldi tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kus on kõrgete nakatumisnäitajate tõttu ka piirangud karmimad olnud,“ lisas ta.

Kriisitoetus võimaldab toetada eraüldhariduse ja erahuvihariduse pakkujaid üle Eesti ühekordselt 10 euroga iga õpilase kohta, Ida-Virumaal 20 euroga õpilase kohta. Nii eraüldhariduse kui erahuvihariduse pakkujatel on toetuse saamise aluseks Eesti Hariduse infosüsteemis toodud andmed õpilaste arvu kohta 10. novembri seisuga. Toetuse saamise soovi kinnitamiseks tuleb jaanuaris täita lihtne elektrooniline vorm.

Lisaks totetakse erahuvitegevuse pakkujaid üle Eesti maksimaalselt 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal maksimaalselt 20 euroga osaleja kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitatud taotluste alusel. Taotlusi saab esitada jaanuaris.

Täpsema info taotlemise kohta edastame uuel aastal.

Allikas: HTMi pressiteade

Idee taga on maleentusiast Heino Laiapea, kelle sõnul on just praegu õige aeg harjutama hakata: „Käikude selgeks saamiseks ja esimeste partiide tegemiseks ei ole vaja palju aega. Kogu informatsioon on internetis kättesaadav, nii et on vaja ainult malelauda ja kaaslast, kellega harjutada.”
 
7. jaanuaril tähistame Eestis üldrahvalikku maletamise päeva. „Selle sündmuse jäädvustamiseks tuleb leida üks malehuviline, teha partii ning salvestada see fotona,” selgitab ta. Oodatud on ka kõik fotod, mis on tehtud sel päeval kasvõi üksi või arvuti vastu maletades.

Loe lähemalt ERMi kodulehelt!
  

Ületõstmine on vajalik eelkõige selleks, et need oleks kasutatavad ka tulevikus. Kindlasti jälgi ületõstmisel, et õppematerjal oleks ajakohane ja uuendatud! NB! Kui sinu materjal on juba E-koolikotis leitav, aga sa ei saa seda materjali E-koolikotis muuta, siis anna sellest palun teada kirjutades e-koolikott@harno.ee

E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi abistada.

Küsimuste korral võta palun julgesti ühendust e-postil e-koolikott@harno.ee.

Photo by Bram Naus on Unsplash

Milline on see ennast juhtiv ja väärtuseid loov noor, keda tulevikus vajame? 

Heidi: Minu jaoks on ennast juhtiv inimene selline, kes saab iseseisvalt hakkama, ei vaja pidevat eestvedamist ja järeltõukamist, vaid suudab ise plaane teha ja neil silma peal hoida. Inimene, kes suudab ebaõnnestumistega toime tulla, oma vigadest õppida ja neid kogemusi kaasa võttes eluga edasi liikuda. 

Jane: Minu meelest peaks üha enam rõhku panema justnimelt väärtusloomele. Seni keskenduti rohkem sellele, et inimene peab end tundma õppima, leidma oma tugevad küljed ning tegema nende järgi karjäärivaliku. Nüüd on rõhk pigem tegevuste mõtestamisel – ootame, et noored ei teeks ainult endale meelepäraseid asju, vaid et nad panus¬aks ka ühiskonda ja nende tegevusel oleks mingi suurem mõte. 

Signe: Mina näen, et vajaka jääb oskust olla eestvedaja rollis. Ühiskonnas on palju tublisid käsutäitjaid, aga vaja on inimesi, kes võtavad vastutuse. Kes ei kurda ajapuudust ega leiuta vaban¬dusi, miks mitte teha, vaid mõtlevad, kuidas saaksid nemad oma tegevuse¬ga elukeskkonda mõjutada. Inimene ei peaks kiruma poliitikuid, ülemust, meest, vaid mõtlema, kuidas ise oma elu parandada. 

Kuidas selliseid noori arendada? 

Heidi: Lapsed peavad saama kodus, lasteaias ja koolis ise otsuseid teha – vastutust ei saa õppida nii, et annad lapsele ülesandeks selle kohta leheküljelt 6-7 lugeda ja siis on tal asi selge. Seda saab õppida vaid praktika käigus. Meie põhifookus koolis peaks olema inimese kasvatamisel, mitte teemade läbimisel. 

Jane: Ideaalis võiksime muidugi alustada lasteaiast, aga kui seda tehtud ei ole, siis ei tohiks kedagi maha kanda, ka täiskasvanud saavad samm-sammult õppida vastutuse võtmist. Tähtis on vigadest õppida ja julgus eksida. Tublid lapsed tahavad saada viisi ega julge katsetada, sest nii võib vigu teha. Nii kujunevadki käsutäitjad – lapsed, kes räägivad vaid siis, kui küsitakse, ja tegutsevad vaid siis, kui palutakse. Koolis saab luua õpikeskkonna, mis võimaldab õpilastel rohkem ise teha ja ise vastutada. 

Heidi: Alustada tuleks sellest, et sõnastame ühiselt, milliste oskuste ja omadustega inimesi me vajame. Kooli tulemuslikkust tuleks mõõta selle järgi, kuidas õpilased hakkama saavad ja mis neist elus edasi saab, mitte eksami punktide järgi. Õpilastele tuleks anda pikaajalisi koostööprojekte, kus nad saavad ise protsessi juhtida ja valida, kuidas ja mida nad teevad. Õpetaja roll oleks siinjuures hoida protsessil silma peal ja vajadusel suunata. Siin tuleb tegelikult kasuks, kui õpetaja on ise natuke laisk. Liiga tubli õpetaja kipub ise asjad laste eest ära tegema – nagu paljud emad-isad kodudeski. Paraku on õppimine aeglane protsess ning tuleb kannatlik olla kui laps vigu teeb. 

Signe: Oluline on anda noorele valikuvõimalusi, et ta saaks ise otsustada, kuidas ja mida ta teeb. Et tal oleks või¬malus panna oma huvialadest pusle kokku. Tänased õppekavad ei mahuta seda ja ilmselt ei ole ka kõik õpetajad valmis selliseks muutuseks. Täna on õpetajate koormus niigi suur, ka neil on raske uuendustega kaasa minna. 

Jane: Ettevõtlusõpe ongi enamikele õpetajatele uudne ja nad näevad seda kui kohustust, saamata alati aru, miks seda vaja on. Koolis oleks väga vaja rohkem meeskonnatööd. Tegelikult mängib inimese hariduses üks õpetaja suhteliselt väikest rolli. Kui igaüks ajab oma rida, siis õpilase vaatepunktist ongi seda puslet keeruline kokku panna. 

Signe: Kui õpetajad paneks kõik juba sügisel paika selle suure pildi, et milline aineõpetaja tegeleb millise ennast juhtiva inimese pädevusega, siis õpilane saaks need oskused kätte. Õpetajate koostöö ja teadlikkus on siin oluline. 

Heidi: Nooremad õpetajad ongi üha teadlikumad, aga Eesti keskmine õpetaja on klassiruumis olnud juba paar¬ümmend aastat ja teda on õpetatud üksi vastutama selle eest, mis klassis toimub. Mina olin 30 aastat koolisüsteemis ja täna, kui olen sellest juba välja astunud, näen ma, et tegelikult saan üksi teha väga vähe. Ükskõik, mida teha on vaja, ma kaasan ka meeskonna. 

Milliseid häid näiteid saate oma kogemusest tuua, mis on aidanud õpetada noortele vastutuse võtmist ja enese juhtimist? 

Jane: Meie oma koolis võimaldame tegutseda ja õppida õpilasfirmade kaudu. Õpilasfirmas võtab igaüks omale rolli, mis võimaldab tegeleda just selle töölõiguga, mis ennast enim huvitab, ja selle eest ka vastutus võtta. Meie jaoks oli see suur samm edasi, kuna varem õpitigi ettevõtlust nii, et rääkisime tunnis ära, kuidas firmat luua või äriplaani kirjutada, ja kogu lugu. Tänaseks oleme jõudnud sellesse etappi, kus tahaksime rohkem ka refleksiooni sisse tuua. Noor ei oska iseseisvalt veel oma kogemust analüüsida, siin ta vajabki õpetaja abi. 

Signe: See analüüsimise ja peegelda¬mise oskus on äärmiselt oluline. Näen, et ka paljud täiskasvanud käivad koolituselt koolitusele, loevad hunnikutes raamatuid ja kuulavad podcaste, aga vinduvad ikka oma palgatööl, millega nad rahul ei ole - nii muutust ei sünni. Me ei oska ka täiskasvanutena uut teadmist enda ellu integreerida. Koolis võiks rohkem olla sünteesi reaalse elu¬ga ja võimalusi uusi teadmisi praktikas katsetada. 

Heidi: Töötavaid mudeleid, mida koolis kasutada saaks, on tegelikult üksjagu. Näiteks haridusprogrammil Ettevõtlik Kool on olemas selline tore õpetajate tööriist nagu TULEM. Kasutades seda lihtsat tööriista ehitab õpetaja oma tunnid üles nii, et üheskoos lepitakse kokku osalejate rollid ja vastutus ning õppe¬protsessi jooksul toimub pidev analüüs ja tagasisidestamine. 

Jane: Just, tegelikult ei pea midagi uut leiutama. Näiteks haridusvaldkonnas pole veel eriti levinud disainmõtlemise metoodika kasutamine, mis mujal valdkondades on osutunud väga efektiivseks. Ka IT-valdkonnas on palju tööriistu, mida saaks kasutada. Minu selle nädala ahhaa-moment oli siis, kui koolis käis üks tarkvaraettevõtja, kes muuhulgas küsis, kas me koolis ka stand-up koosolekuid teeme, nagu on tarkvareettevõtetes tavaks. Temaga rääkides sain aru, et võiksime tegelikult ka koolis teha iganädalasi välkkoosolekuid, et peegeldada eelmisel nädalal õpitut ja panna paika uue nädala eesmärgid. 

Signe: Rocca al Mare koolis ettevõtlusõpet andes tulid õpilased tundi, ja kui midagi oli tegemata, siis küsisin alati õpilastelt, mida nad saaks järgmine kord teistmoodi teha, et tulemuseni jõuda. Lähenesin coach’iva põhimõttega: karistamise asemel kutsusin neid analüü-sima. Muidu teevad lapsed koolis asju, saamata aru, miks. Rohkem on vaja reflekteerimist ja peegeldamist. 

Heidi: Ka õpetaja roll tuleks ümber mõtestada - õpetaja ei peaks saama palka selle järgi, mitu tundi ta klassi ees seisnud on. Kui me tahame, et õpetaja kasvataks ennast juhtivaid ja väärtust loovaid noori, siis see analüüsi osa peab kuuluma ka tema tööaja sisse, mitte tuema öötundide arvelt. Oluliselt peab vähenema see aeg, mis õpetaja seisab loengut pidades klassi ees, ning pikenema aeg, mil õpetajad saavad üheskoos õpilaste arenguvajadusi analüüsida ja plaane teha. Kui õpetajatele seda võimaldataks, siis õpilased saaksid ise samal ajal iseseisva töö oskusi arendada. Ka eeskujud on olulised – mida rohkem lapsed näevad inimesi, kes on kohanemisvõimelised, ennast juhtivad ja kellel on missioon, seda rohkem oskavad nad ka ise sinna pürgida. 

Signe: Mina ütlen ka alati enda koolituse lõpus, et ole ise inspiratsiooniks – näita, kuidas olla selline inimene, kellest teised saavad eeskuju võtta. Ära otsi vabandusi, miks midagi mitte teha, vaid võimalusi, kuidas teha. Meil on vaja kirglikke inimesi, kes tahavad ja oskavad muutust luua.

Artikkel ilmus Edu ja Tegu ettevõtlusõppe erilehes. Loe ettevõtlusõppe erilehe teisi artikleid siit 

Lehe ilmumist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Sisutiheda päeva jooksul saavad gümnasistid ja teised huvilised tutvuda Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia õppimisvõimalustega ning osaleda konverentsil ja töötubades.

Veebikonverentsil räägivad põnevaid kogemuslugusid oma ala asjatundjad ja peetakse kaasahaaravaid arutelusid tulevastele üliõpilastele tähtsatel teemadel. Veebitöötubades avardatakse silmaringi ja tutvustatakse paljude erialade sisu. Virtuaalsel messialal saab küsida nõu kõrgkoolide esindajatelt ning tutvuda kõigega, mis puudutab sisseastumistingimusi ja õppimisvõimalusi. Päeva juhib näitleja Sander Rebane.

Kõrghariduspäeva projektijuhi, Tartu Ülikooli turundusspetsialisti Marleen Otsuse sõnul tuleb tudengilinn seekord igale huvilisele koju kätte. „Suur osa gümnasistidest seisab tähtsa valiku ees, mida edasi õppida, kuid erialavaliku tegemine võib olla keeruline ja stressirohke. Veebis toimuv kõrghariduspäev võimaldab mugavalt saada rohkem teavet, vaadata veidi enda sisse ja kaalutleda kõiki asjaolusid, et teha õige erialavalik. Loodetavasti muudab see tähtsa otsuse langetamise veidi kergemaks,“ ütles Otsus.

Noortele tulevad kõnelema innustavad oma ala asjatundjad, näiteks inspireerija Harald Lepisk räägib õige tulevikuteekonna leidmisest, Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm ennastjuhtivast õppimisest ja õpimotivatsiooni hoidmisest ning ärilennundusettevõtte Fort Aero tegevjuht Mart Lubi rahvusvahelisest vastutusest. Tudengite vestlusringis jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas valida õige eriala, ning aruteluringis „Persoonibränd ja oma tugevuste leidmine“ kõneldakse karjääri edukast kujundamisest ja oma tugevate külgede esiletoomisest. Eraldi aruteluringis võetakse vaatluse alla e-õppe osatähtsus kõrgharidusõppes.

Päeva teises pooles on võimalus osaleda töötubades. Muu hulgas arutletakse Tartu Ülikooli töötoas selle üle, milliseid oskusi vajatakse tuleviku tööturul, Eesti Lennuakadeemia töötoas sukeldutakse lennumaailma telgitagustesse ja Kaitseväe Akadeemia töötoas saab proovile panna oma otsustusvõime. Eesti Maaülikooli interaktiivses mälumängus otsitakse vastust küsimusele, kas Eesti mets saab varsti otsa, ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötoas jagatakse nõuandeid, kuidas luua ergonoomiline õpikeskkond.

Kõrghariduspäev „Õpi Tartus“ toimub juba kuuendat korda ning seda korraldavad Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Maaülikool, Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Lennuakadeemia. Toetavad Tartu linn, Postimees, MyHits ja CV keskus.

Kõrghariduspäeval osalemine on tasuta, kuid selleks on vaja enne registreeruda. Registreerimine on juba alanud. Töötubades on kohtade arv piiratud. Rohkem teavet ja registreerimislink on ürituse veebilehel opitartus.ee.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto autor: Andres Tennus.

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 11. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi e-postiaadressile hm@hm.ee.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J. Wiedemann (1805-1887) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade

Raamati on illustreerinud tuntud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja välja andnud kirjastus Tänapäev.

Aasta Rosinaks saanud teos keskendub eestlaste põgenemisele Rootsi 1944. aasta sügisel ja on kirjastaja Tauno Vahteri sõnul teatud lünga täitmine meie lastekirjanduses: „See on kunstipärane raamat teemal, millest Eesti lastele veel eriti kirjutatud ei ole.“ Raamat jäi žüriile silma just seetõttu, et kujutab oskuslikult ning ootamatult põnevalt lastekirjanduses vähe käsitletud, kuid meie ajaloos märgilisi sündmuseid. 

Žüriiliikme ja kirjandusuurija Jaanika Palmi sõnul arvestatakse raamatus raskele temaatikale vaatamata alati väikese lugejaga: „Püttsepp on teinud rohkelt uurimuslikku eeltööd, kuid lugu jutustades ei unusta ta kunagi oma adressaati – last, kellel elukogemust napib ja kelle käivitavaks jõuks on põnevus. Just see teebki raamatust selle aasta erilisima teose – Aasta Rosina,“ lisas Palm.

Kirjaniku sõnul andis raamatu kirjutamiseks tõuke tema perekonna lugu ning ta soovis kirjutada raamatut laste mälestuseks, kes teekonnal üle mere Rootsi elu kaotasid: „Minu kolm Mulgimaa vanatädi (vanaisa Johannese õed) üritasid 1944. aasta sügisel koos peredega üle mere Rootsi pääseda. Kohale jõudis neist vaid üks, õpetaja ja kirjanik Keete Ainver, teised hukkusid. Hukkunute hulgas olid ka vanatädide pisikesed lapsed: Reet, Rein, Villu ja Riina. Lugu saigi alguse soovist kirja panna raamat nende laste mälestuseks.“ 

Raamatu kirjutamisele eelnes pikk uurimistöö. Autor käis Postimehe ajakirjanikuna ka ise Gotlandil raamatus kirjeldatud ajalooliste sündmuste jälgi otsimas: „Nägin neid randu ja ka ojamaalasi, kes eestlastest ja lätlastest paadipõgenikke seal vastu võtsid. Otsisin Stockholmi Eesti ajalehe kaudu paadipõgenikke ja kohtusin ning kõnelesin rea inimestega, kes olidki 1944. aastal lapsed.“ Autor lisas, et tal on hea meel, et lastekirjanduse keskuse tunnustus nendele keerulistele teemadele tähelepanu juhib.

Raamatut kaunistavad meie lõunanaabrite seas palavalt armastatud illustraatori Gundega Muzikante tundliku käe ja pieteeditundega joonistatud pildid. Ka illustraatori perekonnaloos on paadipõgenikel oma koht. Tema vanaisa, meremees Žanis Valdmanis osales Läti rahvuslikus vastupanuliikumises, aidates salaja põgenikel 1944. aasta sügisel Kuramaalt üle mere pääseda. Žanis lahkus ka ise, viimase enda korraldatud reisiga. Tema abikaasa ja lapsed, kellest üks oli Gundega ema, jäid aga Lätti.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud omanäolisele eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Allikas ja foto: Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Eesti lasteraamatud valiti maailma parimate hulka

Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta. Infopuudus põhjustab hirmu näiteks 5G või robotite suhtes. "Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb ennast ise lisaks täiendada. Kuna praegu on suur osa õppeasutustest viidud distantsõppele või pikendatud koolivaheaega, siis on see parim aeg enda harimiseks online-kursuste abil," arvab TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

xxxxx

IT valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades, tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.

Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Kooli- või ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.

Nüüd, kui suur osa õppeasutustest on viidud kaugõppe formaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest online-kursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on noorte jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.

Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm, pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbi mõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et online-keskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.

Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogia alal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G, tehisintellekti kui ka pilveteenuste teemasid. Soovitan kõigil noortel teha internetis taustauuring ja leida koolivaheajaks endale sobiv kursus enesetäiendamiseks.

Loo autor on TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.

Samal teemal:

• ITL-i Ustus Aguri stipendiumi saaja doktoritöö aitab kaasa personaalmeditsiini arengule

Kokku moodustavad välisüliõpilased 11,6% Eesti üliõpilaskonnast, aasta tagasi oli vastav näitaja 12,2%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand märkis, et välistudengite arvu mõningase vähenemise taga võib näha üleilmse koroonaepideemia mõju. „Kõige selgemalt väljendub see tänavu sügisel vastuvõetud tudengite hulgas, mis on kahanenud veerandi võrra,“ ütles Reimand. „Välistudengite soov siia õppima tulla on tõestus Eesti kõrghariduse konkurentsivõimest. Nii Eesti õppejõud kui ka kohalikud üliõpilased on kinnitanud, et rahvusvaheline õppekeskkond tõstab arutelude taset ja parandab õppe kvaliteeti.“

Tänavu sügisel alustas Eesti kõrgkoolides tasemeõppes õpinguid 1450 uut välisüliõpilast, mullu oli uusi alustavaid tudengeid 2026.

Kuna kõrghariduse rahvusvahelistumisel on olnud prioriteet magistri- ja doktoriõppel, õpib enim välisüliõpilasi magistriõppes – 2184 ehk 41% kõigist välistudengitest.

Kolm populaarsemat valdkonda välistudengite jaoks on ärindus, haldus ja õigus (1803 välisüliõpilast), humanitaaria ja kunstid (759) ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (669).

Kõrghariduse rahvusvahelistumisel on riik pidanud oluliseks mitmekesisust. Eesti välisüliõpilased tulevad kokku 120 riigist. Jätkuvalt on enim välistudengeid pärit Soomest (1140), järgnevad Venemaa (447), Nigeeria (325) ja Ukraina (254).

Eesti riik peab oluliseks, et siia tulnud välisüliõpilased lõpetaksid oma õpingud. 2019/2020. õppeaastal lõpetas Eestis 1345 välisüliõpilast, mis moodustas kokku 14,7% kõikidest lõpetajatest. Varasemate aastate põhjal võib öelda, et katkestamise näitajad on välistudengitel väiksemad kui Eesti üliõpilastel.

Välisüliõpilased aitavad kompenseerida kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudujääki ning tõsta seeläbi ka Eesti majanduse konkurentsivõimet. OSKA analüüs näitab, et järgnevatel aastatel on Eestis kõige suurem puudust IKT spetsialistidest. Analüüs „Edukus tööturul“ osutab, et välisüliõpilastest on enim Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanuid, kellest kolmandik on hõivatud info ja side tegevusalal. Eestisse jäänud magistriõppe lõpetanutest töötas 2018. aastal enim veel töötleva tööstuse tegevusalal, hariduse ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal.

Allikas: HTMi info

Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Kolme aastaga on talgutest kujunenud tänuväärt traditsioon, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad 14. märtsini 2021 ja parimaid premeeritakse rahalise auhinnaga.

Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Osalemiseks tuleb end talgute Vikipeedia lehel kirja panna ja toimetama asuda. Talguliselt oodatakse teksti õigekirja, stiili, sõnajärje ja vormistuse parandamist, lisapunkte annab faktide ja terminite kontrollimine. Žürii hindab eelkõige keeletoimetatud artiklite kvaliteeti, kuid ka arvu. Auhinnasaajad ja soovi korral ka teised osalejad saavad oma töö kohta tagasisidet.

„Keeletoimetamistalgutel osalemine on hea võimalus näha iseenda arengut ja saada tehtud töö kohta tagasisidet. Talgud on algajale keeletoimetajale ideaalne võimalus ka seepärast, et vastutus on pisut väiksem ja artikli kallal võib töötada omas tempos,“ kommenteeris eelmiste talgute žürii liige, 2019. aasta talgud võitnud Svea Tarkin.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda tunnustatakse rahalise auhinnaga. Esimene preemia on 1000, teine 600 ja kolmas 400 eurot. Teist aastat annab Wikimedia Eesti 500 eurot parimale uuele talgulisele.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Žüriisse kuuluvad Ann Siiman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Külli Pärtel ja Eva Saul Eesti Keeletoimetajate Liidust, Helin Kask Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Käbi Laan MTÜ Wikimedia Eestist.

Seni on talgutel osalenud 63 inimest, kes on parandanud ligi 2000 artikli keelt. 2020. aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Mariin Pantelejev, Liina Kahu ja Eve Sooneste. Parim uus tulija oli Liisi Rästa ja Miljon+ eriauhinna pälvis Tartu Ülikooli üliõpilane Elisabeth Kaukonen. „Eriti tore oleks talgutel näha eri valdkondadest huvitatud osalejaid, kes võtaksid ette ka näiteks reaalteaduste artikleid. Keeletoimetamist ei maksa kogenematusest karta, sest veebist leiab keelereeglite kohta palju abi,“ sõnas eelmiste talgute võitja Mariin Pantelejev.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ info

Projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot) ühendab haridusteadlasi ja psühholooge kuuest riigist: Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Serbiast ja Portugalist. MATHMot tugineb eeldusele, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke peaks olema õpilaste pikaajaline motivatsioon seda ainet õppida ja oma oskusi arendada.

Projekti käigus kogutakse andmeid matemaatika õpetamise ja õppimise kohta osalevate riikide koolide 3. ja 4. klassides ning jälgitakse samu õpilasi aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon on aja jooksul arenenud. Projekti meeskond tõlgendab uurimistulemusi tihedas koostöös õpetajatega ja arendab nende põhjal välja töövahendid, mida õpetajad saavad kasutada igapäevases õppetöös.

„Matemaatikaoskus on osa 21. sajandi võtmepädevustest ja see ennustab küllaltki hästi õppijate üldist akadeemilist edukust,“ ütles projekti Eesti meeskonna juht, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen. „Meie projekt käsitleb väga olulisi matemaatika õppimisega seotud küsimusi ja annab ka näpunäiteid, kuidas muuta õpetajaharidust nii, et see toetaks rohkem erinevaid õppijaid. See on hea uuringudisainiga tugev projekt, kuhu on kaasatud valdkonna tippeksperdid,“ lisas ta.

Projekti rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Konkurss lasteaedadele "Mina kasutan MATIK oskuseid"
• Heateo Haridusfond toetab uuel kooliaastal kahe MATIK-programmi laienemist

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit. 

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja. 

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor. 

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.  

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija. 

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist. 

„See on imevahva, et lapsed on nii terased ümbritseva suhtes ja nii leidlikud muredele ning probleemidele lahenduste pakkumisel,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. „Selle aasta leiutuste seas on palju koroonaviirusega seotud leiutisi – erinevaid desifintseerimisvõimalusi, maske, kindaid ja distantsihoidmise vahendeid. Kuid tähelepanu all on ka keskkonnaprobleemide, liiklusohtlikele olukordade ning kooli ja õppimisega seotud teemad. Selle aasta tööde puhul saame küll öelda, et saavutatud on konkursi laiem eesmärk – arendada noorte oskust märgata probleeme enda ümber ja neile lahendusi otsida.  Lisaks lastele väärivad kiitust ja tunnustust õpetajad ja lapsevanemad, kes noortele leiutajatele toeks on olnud. Edaspidi loodame konkursil näha ka rohkem huviringides sündinud leiutisi.“ 

6–7aastaste laste ja 1. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest: küülikukaka koguja kasutamiseks peenarde ökoväetamiseks ja anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid. 

2. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest. 

3. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast nori lehti.            

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.  

Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium.

Samuti said preemiad esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad.

Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinnad 18 tööle.

Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. 

Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Leemet Samel