Michael Wagneri ettekanne mänguteoorial põhinevast e-õppest Edrene seminaril 18. novembril 2009 Linzis, Austrias.

Michael Wagner tutvustas 21. sajandi kooli, mis põhineb järgnevatel märksõnadel:

• media convergence – meedia sulandumine. Erinevate meediatüüpide sulandumine toimub inimeste/õpilaste peas, mitte arvutis.
• participatory culture – osaluskultuur. Inimesed, eriti noored, osalevad sisu tootmises. Sellest ka tarbija (consumer) asemele tulnud mõiste procumer (tootev kasutaja). Noored toodavad meediat nagu muuseas. On arenenud täiesti uus kultuur, kus kasutamine ja tootmine toimub käsikäes.
• collective intelligence – kollektiivne intelligents. Selle all ei mõelda ühte suurt üldist teadmust, vaid igaüks lisandub oma individuaalsusega.

21. sajandi klassiruumis iseloomustavad õpilasi järgnevad oskused (11):

1.  eksperimentaalne mäng – oskus katsetada ja lahendada erinevaid probleeme sarnaselt arvutimängudega.

2. mäng identiteetidega – oskus vahetada ja kasutada erinevaid identiteete sujuvalt.

3. modelleerimine ja simulatsioonid – oskus konstrueerida reaalsete protsesside dünaamilisi modelle, neid kasutada ja analüüsida.

4. sisu taastootmine – remix – oskus erinevaid meediaid loominguliselt kokku panna ja uut sisu toota. Siin tekivad loomulikult autoriõiguste küsimused.

5. adaptiivne multitasking – oskus erinevates keskkondades näha globaalseid omadusi ning igal ajahetkel detailidele keskenduda.

6. hajutatud tunnetus - distibuted cognition – oskus loominguliselt erinevate süsteemidega suhelda, mis teeb võimalikuks edasise kognitiivsete oskuste arenemise.

7. kollektiivne intelligents- oskus kasutada kollektiivset teadmist ühise eesmärgi saavutamiseks. Näide Wikipedia. Kogu teadmiste ja hariduse mõte on muutunud. Ülikooli professor ei ole enam tark. Wikipedia on hetkel usaldusväärsem kui Bbritannica entsüklopeedia.

8. info valideerimine – oskus eristada õiget ja valet infot. Õpilane peab teadma, et Wikipediat ei saa täielikult usaldada. Tõde on tõenäosuse levitamine.

9. ülemeedialine navigeerimine - transmedial navigation – oskus veebipõhise meedia piire ületada.

10. infovõrgustikud - networking – oskus, otsia ja leida infot võrgustike kaudu veebis.

11. alternatiivsete normidega tegelemine - deal with alternative norms – oskus, aru saada enda jaoks võõrastest normidest ning nendega kohaneda. Näide: Maatriksi filmist aru saamiseks, peab teadma selle kultuuri meie jaoks alternatiivseid norme.

Samuti kehtivad klassiruumis järgmised põhimõtted:

Põhimõte 1

Ei ole õpetajaid – kõik on õpilased. Näiteks hakkavad lapsed ise õppima jaapani keelt jaapani subkultuuri ajel. Nad õpivad asju, mida koolis ei õpetata. Austrias õpivad paljud lapsed soome keelt subkultuuri mõjul. Kool ja formaalne haridus kaotavad mõtte.

Võrgustikes tekib spetsiifiline teadmine. Näide: lamp parties – arvutihuviliste võrgustike peod, kus pannakse paari tunniga üles 8000 arvutist koosnev võrgustik. Seda ei suudaks isegi maailma suurimad it-firmad.

Klassis võib igal õpilasel olla mõni eriline oskus, teadmine on klassiruumis jagunenud.

Põhimõte 2

Oskuste muutumine tarbekaubaks - commoditization of knowledge -

Tehnoloogia muutub kasutaja jaoks nähtamatuks. Lastele ei ole tehnoloogiat vaja õpetada – nad on sellega üles kasvanud, nad ei pea tehnoloogiat tehnoloogiaks, vaid iseenesest mõistetavaks: Tehnoloogia on igal pool ja sellele on igal pool ligipääs.

Põhimõte 3

Standardiseeritud haridus on vilets haridus.

See on haridus “lameda” maailma jaoks. Koos standardiseeritud kasutajaliideste tekkimisega maailm globaliseerub. Näide: esimese astme klienditeeninduse kõnekeskused asuvad tihti Indias – nimetatud teenus on niivõrd standartne ja seega ka globaalselt osutatav.  Samuti võib tänapäeval kogu kontoritoe (sekretär jne) tellida Indiast.

Aga teatud asju ei saa standardiseerida – näiteks loovust.

Põhimõte 4

Mitte kooli, vaid elu jaoks õppimine.

Rohkem infot: www.appliedgames.at

Üheks teemaga tuntud tegelejaks maailmas on Henry Jenkins.

Autoriõigused internetis

EdReNe töötuba 23. – 26. märts 2009, Warwick, Suurbritannia

Hetkeolukord: autoriõiguste rikkumine internetis vohab ning hetkel ei ole mehanisme, kuidas sellele piir panna. Autoriõiguste rikkumist soodustavad mitmed web2 tehnoloogiad: youtube videod, sotsiaalsed võrgustikud ja failide jagamine jne.

Kuidas suhestub antud olukorda õpetaja, kes ühelt poolt on probleemidest teadlik, kuid samas on jõuetu olukorra ees.

Ettekannetes väljendati arvamust, et autoriõiguste teemat ei võeta koolis tõsiselt. Õpetaja ignoreerib probleemi teadlikult ning ei loe talle saadetud infomaterjale teema kohta. Toodi välja ka näiteid Inglismaalt, kus mõnedki koolijuhid olid saanud ebameeldiva üllatuse osaliseks avastades postkastis kopsaka arve materjali kasutamise eest ilma autoriõiguseta. Lugu ise oli üsna süütu: õpilane oli kopeerinud internetist materjal, millele oli sisse ehitatud jälgimisseade. Kool oli õpilase autoriõigusi rikkuva teose avaldanud kooli veebilehel. Jälgimisseadega fail ühendus emafirmaga ning teavitas enda õigusvastasest kasutusest.

Grupitöö järeldused probleemide kohta:

• Autoriõigused internetis ei ole eraldiseisev teema – ta on seotud e-kirjaoskusega, e-turvalisusega.

• Kuna õppekava ei reguleeri autoriõigusi, siis sellele teemale ei pöörata koolis piisavalt tähelepanu.

• Õpetajatel ei ole otsest kohustust teemaga tegeleda.

• Rahvuslike ja kohalike strateegiate puudus.

• Tehnoloogia muutub pidevalt.

Kuidas olukorda lahendada:

• Teha ärimudel, mis pakuks selgeid lahendusi

• Koolis on selgelt jaotatud, kelle vastutus ja kohustus on autoriõiguste teemaga tegelemine ja rikkumiste jälgimine.

• Juhendmaterjalid peavad olema lihtsad, selged ja ühesed.

• Repostiooriumid peavad sisaldama autoriõigustega seotud töövahendeid.

• Kirjastajatele peavad olema suunavad juhised.

• Õpetajatele peavad olema suunavad juhised.

• Tuleks saavutada käitumisparadigma muutus (nt nagu kiivri kandmine jalgratturitel).

• Teavitamise kampaaniad.

• Tänapäeava kasutajad on pigem loojad kui tarbijad.

Huvitava ettekande tegi Adam Bates, Encyclopedia Britannica. Britannica oli algselt raamatukogus kasutatav andmebaas. Internetiajastu arenedes paistis, et raamatukoguhoidja poolt kooli raamatukokku ostetud Britannica sinna ka kiratsema jäi ning õpilased ja õpetajad entsüklopeediat ei kasutanud. Olukorrast välja tulemiseks toimus Britannicas täielik strateegia vahetus: entsüklopeedia sisu hakati edastama nende kanalite kaudu, mida õpilased ja õpetajad kasutavad, mitte vastupidi. Sellega kaasnes ka litsentside ümbertegemine vastavalt kasutaja harjumustele – kuna õpetajad tahavad õppematerjali sisu kombineerida, on lubatud Britannica sisu avaldamine ka väljaspool kooli kodulehte hariduslikel eesmärkidel. Britannica käsitleb seda kui tasuta reklaami, kuna nende tellimusi uuendab 99% kasutajatest.

Britannica tugevusteks kasutajate hoidmisel on keskkonna sisu pidev uuendamine – nädalas muudavad toimetajad 50 000 sõna. Britannica keskkonnas hoitakse ainult hetkel aktuaalset versiooni ning kasutajad, kes soovivad säilitada mingi hetke informatsiooni, peavad sellest endale koopia tegema. Näiteks vahetuvad presidendid, muutuvad tehnoloogiad jne.

Tulevikusuunana saavad kasutajad varsti ise Britannicat täiendada, pakkuda välja uusi teemasid, lisada teemaga seotud videosid ja pildimaterjale. Et asi ei läheks wikipediaks, peavad toimetajad kasutjate materjalid enne avalikustamist kinnitama.

Sellega seoses on mõeldud õpetajatele – Britannica sees antakse õpetajatele töövahendid – õpetaja saab ise kokku panna õppematerjali sobiva sisu ning salvestada selle talle sobivasse formaati.

Järeldused: kasutajaid/õpetajaid ei saa takistada, kirjastajal endal tuleb reegleid muuta ja kohaneda.

Väga kasulik oli ettekanne Creative Commons (cc) litsentsidest, esitajaks Prodromos Tsiavos, London School of Economics.

Tänapäeval ei kehti enam varasem autoriõiguste ahel. Kui varem autoriõiguste ahela lõpppunktiks olev tarbija lihtsalt tarbis omandatud toodet, siis nüüd tarbija hakkab toodet ümber tegema, mis pikendab ahelat. Sama kehtib ka kasumi jada kohta.

Litsentsipoliitika on vaja välja töötada lähtuvalt toote realiseerimise soovist. Kui eesmärgiks on toote levitamine (hariduses e-õppematerjalide levitamine), siis on ka soovitav valida vastav ärimudel ja litsents.

Kõige paremini ühilduv cc-litsents on cc_by_sa, kuna see sobib wikipediaga.

Kui tulevikus on soov toodet müüa, tuleks kasutada: cc_by_nc.

Kui on soov materjali levitada, siis selleks sobib kõige paremini: cc_by_sa.

Nagu ikka EdReNe töötubades saab hulga teadmisi mujal maades tehtud sarnaste ettevõtmiste kohta:

Suurbritannia:

Projekt: Web2Rights - http://www.web2rights.org.uk/ - teadlikkuse tõstmine autoriõiguste teemadel Web2 keskkondades. Lisatud on ka konktreetsed skeemid, kuidas lihtsate jah, ei küsimustega kindlaks teha materjaliga kaasnevaid autoriõigusi

http://www.cleo.net.uk/resources/index.php?ks=3&cur=15 – tasuta haridusteemalised videomaterjalid

http://www.shapesoftime.net/pages/viewpage.asp?uniqid=352 – autoriõigused ja õppematerjalid

Taani:

http://www.forskningsnettet.dk/da/jura - õppematerjali tüüpide kaupa põhjalikult nendega seotud autoriõigustest. Lisaks on võimalik nõu küsida ekspertide käest.

http://www.laerit.dk/videotitler/lovlige%20materialer%20i%20undervisningen/ - lühifilmid, mis on seaduslik ja mis mitte autoriõiguste vallas.

Saksamaa:

http://www.lehrer-online.de/recht.php?sid=26004014013088695423857955795690 – Saksamaa koolielu portaal

Norra:

http://www.clara.no/ - autoriõiguste portaal

Rootsi:

http://kollakallan.skolverket.se/ - tõlkes: kontrolli allikat – portaal õpetajatele internetiturvalisusest ja materjalide kasutamisest internetis.

Standardid ja koosvõime (standards and interoperability) vaadatuna õpetajate, õppematerjalide loojate, repositooriumite haldajate ja ametnike seisukohalt.

25.-27. veebruarini toimus Hollandis Leideni linnas järjekordne Haridusvaldkonna Repositooriumite Võrgustiku (Educational Repositories Network – EdReNe - http://edrene.org/) töötuba.

EdReNe võrgustikus osalevad õpetajad, kirjastajad, repositooriumite haldajad ja ministeeriumite esindajad mitmetest Euroopa maadest.

Seekordne töötuba oli teine standarditele ja koosvõimele pühendatud temaatiline töötuba.

Alustuseks, milleks need standardid üldse vajalikud on? Eks ikka selleks, et toetada õppeprotsessi. Õppeprotsessi aluseks on õpiväärtuste ahel (educational value chain) ehk õpiobjekti elutsükkel. Lihtsalt öeldes luuakse tarkvara vahenditega õpiobjekt, mis avalikustatakse repositooriumis ja mille kasutaja leiab otsingu/sirvimisega läbi kohaliku kasutajaliidese. Kasutaja/õpetaja kohandab õpiobjekti ning kasutab seda oma e-õppe keskkonnas.

Et õpiväärtuste ahel toimiks, peavad kõik seotud osapooled: õpetajad, õppematerjalide loojad, repositooriumite haldajad ja ametnikud toimima ühtsetel alustel ehk kasutama standardeid, mida erinevad infosüsteemid toetavad.

Standarditest ei saa me üle ega ümber. Iga tegevuse või protseduuri kohta on olemas oma standard:

Andmete kogumine teistest repositooriumitest: OAI PMH, SWORD

Õpiobjekti metaandmete standard: IEEE-LOM

Õppematerjalide otsing repositooriumist: SRU/SRW (CQL)

Tunnikava koostamise standard: IMS learning design

Õpiobjekti sisupaketi standardid: SCORM / QTI /IMS /

Märksõnastiku/tesauruse standardid: XVD, VDEX, ZTHES, SKOS

Autentimise standardid: SAML2.0/ openID

Jne,jne.

Lühike kokkuvõte arengutest teistes Euroopa maades nagu Norra, Taani, Holland:

-         Ühtne autentimine riigi kõikidesse haridussüsteemidesse.

-         Repositooriumi materjalide otsing toimub e-õppe keskkonnas.

-         Õpetaja saab e-õppe keskkonnas sooritada õppematerjalide otsingu repositooriumis ning koheselt saadud tulemused kopeerida oma kursuste juurde, tulemusi grupeerida ja salvestada neid erinevatesse kaustadesse.

-         Repositooriumite metaandmeid kogutakse kesksesse serverisse / repositooriumisse, kus need indekseeritakse (kiirem otsing).

-         Õpetaja lisab materjali repositooriumisse oma e-õppe keskkonnast otse. Impordi ajal tehakse materjalist sisupakett.

Töötubades keskenduti järgmistele teemadele:

Standardid:

Kuidas sobivad kokku standardid ja web2-ideoloogia? Kas standardid peaksid web2-st üle võtma keskendumine inimestele ja kogukondadele? Lisaks suurendab web2 kogukonna ideoloogia jagamise harjumust, mis ei ole siiani hästi juurdunud õpetajate hulgas.

Standardite vananemine ja standardite tekkimine. Tänapäeval tuleks võtta standardiks see formaat, mida kasutatavad paljud, mitte püüda luua standardit nö käsu korras ülevalt alla. Heaks näiteks on pdf-formaat, millest sai 10 aastat peale tema loomist dokumendi standard.

Autentimine:

Hetkel peetakse juba loomulikuks, et haridusvaldkonna infosüsteemide kasutamisel toimub sisselogimine ainult ühes keskkonnas – ülejäänud keskkondadesse logitakse kasutaja sisse automaatselt.

Ühtse autentimise juurutamine on töömahukas ja kallis, kuna tavaliselt ei saa olukorda lahendada ainult ühe protokolli kasutamisega. Üks suurimaid probleeme on kirjastaja piiratud kasutamisõigustega e-õppematerjalide autentimise haldamine: juhul kui kool on ostnud oma õpetajatele ühe õppematerjali kasutamise õiguse 10 korda. Kes peab arvet  iga õpetaja ja tema materjali kasutamise kordade üle?

Õppematerjalide tootjad – riiklikud institutsioonid, õpetajad ja kirjastajad:

Probleem: kirjastajad ei kasuta standardeid, kuna see ei ole neile äriliselt kasulik.

Kirjastajad müüvad õppematerjale tihti koolile otse ning kool ei nõua standardite kasutamist, kuna ka koolile ei too standardite nõudmine mingit kasu.

Üldine järeldus: turumajandus ei toeta standardite kasutamist. Kuidas lahendada olukorda?

Tuleks kehtestada riiklikul tasemel, et kirjastajad kasutavad standardeid.

Ettekandega esines võrgustiku uus liige Suurbritanniast:

Teachable.net

Äriidee: õpetajad laevad keskkonda enda tehtud õppematerjale ja teenivad raha selle pealt, kui keegi laeb alla/ostab nende materjale. Kõik õppematerjalid on tehtud Creative Commons Non-Commercial Attribution Share Alike  litsentsi alusel. Kasutajal on võimalik õppematerjali kohandada enda vajadustele – enamik õppematerjale on loodud MS Word või Powerpoint programmiga. Kasutajad saavad keskkonnast alla laadida materjale väikese tasu eest – 1 materjal maksab keskmiselt 1 nael. Õppematerjali loonud õpetaja teenib ca 50% summast, mis kasutajad maksavad laadides alla tema loodud õppematerjali.

Õpetaja harjumuste kaardistamine

Missugune on nö tavalise õpetaja käitumise repositooriumi kasutajana? Repositooriumi edukuse võti peitub selle äraarvamises ning repositooriumi timmimises õpetaja soovide järgi.

Missuguseid õppematerjale vajab õpetaja tegelikult? Õpetaja tahab õppematerjali nö „põhjasid” või malle, kus ta täidab nö lüngad ning saab kiire vaevaga ja intuitiivselt kohandada õppematerjali vastavalt enda vajadustele. Õpetajad tahavad õpiobjekti sisu natuke muuta, mitte luua uusi õpibojekte. Õpetajad tahavad tegelikult talle tuntud programmidega tehtud õppematerjale kohandada natuke vastavalt enda vajadustele – ms word, powerpoint, wimba create, hotpotatoes valmistestid. Tunnikava kui õppematerjal õpetajaid väga ei huvita.

Üldised järeldused: probleemid inimestega on raskemini lahendatavad kui tehnilised probleemid. Näiteks, kuidas panna õpetajaid oma õppematerjale jagama. (Praegu on uus trend, et koolid sunnivad õpetajaid materjale avaldama, mitte õpetajad ei jaga oma materjale personaalselt nagu vanasti.) Mida teha, et õpetaja ei peaks metaandmete täitmist liiga mahukaks.

Võrgustiku partnerid Hollandist esitlesid edukalt toimivat vahendit: Wimba create:

http://www.wimba.com/products/wimba_create/

•         Word-plugin;

•         Teeb wordi dokumendist sisupaketi – tulemus näeb välja nagu veebileht;

•         Sisaldab metaandmete vormi ja täidab automaatselt hulga metaandmeid kasutaja profiili järgi;

•         Inglisekeelne kasutajaliides;

•         Väga lihtne kasutada;

•         Salvestab õppematerjali automaatselt scorm või ims sisupaketiks;

Repositooriumid:

Kasutajapoolne suurim probleem ongi kasutaja oskamatus leida repositooriumist üles soovitud materjale. Otsing ise ei tohi olla liiga keeruline – tavaline õpetaja ei kasuta rohkem kui kahte filtrit ning samas peavad otsingu tulemused vastama õpetaja soovidele. On isegi tehtud otsingu abilisi kasutajale, aga tavaline õpetaja ei kasuta neid.

Sellest lähtuvalt peaks repositooriumil olema lihtne kasutajaliides, mille kasutamaõppimine on lihtne ja intuitiivne ning mille teistkordsel kasutamisel meenuvad soovitud tegevused kiiresti.

Repositooriumi materjalide metaandmete kvaliteet peab olema hea ning otsingufiltrid peavad tagama kasutaja soovitud tulemuste leidmise.

Euroopa kontekstis eelistatakse õppematerjale, mis reisivad hästi (travel well) ehk keelest sõltumatuid kvaliteetseid e-õppematerjale.

Kuigi me Eestis ei saa kiidelda oma arengutega standardite ja koosvõime osas võrreldes teiste Euroopa maadega, saame me teiste vigadest ja kogemustest õppides arendada kohalikku haridusvaldkonda valutumalt.

Kooli pakutav õpikeskkond peab sarnanema noortele harjumuspärase virtuaalmaailmaga
Selle aasta trend tugineb tõdemusel, et õpilased/lapsed elavad oma koolivälist elu kuskil virtuaalkeskkondades, kus nad liiguvad sama vabalt, kui täiskasvanud oma füüsilises maailmas. Noored veedavad oma virtuaalmaailmas tunde, ilma et neil tekiks küllastus või tülpimus.

Koolijuhid ja e-õppevahendite tootjad jõudnud nüüdseks arusaamisele, et noori ei tule ümber veenda oma harjumustest loobuma, vaid kooli poolt pakutud õpikeskkond peab sarnanema noorte harjumuspärase virtuaalmaailmaga.

Selle lahendamiseks on mitmeid variante. On koole, kus e-õppe keskkond meenutab välimuselt tuntud suhtluskeskkondi nagu Facebook. See on koht, kuhu õpilane tahab siseneda. Ning välimusele lisandub ka Facebook-i sarnane sisu – on olemas mängud, pidev staatuse värskendamine, fotogaleriid, sõbrad/kontaktid/kogukonnad jne.

Kogu asja mõte ongi minna noortele omasesse keskkonda ja neid selles keskkonnas ka õpetada. Lisaks on ka radikaalsemaid lähenemisi: I'm learning – pealtnäha on tehtud mängude portaal, kus õpilane mängude vaheajal lahendab virtuaalseid koolitükke. Nimetatud keskkonna idee ei ole nii naiivne, kui välja paistab. Präänikuks on õpilaste jaoks mängud, mille kaudu innustatakse õpilast tegema harjutusi õigesti. Mida rohkem õpilane harjutusi õigesti teeb, seda suurem on mängude arv, mille vahel õpilane saab valida, harjutuste vahel antakse õpilasele rohkem aega mängida. Mängude top-10 võitjad on kogu aeg kõikide kasutajate ekraani ülaserval näha ning õpilane üritab oma teadliku tegevusega pääseda top-10sse. Kui õpilane teeb harjutustes vigu, ei võeta talt karistuseks mängimise õigust ära, vaid lühendatakse mänguaega, seega vähendatakse õpilase võimalust saavutada kõrget skoori mängus. See õpilane, kes teeb vähe teste, saab valida n-ö vähem populaarsete mängude vahel ning alles suurema arvu harjutuste tegemisel avanevad talle paremate mängude valikud. Õpilane ei vasta kunagi sama testi tehes samadele küsimustele. Testi valitakse antud teema küsimused juhuvalikuga suurema hulga küsimuste seast.

Lisaks on portaalis õpilase eportfoolio alustalana õpilase õppimisharjumuste test. Vastates umbes 30 küsimusele joonistuvad testi tulemusena visuaalselt õpilase õppimisharjumused.

Portaali õpetaja vaates antakse õpetajale täielik ülevaade õpilaste tegevusest: kui palju aega õpilane on portaalis kulutanud, kui palju mänginud, milliseid ainekava osi läbi võtnud, millistele küsimustele valesti vastanud. Sellest lähtuvalt saab õpetaja õpilasele individuaalselt läheneda – treenida vajakajäämisi teatud valdkondades.

Vaata lähemalt: www.iamlearning.co.uk/ Kodulehel otsesõnu demo kasutamise võimalust ei pakuta, kuid messil said külastajad ise e-keskkonnas ringi liikuda.

Frog – igakülgsete võimalustega õpikeskkond
Nüüd ka mõni sõna mõnevõrra traditsioonilisemast e-õppe keskkonnast, mis eristus teistes igakülgsete võimaluste poolest: frog.
Tegemist on keskkonnaga, kus on piltlikult öeldes sada ja üks võimalust. Lisaks tundus, et keskkond on korralikult testitud ja töötav, võrreldes muudes boksides esitletud täiesti värskete toodetega, mida firma esindaja ise ka kasutada ei osanud.
Konna nime taga peitub visuaalselt meeldiv, kuid mitte ülepakutud keskkond, mis ei muutu tüütavaks ka pideval kasutamisel.

Siin on on olemas kõik vajalik õpetajale:
• Tundide planeerimise tööriist
• Minu tunnid tööriist
• Mallid
• Projektid
• Scorm-pakettide haldamise tööriist (nt. Hotpotatoes programmis saab salvestada töö scorm-paketina)
• Õpilaste individuaalse õppetöö lisamise tööriist
• Tunnikava tegemise tööriist
• Protsessi/õpilaste töö jälgimine
• E-päevik
• Kogukonnad
• RSS-voogude vidinad
• Youtube'i sarnane keskkond OurTube
• Testide loomise tööriist
• Online -hääletused
• Statistika
• Kalendrid
• Kooli dokumendihaldus
• Üritused
• Süsteemisisesed seaded
• Kodulehtede tegemise tööriist
• Multimeedia esitlemine klassis
• Uudiskirjade tegemine
• jne

Lisaks on õpetajal võimalik valida endale täiendkursusi läbi frog-keskkonna, lisada endale materjale ja kursusi.
Nimetatud keskkonna arendamisel on kasutatud kõik Web2 tehnoloogiaid. Süsteemil on riikliku õppekava tugi. Keskkond sisaldab e-portfooliot, tunnistuste moodulit, lapsevanemate moodulit ja haldusmoodulit.
Lisaks on keskkond kättesaadav mobiiltelefoni vahendusel. See tähendab, et lapsevanem saab oma lapse tegemisi jälgida igal pool mobiiltelefonis. Sama kehtib ka õpetaja kohta, kes saab kiirelt infot mobiiltelefoni teel, kui ta ei juhtu arvuti lähedal olema.
 
Vaata lähemalt: www.frogtrade.com . Registreerumisel on võimalik alla laadida ülevaatlik brošüür.

Puutetundlikud tahvlid
Lisaks pakuti messil lugematul arvul puutetundlikke tahvleid.

Uuenduseks olid tahvlid/televiisorid ilma videoprojektorita. Puutetundlikud tahvlid tuvastasid käekirja (enne tuli valida keel) ja oskasid käsitsi kirjutatud matemaatikatehted digitaliseerida (demonstreeriti kuidas õpetaja koostab testi küsimuse tahvli peal kirjutades jooksvalt ja süsteem digitaliseerib tehte jooksvalt).
 
Puutetahvlite juurde käivad kaugjuhtimispuldid, mille abil klassitäis õpilasi saab osaleda tunnis toimuvates interaktiivsetes testides.
Kaugjuhtimispult on õpetaja seisukohalt väga turvaline – õpilane ei saa puldil midagi ära rikkuda, ükskõik mis nuppe ta ka ei vajutaks. Õpetaja kontrollib puldiga toimuvat täielikult. Puldile ilmuvad küsimuste valikvariandid vastavalt sellele, mis küsimuse juures on õpetaja tahvlil. Peale küsimusele vastamist on kohe näha statistika – kes vastas kuidas, kui kaua küsimusele vastamiseks aega kulus. Lisaks on võimalik visualiseerida paremusjärjekorda näiteks autode võidusõiduna, millega saab innustada mahajääjaid.

Kokkuvõte e-õppe keskkondadest
Üldised trendid:
• Esikohal mäng, õppetöö varjatud mängu taha - piitsa ja prääniku meetod.
• Raporteerimine viidud maksimumini – õpilase jälgimine, kui mitu minutit kulutatud õppetööle, mis küsimustele vastas valesti – sellest süsteem järeldab, millistes valdkondades õpilane kehv on ja rohkem abi vajab.
• E-õppe keskkond peab soovitavalt imiteerima õpilasele harjumuspäraseid keskkondi nagu näiteks Facebook.
• Suuremad e-õppe keskkondade tootjad pakuvad keskkonda koos valmis õpisisuga.
  
Eesti kontekstis uue e-õppe keskkonna ostmine ei ole otstarbekas, kuna messil pakutavad süsteemid on terviklikud, tehtud Inglismaa õppekava järgi ning ingliskeelsed. Pakutakse terviklikke süsteeme, kus õppesisu on juba toodetud. Seda ei saa Eestis üks ühele üle võtta.
 
Mess annab väga palju ideid, kuidas üldse tund üles ehitada, mida kasutada. Lisaks saab palju mõtteid, kuidas Eestis võiks samu asju teha.

Kadri Toompark Stenseth, Tiigrihüppe SA
Koolielu
Lisatud 11. veebruaril 2009

Koolielu portaali erinevate kasutusvõimaluste demofilm.

http://www.koolielu.edu.ee/tiigrihype/film/koolielu.html

Täname kõiki infopäeval esinejaid ja osalejaid!

Üritus oli igati edukas.

Lühike kokkuvõte:

Infopäeva avas Tiigrihüppe SA juhataja Enel Mägi.

Seejärel tutvustas Kadri Stenseth Haridusportaali Koolielu 2.0 võimalusi

http://koolitaja.eenet.ee/

Kaja Laanmäe Merivälja Koolist andis ülevaate valminud Jalgratturi liiklusõpetuse e-kursusest.

http://jalgrattur.weebly.com/

Kadri Stenseth Tiigrihüppe SA-st näitas kursuse juurde loodud interaktiivseid liiklusteste.

http://jalgratturitestid.edu.ee/

Priit Tammets ning Aili Madisson Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskusest rääkisid ja näitasid Enesekontrollitestide, küsitluste, eksamite ja proovieksamite loomise ja hindamise keskkondi PETS ja TATS

http://ait.opetaja.ee/pets-war/index.faces

http://www.slideshare.net/tammets/testimisssteemid-tats-ja-pets

Martti Nõu firmast Flashgarden OÜ-st tutvustas Tiigrihüppe SA uut majandustoimingute mängu Kuhu raha kadus?

http://majandusmang.edu.ee/

Katrin Soika Gustav Adolfi Gümnaasiumist tutvustas Colorado Ülikooli õppeotstarbeliste simulatsioonide eestindamist

http://phet.colorado.edu/index.php

http://docs.google.com/present/view?id=dcj2h7rk_389nqnj72g7

Peep Abel rääkis Veebipõhistest Edit informaatikaülesannetest:

http://docs.google.com/present/view?id=dcj2h7rk_422fv8qscdj

Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist andis ülevaate Saksa keele õppimise veebikeskkonnast: Kein Problem!

http://www.edlv.planet.ee/deutsch6/6a/

http://docs.google.com/present/view?id=dcj2h7rk_462c6rxm432

Hans Põldoja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskusest tutvustas lühidalt Õppematerjalide loomise ja jagamise keskkonna LeMill uusi võimalusi

http://www.slideshare.net/hanspoldoja/lemill-keskkonna-uued-vimalused

Ürituse lõpetas LeMill õppematerjalide konkursi võitjate autasustamine.

Konkursi tulemused leiate siit.

Mida tähendab m-õpe?
Merlin Liiva on Tallinna Ülikoolis 2009. a. kaitsnud magistritöö mobiilse tehnoloogia rakendamisest õuesõppes. Liiva uurimuse kohaselt võib kasutatavat mõistet „mobiilsed tehnoloogiad“ vaadelda kitsamalt (traadita internetil põhinevat) või laiemalt: võimalust õppida suvalisel ajal suvalises kohas ilma interneti püsiühenduseta. Mobiilsed tehnoloogilised seadmed on näiteks mobiiltelefon (sh WAP või GPRS teenusega ning 3G telefonid), nutitelefon (SmartPhone), pihuarvutid (PDA - Personal Digital Assistant; Tablet PC). Mobiilseteks tehnoloogilisteks seadmeteks on aga ka tuntud GPS-seade, sülearvuti, digikaamera, mitmesuguste sensoritega ühendatavad digi-andmekogujad (nt Eestis enimtuntud Vernieri seadmed), iPod, MP3-mängija jms.

Lihtsustatuna võiks m-õppe vahendite all mõista kaasaskantavaid digitaalseid vahendeid. On ilmne, et nende kiire areng on muutnud ja muudab õppeprotsessi. Õppija muutumine mobiilsemaks ja pidevalt uuenevad vahendid võimaldavad teemakäsitlusi varieerida. Seda rõhutas ka koostööseminari avakõneleja professor Eileen Scanlon Suurbritanniast Avatud Ülikooli haridustehnoloogia instituudist, samuti pidas ta oluliseks vastavasisuliste teadusuuringute läbiviimist. Tema sõnul on mobiilsete tehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös suurepärane võimalus ühendada informaalset ja formaalset ehk õppekavas nõutu õppimist. Informaalseks peetakse õppimist, mis tuleneb igapäevastest tegevustest (tööl, kodus, vabal ajal) ja on enamasti ettekavatsemata.

Google Earthi võimalused
Loodusteaduste ja matemaatika praktilistes töötubades tutvustati Google Earth 5 võimalusi seoses kaasaskantavate andmekogujatega: pihuarvuti (PDA, mis muuhulgas ühendas GPS-seadme ja digi-fotoaparaadi võimalused), KÄSI GPS-seade, digikaamera, keskkonna jälgimisseadmed Data Logger koos sensoritega (vaata näidet).

Ilmselt enamus meist kasutab Google Earth´i (edaspidi GE) geograafilise asukoha tuvastamiseks, ent õppetööks teaberikkam ja huvitavam on asukohauuringute andmete kaardile kandmine ja võrdlemine – asukohamärgendamine (vt. geotagging; V. Hani). Piirkonda võib kirjeldada (asukohamärgendada) nii bioloogilisest, füüsikalisest, geograafilisest, keemilisest, matemaatilisest kui mistahes õppeaine vaatevinklist. Lisaks võimaldab programm Google ScetchUp luua kolmemõõtmelisi objekte (nt ehitisi) ning lisada majakarkassi peale fotod – kui  katta maja kõik küljed fotodega ja katus mõne tekstuuriga, saab majast päris realistliku mudeli (V. Hani). 3D ehk kolmemõõtmelisi objekte saab luua ka GE-ga, kas siis olemasolevate peale või mistahes soovitud kohta. 3D-mudelite virtuaalkaardile kandmist kasutatakse kodulehekülgede ilmestamiseks, näiteks linna tähtsamate objektide kujutamiseks (vt näidet). Olgu öeldud, et GE-i sisestatud andmed (pildid, audiofailid, tekstilised kirjeldused, uuringute tulemused) salvestuvad vaid kasutaja arvutisse. Vajadusel saab andmefaile (.kmz-faile, mis on peamine GE-i salvestusformaat) jagada/saata nagu faile ikka. Asukohamärgendamiseks vajalikke muutusi GE-s saab teha mõne veebilehe toimetajaga (HTML Editor), näiteks vabavaralise programmiga Kompozer. Õppetöös huvipakkuvateks muutusteks võib olla foto, asukoha nime ja tekstilise kirjelduse, mõõdetud keskkonnaparameetrite muutuste tabeli, audiofaili vms lisamine. Muutuste, asukohakirjelduse lisamiseks GE kaardile on vajalik vastava html-koodi kopeerimine Kompozerist GE asukohapunkti kirjeldusse.
Et selline toimimisviis võib esialgu liiga keeruline tunduda, toome allpool veidi täpsemad juhised, vastavalt töötoas õpitule.

Kuidas märgendada teekonda?
Ühes eTwinningu töötoas katsetati lihtsamat teekonna märgendamist: pargis läbitud rajal salvestas PDA (pihuarvuti) automaatselt etteantud ajavahemike järel asukoha geograafilised koordinaadid. Lisaks tegid rühmaliikmed soovitud kohas sama seadmega pilte objektidest, mille asukoha koordinaadid siis samuti salvestusid. Raja läbimise lõpul salvestati andmed PDA-s juba nimetatud .kmz-failina. Hiljem kopeeriti .kmz-fail sülearvutisse ning avati Google Earth’iga, kus läbitud raja esialgu nimetud asukohapunktid nummerdatuna kohe näha on (vaata näidet). Edasi asuti teekonna asukohapunktidele kirjeldusi lisama: prooviti teksti ja pildi lisamist. Muutuste õnnestunud täideviimisel on GE-s hiire kursoriga mingil punktil klikkides vastav kirjeldus (tekst, pilt vm) siis näha.

Konkreetsem toimimisviis asukohapunktide kirjelduse lisamiseks:
a) Klikkida hiire paremklahviga GE asukohapunkti pealkirjal (vaikimisi Reference), valida menüüst Atribuudid (Properties) ning kustutada sealse kirjelduse (Description) html-kood. Ülal trükkida asukohapunkti peakiri olemasoleva (Reference) asemele.
b) Avada programm Kompozer, alammenüü vaates Normal sisestada vaateaknasse soovitud tekst.
c) Kompozeri samas aknas minna Normal vaatest üle vaatele Source (allikas) – ilmneb trükitud teksti html-kood.
d) Valida hiirega kogu kood ning kopeerida (nt Ctrl C või ülamenüüst Edit…Copy) see Google Earth’i vastava asukohapunkti Atribuutidesse (Properties, vt ülal punkt a).
e) Klikkida OK. Google Earth’is peaks nüüd paistma asukohapunkti pealkiri, sellel klikkides aga kirjelduse tekst.
Vajadusel saab GE-s asukohapunkti Atribuutides (Hiire paremklahv…Properties) muuta ka ilmneva teksti värvi ja kirjasuurust. Pildi lisamiseks lingina veebist või oma arvutist tuleb Kompozeris Normal vaates leida vastav ikoon (Image), lisada pildifail ning Source vaates nüüd ilmnev kood ikka Google Earth’i (asukohapunkti Atribuutidesse) kopeerida. Kasutatavad pildifailid (helifailid) ning pihuarvutist laetud .kmz-fail peavad arvutis asuma samas kaustas. Pihuarvutiga (PDA) tehtud fotod on aga juba .kmz-failiga kaasas. Head katsetamist!

eTwinningu teises töötoas katsetati teekonna märgendamisel järgmisi vahendeid: asukoha määramiseks GPS-seadet, ümbruskonna jäädvustamiseks pildile digifotoaparaati ja muude meid huvitavate andmete (nt temperatuur, õhuniiskus, helitugevus, CO, CO2, SO2) mõõtmiseks-salvestamiseks firma Sciencescope Logbook GLi. Logbook ehk nn logiraamat on digitaalne andmekoguja, mille külge on võimalik ühendada kuni neli erinevat sensorit, nende valik on sarnaselt ülalmainitud Vernieri seadmega väga lai.
 
Enne teele asumist oli vajalik kogu vajamineva tehnika (arvuti, GPS-seadme, Logbooki, digifotokaamera) ajad sünkroniseerida, GPS-seadmed ja logiraamatud käivitada ning grupijuhi sabas mööda kitsaid, käänulisi, mägiseid teid pidi astuma hakata. Kõige mugavamas olukorras olid need, kelle kätte olid sattunud GPS-seadmed, sest kogu tegevus piirdus eseme kandmisega teekonna vältel. Lõbusaid lugusid juhtus aga sensoritega, sest helitugevus ei salvestu õigesti, kui sõrme kogemata anduri peal hoida ja SO2  mõõtmistulemused ei vasta tegelikkusele, kui sensorisse vahepeal huvi pärast puhuda. Digikaamera omanikel oli kõige rohkem tööd ja mõned võtsidki antud ülesannet väga tõsiselt. Teekonna lõpul lülitati vahendid välja. Edasine tegevus toimus arvuti taga, kuhu kõiki nimetatud vahendeid ükshaaval taha ühendades kopeeriti mugavuse huvides spetsiaalse Logbook GL-ga kaasas oleva tarkvara abil salvestunud info ja avati GE-s (vt näidet pildil).
 
Juhul, kui sel teel automaatselt tekkinud pilt teid ei rahulda, on võimalik teha enda jaoks vajalikke ja meelepäraseid muutusi ning täiendusi, näiteks programmi Kompozer abil, millest oli juttu eespool.

Arvatavasti nimetatud ja nimetamata mobiilseid tehnoloogilisi vahendeid koolides eriti pole ega ka saa olema piisavalt. Kui eelpool nimetatud stsenaariumid kirjeldasid olukorda, kus iga õppur sai teha mõõtmisi mingi vahendiga, siis tegelikkuses saab kasutada ka nn odavamaid variante:
- digifotoaparaat igal õpilasel või paari peale, üks GPS-seade (ega mitme GPS-seadmega sama teekonna läbimine polegi ju mõttekas);
- digiaparaadid, GPS-seade, võimalusel üks Logbook mõne sensoriga või hoopis termomeeter, baromeeter vms (andmeid saab Google Earthi sisestada ka spetsiaalset tarkvara omamata, nn käsitsi);
- üks PDA (pihuarvuti), mida kasutatakse kordamööda;
- ainult digifotoaparaat (läbitud teekonna saab märkida ja pildid lisada käsitsi, soovi korral mistahes muu info);
- jne.
Andmete arvutisse kandmise ja nende töötlemise-tõlgendamise juures jagub tegemist tervele klassile.

Ideed projektide läbiviimiseks
Lõpetuseks loetleme õpetajate rühmatööna valminud projektiideid ülalkirjeldatud tehnoloogia kasutamiseks õppetöös, sh rahvusvahelises koostöös:
• Bioloogia (töö pihuarvutiga – asukohapunktis pildistamine ning koordinaatide määramine teekonnal, andmete kandmine Google Earth’i):
o Haruldaste liikide ja nende leiukohtade kaardistamine;
o Säästva arengu teemad, nt keskkonnasaaste või energiaallikate märgendamine;
o Energiakasutuse säästlikkuse kaardistamine koolimajas – võrdlus eri koolide/riikide vahel (igal koolil märgendada vaid üks asukohapunkt);
o Bioloogilise mitmekesisuse märgendamine kooli (vm) ümbruskonnas;
o Taimeliikide (jt) morfoloogia sarnasused ja erinevused eri riikides (nt puulehtede sama roodumistüüp eri riikides kasvavatel liikidel);
o Keskkonnasäästlikuma tulevikustsenaariumi loomine oma asulas;
o Virtuaalse matkaraja loomine või olemasoleva tutvustamine virtuaalselt.
• Teadusained ja matemaatika (töö GPS-seadme, erinevate sensorite ja digifotoaparaadiga, andmete kandmine Google Earth´i):
o Energiate tarbimine ja müra koolis;
o Kliima erinevates Euroopa riikides;
o Riigi kõrgeim punkt;
o Matemaatika inglise keeles;
o Tööstuse mõju keskkonnale (CO, CO2 linnas).

Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool (maritonisson@hiie.tartu.ee)
Urmas Tokko, Tartu Tamme Gümnaasium (tokko@tamme.tartu.ee)

Koolielu

Kõik interaktiivsed õpikud olid omanäolised ning erisuguste lahendustega.  Õpetajad olid ülesande erinevalt lahendanud. Algklassiõpilasele on oluline keskkonna mugav ja lihtne kasutus. Siin on abiks menüü ja tööjuhendid. Liigne infohulk veebilehel tekitab õpilases segadust ning väsimust. Tore, et õpetajad olid püüdnud pusled ilukirjandusliku teksti või harjutuste abil üheks tervikmaterjaliks luua. Kasutatud oli ka erineva raskusastmega puslesid, see võimaldab teha õpilastega diferentseeritud tööd.
Kõige aktiivsem osaleja oli Vlada Teus-Miller Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed- Algkoolist, kes saatis võistlusele kolme klassi tööd. 

Konkrusi žüriisse kuulusid Koolielu algõpetuse aineekspert Tuuli Koitjärv, alushariduse aineekspert Anu Peri ning klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna juht Tiia Salm.  Žürii oli töid hinnates raske valiku ees, sest kõik saadetud pusled olid hästi koostatud, kuid määravaks sai just lapsesõbralikkus ja lihtne kasutus.
 
I  koht  http://vkgliiklus.wikispaces.com/ Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 1b klass, õpetaja Ene Moppel

II koht - http://pusled.weebly.com/ Tartu Hiie Kooli õpilased, õpetaja Ingrid Puis
III koht  - http://mait.edicypages.com/et Raasiku Põhikooli 2. klassi õpilased, õpetaja Merli Seli

Ka kõik teised konkursile saadetud tööd märgiti ära ning need avaldatakse Koolielu portaalis.

http://pusleopikkpk.webnode.com/  Kärla Põhikooli 4. klass.  õpetajad Margit Lindau ja Anne Pildre   
http://pusleopikspk.webnode.com/ Salme Põhikool, 1. klass, õpetaja Margit Lindau   
http://www.express.ee/puzzle/juurviljad/index.html  Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli 1. klass, õpetaja Vlada Teus-Miller   
http://pusled.yolasite.com/    Ristiku Põhikooli 2. a klass, õpetaja Eve Reisalu   
http://kylle5.weebly.com/    Tartu Veeriku Kool, 2. klass, õpetaja    Ülle Kepler   
http://yllepusleraamat.blogspot.com/ Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 1. ja 4. klass, õpetaja    Ülle Paas   
http://www.express.ee/puzzle/    Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli 4 klass, õpetaja    Vlada Teus-Miller   
http://2b-karjamaa.blogspot.com/    Karjamaa Gümnaasiumi 2. klass, õpetaja    Vlada Teus-Miller   
http://kauksi-puzzle.blogspot.com Kauksi Põhikooli 3. ja 4. klass, õpetaja Irina Ševtšenko   
http://katrinkl.sauropol.com    C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikooli 3. klass, õpetaja Katrin Paju   

Kolme parima võistlustöö loonud õpilastele on auhinnaks Nukufilmi töötuba. Kõikidele osalejatele Tiigrihüppe sümboolikaga helkurid.
Suur tänu kõikidele osavõtjatele!

Koolielu toimetus

Kuidas sai teist matemaatikaõpetaja?
Lapsepõlves mängisin ma sageli õpetajat – parandasin ise omatehtud vihikuid ja kandsin hindeid päevikusse. Teiste lastega õues olles organiseerisin ma ka igasugu mänge. Mängukaasalaste sõnul oli neil õues igav, kui mind ei olnud.
Koolis õppides tahtsin ma saada hoopis arstiks. Mäletan ema ütlemist selle peale, et mu tulevane mees ei rõõmusta, kui naine öösiti tööl on...
Reaalkooli reaalklassis õppides sai selgemaks ka minu tulevane valik – minust peab saama matemaatikaõpetaja. Õppisingi siis Tallinna Pedagoogikaülikoolis matemaatika ja informaatika erialal ning minust saigi õpetaja. Töötasin neli aastat Tallinna Laagna Gümnaasiumis ning 2008. a. jaanuaris asusin tööle Valga Gümnaasiumi matemaatika-, arvuti- ja majandusõpetajana.

Kui meenutate oma kooliaega, siis kas midagi on tänapäeval matemaatikaõpetuses sootuks teistmoodi kui siis, kui ise õppisite?
Kindlasti on ainekava muutunud ning algebrast ja geomeetriast on tänaseks saanud üks osa ainest. Meie lend oli esimene, kes 1997. aastal matemaatika riigieksamit sooritas. Mäletan, kuidas me kõik kartsime. Samal aastal tulid kooli ka esimesed arvutid. Siis ei osanud ma isegi unistada, et kunagi tuleb aeg, kui matemaatikat saab õpetada arvuti kaasabil. Siiski oli suhtumine matemaatikasse meie kooliajal parem. Õpilased teadsid, et matemaatika on eluks vajalik. Olin üllatunud, kui kuulsin pärast ülikooli lõpetamist oma esimeste õpilaste arvamusi, et matemaatika on igav ja raske, „miks me seda jama õpime“.
 
Matemaatikat peetakse keeruliseks õppeaineks. Kas nõustute või vaidlete vastu? Mida soovitate neile, kes väidavad, et nende pea lihtsalt matemaatikat ei jaga?
Matemaatika on mõnus! See on huvitav aine, aga hirm ettetulevate vigade ees, eelarvamus ja madal enesehinnang tekitavad õpilasel tunde, et matemaatika on keeruline. Mulle meeldib üks vanasõna: “Mida hirm toob, seda arm sööb“. Suhtumist saab parandada, kui õpetaja armastab oma ainet ja õpilasi. Soovides õpilasi aidata, saame laste hirmu võita! Kas mäletate, kuidas lapsepõlves kartsite jalgrattaga sõita, ujuda või kaldalt vette hüpata jne. Hirm tuleb õpetaja abiga ületada ja edasi ongi matemaatika õppimine juba nauding.

Kas Teil on oma salanipp, kuidas õpilased panna matemaatikast huvituma? Milline on matemaatikatund, millega rahul olete?
Üks minu salanippidest on arvutite kasutamine matemaatikatunnis. Lapsed ju arvavad, et nad oskavad arvutit kasutada. Mida uut saab siis olla veel matemaatikatunnis? Kui proovisin läbi viia mõned matemaatikatunnid arvutiklassis, kasutades GeoGebra ja Wirise programme, muutus ka õpilaste arvamus. Alguses tulid õpilased arvutiklassis toimuvasse matemaatikatundi eelarvamusega, aga avastasid juba esimese tunni jooksul, et arvutis käsiteldav eelmise tunni raske teema oli järsku arusaadav. Nii kasvabki õpilastel eneseusk ja matemaatika on palju huvitavam.
Teine salanipp on selgituse kirjutamine hinde juurde. Kui ikkagi tuleb panna järjekordne „2“, siis püüan ma leida töös midagi positiivset ja kirjutan selle kindlasti hinde juurde – „"2", aga seekord on palju paremini“ või „"2", aga peaaegu juba "3“", „Tubli“. Te peaksite vaid nägema neid rõõmsaid nägusid! Õpilasel tekib huvi oma vigu uurida ja järgmiseks tunniks palju paremini ette valmistuda. Toon matemaatikatundi näiteid ja ülesandeid meid ümbritsevast elust. Õpiraskustega õpilastele teen eraldi töölehed, et nad saaksid tunnis tegeleda sama teemaga, millega teisedki. Nad värvivad, viirutavad või moodustavad paare jne. Pärast selliseid tunde näen, et õpilaste suhtumine minu õppeainesse on muutunud. Nad ei karda enam matemaatikat ja kogevad silmade särades oma edusamme. Kui mina õpetajana näen muutusi oma õpilaste suhtumises, siis on see väärtuslik tasu minu koduse töö – tundide ettevalmistamiste eest. Selliseid mõnusa arenguga matemaatikatunde me naudime koos õpilastega.

Kuidas sobituvad teie ainetundi internet, arvutid, veebipõhised õppematerjalid?
Ma ei kujuta ette oma ainetundi ilma nendeta. Minu lemmiknäide on maitseainete kasutamine – söök ilma soola ja piprata ei ole maitsev. Minu matemaatikatundi „maitsestavad“ veebikodu, erinevad matemaatilised programmid, interaktiivse tahvli kasutamine, mitmesugused arvutipõhised matemaatilised mängud jne. Arvutitega ei tohi „üle soolata“. Ikka mõõdukalt! Ei tohi alahinnata põhilisi oskusi, mida saab kujundada paberi, tahvlil ja kriidi abil.

Kas teil on sellest vallast mõni hea näide, mida tahaksite ka oma kolleegidega jagada?
Mäletan, kui raske oli selgitada 12. klassis teemat „Sirge ja tasandi vastastikkused asendid“ ainult vihiku ja raamatu abil. Õpilastel oli seda raske ette kujutada. Tüdrukutele on teema „Vektorid ruumis“ raske. Olin väga rõõmus, kui 2008. a novembris avaldati Jane Albre koostatud GeoGebras loodud dünaamilised slaidid. Need slaidid lihtsustavad õpetamist: õpilased saavad tasandeid pöörata, sirge asukohta muuta ja see, millest varem oli nii raske aru saada, on nüüd selge ja mõistetav!
Olen ise palju materjale koostanud ja kasutan tihti HotPotatoesi teste, mis aitavad kontrollida õpilaste teadmisi, oluline on, et õpilane näeb kohe oma tulemust. See säästab ka minu aega, sest töid parandab arvuti.
Mõnikord kasutan matemaatilisi mänge. Kui ma leidsin funktsioonide õpetamisel kasutatava mängu „Math Function mania“, siis 8. klassi õpilased innustusid sedavõrd, et koolis oli tõeline „maania“ – nii  tunnis kui ka vahetunnis oli see mäng õpilaste jututeemaks.
Kui 4. ja 5. klassi õpilaste õpetamisel võtab mõnikord aega töömeeleolu saavutamine klassis, siis selle probleemi lahenduseks sai pranglimine. Tunni algul saavad õpilased teada mida, kui palju ja kui hästi on vaja teha, et teenida välja preemia – tunni lõpus 5 minutit pranglimist. Õpilased teevad kõik usinasti tööd, sest teavad, et kui keegi rikub reegleid, siis jääb terve klass preemiast ilma.

Mis on teie jaoks õpetajatöö kolm kõige paremat ja innustavamat külge?
Oma õpilaste säravad silmad, mis peegeldavad meie koostööd.
Analüüsin oma vigu, õpin nendest ja teen paremini.
Olen uuendusmeelne. Maailm läheb edasi, aga mina? Ja mina ka!

Kas on midagi, mida tänapäeva koolis kindlasti muudaksite?
Kuna õpetan Valga Gümnaasiumis matemaatikat nii 5. kui ka 12. klassis, siis on minu jaoks eriti raske see, kui üks tund on 5. klassis ja järgmine kohe 12. klassis. Väiksemad lapsed nõuavad õpetajalt nii palju emotsioone, huvitavat tundi ja mängulisust. Ümberhäälestumisel abiturientide tunniks pean olema tõeline Superman. Ma saan hakkama, aga tunnistan, et see on mulle raske. Sellepärast arvan, et põhikooli- ja gümnaasiumiastmes peaksid õpetama erinevad õpetajad.
Sama põhimõte kehtib ka andekate ja vähem andekate puhul. On õpetajaid, kes väga hästi juhendavad andekad õpilasi, kuid on ka neid, kes arendavad edasi õpiraskustega õpilasi. Kui igaüks teeb oma tööd hästi, siis ongi tulemus kõige parem.

Eelmisel aastal paistsid teie kooli õpilased silma nii Koolielu konkurssidel kui ka projektis Kevadpäev Euroopas. Võitsite kevadpäeva konkursil Eestis esikoha. Mis innustab teid õpilasi selliste võistluste juurde suunama? Mida soovitaksite taolistes projektides osalemiseks oma kolleegidele?
Ma olen konkursside fänn! Andekate jaoks on olemas olümpiaadid. Aga teised? Ka nemad soovivad eduelamust. Konkursid võimaldavad neil särada. Kui tuleb mingi teade uue konkursi kohta, siis räägin kindlasti oma tunnis sellest õpilastele. Osavõtt konkurssidest ja võistlustest on põnev. Olen märganud, et kui räägin õpilastele konkursi või võistluse põnevusest ja sisust, siis ei võeta osa mitte ainult auhinna pärast. Õpilasel tekib lihtsalt soov osa võtta ja oma ideed maailmale näidata. Osalemine ja tulemus projektis Kevadpäev Euroopas on sellest väga hea näide.
Kindlasti premeerin osavõtjaid oma ainetunnis heade hinnetega ja kirjutan eKooli alati kiituse vanematele. Õpilased hindavad seda, et neid märgatakse ja tunnustatakse.
Kui mina koolis käisin, siis lapsevanemad ei olnud nii sageli välismaal tööl, gümnaasiumiõpilased ei pidanud tööl käima. Minu kooliajal ei olnud ka nii palju kiusamist ja firmariided õpilaste seljas ei olnud nii määrava tähtsusega. Tänapäeval on teisiti.
Konkursid ja võistlused võimaldavad õpilastel nautida oma lapsepõlve ja noorukiiga, leida üles oma peidetud anded. Ma soovitan kõikidele – võtke osa erinevatest konkurssidest, püüdke midagi laste elus muutuda. Alustage juba täna!

*Eelmisel kooliaastal kirjutas Eno Tõnissonil toredast matemaatikast artiklis „Matemaatika on mõnus“.

Küsis Koolielu toimetus