Harjumaal toetati ühtekokku kümmet projekti üheksast omavalitsusest. Neist kaheksa keskendub muusikale, üks kunstile ja üks tehnikale. Mitmed maakonna muusikakoolid saavad soetada uusi muusikariistu ja tõhustada praegust tegevust. Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool aga saab keraamikaahju.

ENTK suunajuhi Gerttu Aaviku sõnul keskendus tänavune “Varaaida” konkurss varasemast enam koostööprojektidele, et mitme omavalitsuse ühise tegevuse abil pakkuda noortele senisest avaramaid ja mitmekülgsemaid võimalusi. Harjumaal oli selliseks Kose Kunstikooli veetav projekt “Kose Kunstikooli robootika õppe materiaal-tehnilise baasi täiendamine”, mille partneriteks Oru Põhikool, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool ning Kose Gümnaasium. “Projektiga soetatakse täiendavaid vahendeid, mis lähevad kolme kooli vahel ühiskasutusse. Kui ühes koolis tegeletakse scratch-programmi toel mängude programmeerimisega, siis teises koolis robotite programmeerimisega,” kirjeldas Aavik. “Nooremas vanuseastmes jagatakse aga WeDo roboteid ja EW3-baaskomplekte. Kahtlemata on selline vahendite jagamine tervitatav ning tagab laiema kasutuse. Õpilastel võimaldatakse osaleda ka riiklikel robootikavõistlustel.”

Eesti Noorsootöö Keskuse projektikonkurss "Varaait vol 12" huvikoolidele eelarve suurus 2016. aastal oli 147 488 eurot. Konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest. Projektikonkursiga toetati õppevahendite soetamist ja restaureerimist olemasolevate tegevusformaatide arendamiseks ning uute loomiseks.

Toetuse eesmärk on mitmekesistada huviharidust, eelkõige tehnika ja looduse valdkonnas, elavdada huviharidust pakkuvate organisatsioonide vahelist koostööd ning kaasata noorsootöösse ja huviharidusse vähemate võimalusega ja seni kaasamata noori.

Vaata, millised koolid toetust said SIIT.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Õiguskantsler tunnustas lastekaitsepäeval noorsootöö edendajaid

Õppurid saavad lõpueksami positiivse soorituse korral keskharidust tõendava tunnistuse ja neil on võimalik oma haridusteed jätkata.

Kehtiva korra järgi jääb õpilasel kutseeksami negatiivse tulemuse korral keskharidus omandamata, sest erialaoskusi hindava kutseeksami sooritamine on kutsekeskhariduse lõpetamise tingimus.

Hariduslike erivajadustega õppuritele muudetakse kutseeksami sooritamine vabatahtlikuks. Omandatud teadmisi ja oskusi hinnatakse kooli lõpueksamiga, mille võib soovi korral asendada kutseeksamiga. Muudatus vähendab hariduslike erivajadustega õpilaste õpingute katkestamist ja toetab kahanenud töövõimega ning puuetega inimeste kooli lõpetamist.

Ühtlasi viiakse muudatustega kutseeksamite kohustuslikuks muutumise tähtaeg kooskõlla kutsehariduse uutele õppekavadele ülemineku ajaga, mis on 1. september 2017.

Selleks, et tagada kutsehariduse õppekavade rahvusvaheline võrreldavus, viiakse õppekavade liigitus – õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad – uuele alusele. Muudatuste kohaselt on edaspidi 42 õppekavarühma senise 32 asemel.

Rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) töötas välja UNESCO, et lihtsustada erinevates riikides haridusalase statistika ja näitajate võrdlemist rahvusvaheliselt kokkulepitud määratluste alusel. Kehtivas kutseharidusstandardis on õppekavade liigitamisel lähtutud selle süsteemi varasemast versioonist.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Narva Kutseõppekeskuse 214 meistrit said lõputunnistuse

Programmis on 13 kursust. Nendest üks toimub Horvaatias ja sellel osaleb 270 huvilist. Eestis saavad osalejad võtta osa keelekursustest (eesti, vene, inglise ja hiina), loome- ja sotsiaalteaduste ning IT-kursustest. Lisaks õppetööle osalevad rahvusvahelised üliõpilased ka Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis, mis sisaldab loenguid, muuseumikülastusi ning väljasõite.

Lisainfo suvekooli kodulehelt.

Allikas: Tallinna Ülikool

Plymouthi ja Lääne-Sydney ülikooli teadlased ühendasid jõud programmis, mille raames arendatakse ja uuritakse looduses õppimise mõju õpilaste õpitulemustele. Hiljutisel konverentsil esitasid nad uuringutulemusi, millest tuleb esile, et õuesõpet mitte üksnes ei toeta õpilaste hariduslikku arengut, vaid ka käitumist, sotsiaalseid oskusi, tervist ja heaolu, paindlikkust ja kohatunnetust.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Ainemoderaator soovitab: Nädala harjutus arvutikasutaja silmadele
• GPS-kunsti projekti tulemus
• Nädala äpp: Endomondo

Erasmus+ programmi toetatud tegevused jagunevad õpirändeks ja strateegiliseks koostööks. Õpirändesse saab minna vähemalt 3212 osalejat ning toetust sai 11 rahvusvahelise koostöö projekti.

Õpirände projektid

Erasmus+ hariduse valdkonna õpirände projektide 2016. aasta taotluste tähtajaks esitati kokku 121 taotlust Euroopa-siseseks õpirändeks ning 9 taotlust kõrghariduse üleilmseks õpirändeks. Erasmus+ õpirändeks taotletud eelarve kokku oli rohkem kui 10,3 miljonit eurot. Kokku taotleti toetust ligikaudu 4470 õpirändeks.

Hindamise järgselt otsustati toetada kokku 88 projekti rohkem kui 7,8 miljoni euro ulatuses.

Strateegilise koostöö projektid

Hariduse valdkonna strateegilise koostöö projektide taotluste esitamise tähtajaks esitati kokku 51 taotlust (21 üldhariduse, 12 kutsehariduse, 10 kõrghariduse ja 8 täiskasvanuhariduse projekti) enam kui 10 miljonile eurole. Taotletud eelarve ületas rohkem kui kolmekordselt Euroopa Komisjoni eraldatud koostööprojektide eelarve Eestile.

Hindamise järgselt otsustati esialgu toetada kokku 11 strateegilise koostöö projekti rohkem kui 2,28 miljoni euro ulatuses.

Loe edasi ning tutvu toetusesaajate nimekirjaga SA Archimedese kodulehel.

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse
• Ministeerium kavandab kõrgharidusseadustiku uuendamist

See näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.
 
eMarketer´i andmetel on käesolevaks aastaks ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv on umbes 2,16 miljardit inimest. Uurimustöö autor Rine Pent on arvamusel, et kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.
 
See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1-2 tundi päevas, alla 2-aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.
 
Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile näidata nutitelefonide kasutamisega eeskuju.
 
Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest, sh 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.
 
Andmete analüüsist selgus, et lapsevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutamisega ehk laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
 
Töö tulemused peegeldavad, et kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Eesti lapsevanemate poolne juhendamine ja piirangute või reeglite kehtestamine on pigem passiivne. „Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele,“ tõdes Pent.
 
Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: „Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda selle peale, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad.”

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Lapsed kasutavad digitehnoloogiat ja meediat järjest nooremas vanuses ning üha pikemal ajaperioodil, kirjutab Yuhyun Park World Economic Forumis. Nad veedavad keskmiselt seitse tundi päevast ekraanide ees – televiisoritest ja arvutitest kuni mobiiltelefonide ja teiste digiseadmeteni välja. See on rohkem, kui vanematega või koolis veedetud aeg. Millist digitaalset sisu nad tarbivad, keda nad internetis kohtavad ning kui palju aega veedavad ekraani taga – kõik need faktorid mõjutavad laste üldist arengut.

Digitaalne maailm pakub võimalusi nii õppimiseks kui ka meelelahutuseks. Samas varitseb digitaalses maailmas ka riske – näiteks küberkiusamine, sõltuvus, ebasobiv ja vägivaldne sisu, andmete vargus, petuskeemid. Lisaks sellele on digitaalne lõhe, mistõttu ei pruugi lapsevanemad ja haridustöötajad alati päris täpselt aru saada, millised riskid ja ohud lapsi internetis varitsevad. See võib aga põhjustada olukorra, kus täiskasvanud ei pruugi osata lapsi turvalise ja mõistliku digitehnoloogia kasutamise osas juhendada.

Kuidas oleks sellises olukorras kõige mõistlikum lapsi digiajastuks ette valmistada? Pole kahtlustki, et üks olulisemaid aspekte on digitaalne intelligentsus. Digitaalne intelligentsus on sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete võimete kogum, mis aitab inimesel hakkama saada digitaalse maailma väljakutsete ja nõudmistega. Need oskused saab laias laastus jaotada kaheksasse valdkonda:

Digitaalne identiteet – võime luua ja hallata oma veebiidentiteeti ja mainet.

Digitaalne kasutamine – oskus kasutada digivahendeid ja keskkondi, sealhulgas oskus luua tervislik tasakaal internetis viibimise ja muu elu vahele.

Digitaalne turvalisus – oskus tegutseda internetiohtude (küberkiusamine jm) ja probleemse sisu korral (vägivald jm), aga ka oskus neid riske vältida ja vähendada.

Digitaalne kaitse – oskus avastada küberohtusid (häkkimine, petuskeemid jm), aga ka sobilike töövahendite kasutamine oma andemete kaitsmiseks.

Digitaalne emotsionaalne intelligentsus – oskus olla empaatiline ja luua häid suhteid ka internetis.

Digitaalne kommunikatsioon – oskus kommunikeerida ja teistega koostööd teha digiseadmeid ja erinevaid keskkondi kasutades.

Digitaalne kirjaoskus – oskus leida, hinnata, kasutada, jagada ja luua sisu. Siia hulka kuulub ka algoritmiline mõtlemine (computational thinking).

Digitaalsed õigused – võime aru saada ja toetada seaduslikke õigusi, sealhulgas õigus privaatsusele, intellektuaalsele omandile, sõnavabadusele ja kaitsele vihakõne eest.

Ennekõike peaksid need oskused olema seotud selliste väärtustega nagu austus, empaatia ja taktitunne, mis aitavad arendada ka vastutustundlikku ning tarka tehnoloogia kasutamist. Digitaalse intelligentsuse arendamine on oluline, sest lapsed peaksid õppima tehnoloogiat juhtima ja enda kasuks tööle panema, mitte laskma tehnoloogial ennast juhtida.

Refereeritud: https://www.weforum.org/agenda/2016/06/8-digital-skills-we-must-teach-our-children/

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Ministeeriumi haridusseadustiku juhi Sille Uusna sõnul on oodatud ettepanekud nii kõrghariduse kohta üldisemat kui ka täpsemates õppe- ja teaduskorralduslikes küsimustes. „Ettepanekute kogumine on kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel esimene samm. Sügisel alustatakse partneritega arutelusid töörühmades,“ selgitas Uusna.

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine on osa haridusseadustiku kaasajastamisest, mille esimeseks etapiks oli uue haridusseaduse koostamine. Uue haridusseadusega reguleeritakse vähem ja põhimõttelisemat laadi küsimusi, mis annab rakendajatele nii suurema vabaduse kui ka vastutuse. Sama eesmärk on ka kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel.

Ministeerium on palunud ülikoolidelt, rakenduskõrgkoolidelt, teadusasutustelt, tööandjate ja üliõpilaste esindajatelt ning teistelt partneritelt ettepanekuid 22. augustiks.

Taustainfo

•     Kõrgharidusvaldkonna olulisemad seadused on ülikooliseadus ja rakenduskõrgkooli seadus.
•     Ülikooliseadus on vastu võetud 1995. aastal ja seda on muudetud 43 korda.
•     Rakenduskõrgkooli seadus võeti vastu 1998. aastal ja seda on muudetud 38 korda.
•     Paljude muudatuste tulemusena on seaduste fookus hajunud, aastate jooksul on oluliselt muutunud ka ootused kõrgharidusele ja kasvanud kõrgkoolide võimekus.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Vaata, millised on populaarsemad erialad kõrgkoolides
• Tartu Ülikooli laekus vastuvõtuperioodil 11 500 avaldust
• Lõppes vastuvõtt Tehnikaülikooli, peagi algab õppimaasumise kinnitamine

Toetus võimaldab investeerida riigikoolide õppe- ja õpilaskodu hoonetesse, et tagada hariduslike erivajadustega õpilastele nüüdisaegne õpikeskkond. Vajadusel rekonstrueeritakse olemasolev hoone, ehitatakse uusehitis või sisustatakse õppe- või õpilaskodu hoone.

Eesti elukestva õppe strateegia koolivõrgu programmi kohaselt suunatakse investeeringuid Harjumaale, Pärnumaale, Järvamaale, Raplamaale, Võrumaale ja Valgamaale. Kõige kaugemale on eeltööga jõutud Pärnus, kus praegu riiklikud õppekohad hariduslike erivajadustega õppuritele puuduvad.

Investeeringute eelduseks on kooli asukohaga seotud kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe, mis hõlmab muudatusi koolivõrgus, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide hoonete ehitamist ning vajadusel ka hilisemate teenuste korraldust.

Õpilastele, kes vajavad õppimiseks spetsiifilisemat ja ressursimahukamat tuge ning õpikeskkonna kohandusi, tagatakse õppimisvõimalused riigikoolis. Õppekohad paiknevad vajaduspõhiselt ja ühtlaselt üle Eesti kohtades, kus on võimalik seostada lapse ümber erinevaid toetavaid teenuseid

Taust

HEV koolide hoonete kaasajastamiseks eraldatav  investeeringute maht on 16 000 000 eurot, millest Euroopa Liidu toetuse määr on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%

Meede on osa koolivõrgu programmist. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.

Meetme rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium, rakendusüksus on SA Innove. Projekt kestab 31. augustini 2020.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

Politoloogia ja sotsiaalteaduste valdkonna teemasid arutatakse 75 paneelsessioonis. Konverentsi üks peaesineja on Saksa politoloog Christian Welzel, keda huvitab kõige enam sõja ja rahu teema ning kes ütleb, et Eestil ei ole vaja Venemaad karta.

Noorte sotsiaalteadlaste konverentsi ECPR Graduate Student Conference 2016 Eesti-poolne peakorraldaja, Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika professori Vello Pettai sõnul on tegemist suurima politoloogia konverentsiga Tartus.

Selle ürituse abil püüavad korraldajad Tartut ja Tartu ülikooli veel enam nähtavaks teha. „Me tahame näidata oma rahvusvahelist ülikooli ja rahvusvahelist haaret,“ sõnas Pettai, lisades, et seetõttu on instituudil suur rõõm ja au võõrustada Tartus nii paljusid tulevasi teadlasi: „Olen kindel, et saame konverentsi abil tutvustada Tartu ülikooli kui väga tugevat sotsiaalteaduste ja politoloogia valdkonna haridus- ja teadusasutust ning äratada huvi Tartu ja Eesti kui ühe võimaliku õpingute, uurimistöö tegemise ning projektiürituste korraldamise koha vastu.“

Konverentsil toimub kokku 75 paneelsessiooni politoloogia ja teiste sotsiaalteaduste valdkondadest, sh arutatakse valimiskäitumise, välispoliitika analüüsi, demokratiseerumise, psühholoogia, sotsioloogia, majanduse ja küberpoliitika teemadel. Lisaks toimuvad ümarlauad, kus edukad teadlased arutavad koos nooremate kolleegidega teadusajakirjades avaldamise, uurimistoetuste taotlemise ja Lääne-Venemaa suhete teemadel.

Konverentsi üheks tipphetkeks peetakse Lüneburgi ülikooli professori Christian Welzeli plenaarettekannet „The Kantian Peace Reinvented: The Emerging Mass Basis of Interstate Pacifism”.

Kõige enam huvitab Welzelit sõja ja rahu teema. Vastuseks küsimusele, mida ta arvab teooriast, et kolmas maailmasõda juba käib, leiab ta, et kuigi meedia väidab vastupidist, siis maailm pole kunagi olnud nii rahulik nagu praegu: „Nende inimeste arv, kes surevad vägivalla tõttu, pole kunagi olnud nii madal.“ Welzel rahustas ka eestlasi, kes kardavad Venemaa kallaletungi. „Balti riigid on NATO liikmed, seega ei pea te muretsema, et Venemaa teile kallale tungib,“ ütles ta.

ECPR (European Consortium for Political Research) on 1970. aastal asutatud sõltumatu politoloogiaassotsiatsioon, mis koondab üle 350 asutuse ligi 50 riigist. Taolist konverentsi korraldatakse iga kahe aasta tagant. Varem on see toimunud Innsbruckis, Bremenis, Dublinis, Barcelonas ja Essexis.

Konverents toimub 10.–13. juulini Tartus ja selle kaaskorraldaja on Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Konverentsi toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu linn ja Tartu ülikool. Tutvu kavaga konverentsi kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Vaata, millised on populaarsemad erialad kõrgkoolides
• TÜ rahvusvahelises suveülikoolis õpivad enam kui 30 riigi üliõpilased