Kypsis on veebipõhine sõnavara õppimise tarkvara, mis töötab sõnakaartide põhimõttel (tõlgitud nii eesti kui ka inglise keelde). See on mõeldud abivahendina õpikute, tundide ning kursuste juurde.

Tarkvara Kypsis abil on võimalik: 
•    luua kursuseid (nii avalikke kui ka peidetuid), lisada sõnagruppe ja sõnavara (või lasta õpilastel lisada), 
•    korrata sõnavara koos automaatsete meeldetuletustega pikenevate ajaintervallide tagant, 
•    lisada sõnade juurde vihjeid nende paremaks meeldejätmiseks, 
•    jälgida edasiminekut, 
•    soovi korral ennast teiste õpilastega võrrelda. 

Vaata varasemat artikilt Koolielus!

Nüüd avaldas Eesti iduettevõte Kypsis keelekümbluse brauserilaienduse Chrome'i jaoks.
 
Kypsise internetipõhine keelekümblus töötab järgmiselt – iga kord, kui kasutaja külastab mõnda veebilehte, tõlgib laiendus osa tekstist keelde, mida soovitakse õppida. Näiteks lause „Žürii hääletas reedese peaproovi põhjal“ muutub „The jury hääletas reedese main rehearsal põhjal“.
 
„Sellisel lahendusel on mitu eelist muu internetipõhiste keeleõppe ees,“ kommenteeris Kypsise kaasautaja Meelis Ojasild. Ta lisas: „Keelekümbluse abil õpitakse just sellist sõnavara, mida ka vaja läheb, ning seda alati kontekstis ja ilma lisaajakuluta.“
 
Laiendus võimaldab kasutajal valida tõlget enam kui 60 keele hulgast ning seadistada, kui suur protsent sõnu soovitakse tõlkida. Kasutamine on tasuta.
 
Kypsis on 2014 asutatud Eesti iduettevõte, mis pakub internetipõhiseid keeleõppelahendusi nii koolidele kui iseõppijatele.
 
Lisainfo:
 
www.kypsis.com
http://www.kypsis.com/et/language_immersion

Samal teemal:

• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest
• Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet
• Nädala äpp: Õigekeelsussõnaraamat

„Me tähistasime 9. mail rahvusvahelise koostöö seminariga Euroopa Päeva, kus välispraktikatel käinud õppijate sõnavõttudest tuli välja, et see on andnud nende õpingutele palju värvi,“ rääkis ametikooli projektijuht Ave Paaskivi. „Pea kõikide õppijate jaoks on välispraktika olnud positiivne ja elamusterohke kogemus ning paljud küsivad tagasi tulles, et millal uuesti saaks minna.“

Projekti „Work placement in abroad 5” rahastati summas 131 676 eurot Euroopa Liidu hariduskoostöö programmist Erasmus+. Projektilähetuste sihtriikideks on Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Läti, Tšehhi Vabariik, Küpros, Taani, Portugal, Norra ja Iirimaa.

Projekti vahenditest rahastatakse õppijate elamis-, reisi- ja ettevalmistuskulud. Õppijate praktikad kestavad üldjuhul neli nädalat, õpetajad stažeerivad üks-kaks nädalat.

Järgmisel aastal jätkub ka mullu rahastuse saanud õpirändeprojekt. „Saame hoida oma viimaste aastate taset, kus oleme igal aastal korraldanud 60-70 õppija praktika välisriikides,“ rääkis Paaskivi.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikool saadab lähipäevil välispraktikale 28 õppijat
• Kuressaare kokavõistlusel osalevad ka Läti ja Soome õpilased

Priit Prints, ASi Mecro juhatuse esimees: “Mecro sai 25 aastat tagasi alguse kirest kvaliteetsete tööriistade, masinate ning motospordi vastu. Võidusõidurattaid tuli sel ajal ise ehitada ning selleks oli vaja täpseid ja vastupidavaid tööriistu ning oskust neid kasutada. Me tahame, et praktilised tööoskused uuel põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi. See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides, korraldades Stokkeri meistrivõistlusi. Tähistasime sel kevadel oma 25. sünnipäeva ning kutsusime sel puhul ka oma kliente ja koostööpartnereid toetama töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti koolides."

Jürgo Nooni, Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimees: “Koolide töökodade varustatus on Eestis väga erinev. Vaeslapse rollis on rohkem väiksemad maakoolid. Kõige suurem puudus on väikevahenditest, näiteks lõikevahenditest ja elektrilistest käsitööriistadest. Eesti Tööõpetajate Selts soovib toetada maakoole, kus tööriistadest on kõige rohkem puudus. Lisaks soovime toetada järgmisel aastal toimuvat õpilastööde näitust.

Mis puutub töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainesse koolides, siis suhtumine sellesse on paranemas. See võib olla tingitud ühiskonna üldise arusaama muutumisest, osatakse oluliselt rohkem hinnata käsitööoskust."

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees: “Täna on Eesti koolide tehnoloogiaõpetuse varustatus tööriistade ja masinatega väga ebaühtlane, suuresti sõltub see kohalikust koolipidajast ja tehnoloogiaõpetuse õpetajast. Mitmel aastal tehtud uuringute tulemused näitavad, et tendents on tasapisi paremuse poole, samas on hädatarvilik jätkata koolide varustamist kaasaegsete masinate ja tööriistadega. Suur puudus on koolides tolmu ja puidulaastude aspiratsioonisüsteemidest. Vähestel koolidel on need seadmed olemas, nii et selles vallas on areng veel ees. Teine suurem probleem on õpperuumid ja nende suurus. Tihti kohtab koole, kus tehnoloogiaõpetuse õpperuumid asuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, näiteks keldrikorrusel, kus pole piisavalt õhku, valgust ega ruumi. Õpilased ja õpetajad peavad nendes ruumides loovalt õppima ja nutikaid lahendusi teostama.”

Mart Soobiku sõnul suhtuvad õpilased tehnoloogiaõpetusse positiivselt, sest seal saab ideid välja pakkuda ja luua oma kätega uudset toodet. Samuti saab tundides õppida eakohasest tehnoloogiast aru saama, selle toimimist õpilaspäraselt katsetada ja seostada seda ümbritseva eluga. Õpilase jaoks on positiivne elamus, kui saab ise teha vajaliku vahendi või seadme ja õppida loomeprotsessi jooksul peale valmistamise muudki.

10 000 eurot andsid Eesti Tööõpetajate Seltsile ja Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidule üle Mecro nõukogu esimees Ando Aron ja juhatuse esimees Priit Prints.

Allikas ja foto: Stokkeri pressiteade. 

Samal teemal:

• “Saapasääre saag” on Stokkeri tööõpetuse meistrivõistluste võidutöö

Sel aastal keskendutakse peamiselt haridusvaldkonnale ja koostöös haridusteaduste instituudiga tutvustatakse viise, kuidas digitehnoloogiad kujundavad innovatsiooni koolides, ülikoolides ja töökeskkonnas. Käsitletakse teemasid nagu digitaalne innovatsioon ja hariduspoliitika, digitaalsed õpimängud, inimese-arvuti interaktsioon ja innovaatilised õpistsenaariumid.

Muuhulgas on kõikidele huvilistele avatud digitehnoloogiate instituudi robootikalabor, kus tudengid tutvustavad selle semestri jooksul valminud projekte. Samuti töötab interaktsioonidisaini labor, kus esitletakse eye-trackeri ja biomeetrilisi andureid.

Üritus saab alguse kell 14 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis. Täpsema ajakavaga on võimalik tutvuda TLÜ koduleheküljel. Olete oodatud!

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Tallinna Ülikooli MOOC “Arvuti kasutamine uurimistöös” alustab jälle
• Tartus toimub tehnoloogia- ja disainimaraton Garage48 Hardware & Arts

Finaalis võistlesid eelvoorude parimad, kelle seast pälvis teise koha Kuusalu Keskkool, kolmanda koha Elva Gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulus kuni kuus 6.-7. klasside õpilast, kes olid eelnevalt läbinud nii piirkondliku voor kui ka poolfinaali. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata oma teadmisi internetist ja nutivahenditest "Kuldvillaku" stiilis viktoriinis. Lisaks olid kõik finaalis osalenud meeskonnad läbi viinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiaid, nende teadlikkust targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Võistlusmängu peamine eesmärk oli innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks.

"Targalt internetis" teavitustöö koordinaator ja võistlusmängu juht Kerli Kuusk selgitas, et lisaks teadmistele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke veebilehti, videoid ja rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada. „Võistlusmängus osalenud õpilased said sellega suurepäraselt hakkama,“ kiidab Kuusk võistlejaid.

„Meie meeskonna koostöö kogu võistlusmängu vältel sujus väga hästi ja meie tiimi jaoks oli oluline, et alati oleks lõbus. Õppisin ka seda, et kui midagi läheb halvasti, ei tohi pead norgu lasta,“ sõnas võidutiimi liige Kristjan Mäetalu ning lisas, et võistlusmängud andsid hea võimaluse saada tuttavaks ka teiste koolide õpilastega.

Kristiine Gümnaasiumi meeskonna juhendaja Anu Rannuse sõnul tulid võistlusmängude jooksul välja laste endi sisemised tugevused. Samuti õpetas meeskonnatöö noori omavahel koostööd tegema. „Grupi areng kogu võistlusmängu jooksul oli märgatav,“ tähendas Rannus.

Võistlusmängu finaali žüriisse kuulusid Lastekaitse Liidu, HITSA Innovatsioonikeskusese ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Žürii hinnangul olid kõik finaali pääsenud võistkonnad väga tublid, finaaliks hästi valmistunud ning võistlus kujunes väga tasavägiseks.

Suur tänu kõikidele võistlusmängul osalenud koolidele: Tallinna Kristiine Gümnaasium, Elva Gümnaasium, Ilmatsalu Põhikool, Kuusalu Keskkool, Tartu Veeriku Kool, Lähte Ühisgümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Pelgulinna Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Tamsalu Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Pärnu Rääma Põhikool, Avinurme Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Virtsu Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Kiili Gümnaasium, Emmaste Põhikool, Tallinna Kunstigümnaasium, Järva-Jaani Gümnaasium, Varstu Keskkool, Esku-Kamari Kool, Mustvee Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Konguta Kool ja Lustivere Põhikool.

Võistlusmäng oli korraldatud projekti „Targalt internetis“ raames, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit,, Politsei- ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti tegevusi finantseerib 50% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Connecting Europe Facility“.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on leitavad www.targaltinternetis.ee. 

Allikas ja foto: Lastekaitse Liidu pressiteade.

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Blogida või mitte blogida – selles on küsimus
• Tallinna koolides on nutikuu

Lähem info Akadeemiakese kodulehelt ja lisatud PDF failist.

Allikas: ajakirja info.

Samal teemal:

• Algab arvamuslugude ja fotovõistlus „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“
• Selgusid õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad
• Üle-eestiline esseekonkurss ootab õpilaste arvamuslugusid noorte rolli kohta ühiskonnas

Kolmapäevast reedeni, 18.-20. maini astuvad rahvusvahelisel Tallinna Lillefestivalil Tornide väljakul (Rannamäe tee ja Suurtüki tänava ristumiskohast Suur-Kloostri tänavani) võistlustulle viis maastikuehituse eriala võistkonda.

Võistlejatel tuleb projekti alusel rajada väike aed, valmistades ette ja kasutades aia rajamisel mitmesuguseid materjale nagu kivid, puit, taimed, muld jne.

„Seekordse võistlusülesande kontseptsioon on noorele õppurile tähenduslik – nii nagu meistriks saamine ei ole lihtne ja sirgjooneline rada, tuleb ka võistlejatel luua töö, kus on käänakuid, teehargmikke, kraave, müüre, konarlikke kivi- ja sirgeid laudteid. Tänavune võistlus on eriline ka selle poolest, et kõik võistlustööd jäävad Tornide väljakule terveks suveks,“ märkis võistlusjooniste autor ja Ardens OÜ juhataja Kati Veski.

Võistlusel osalevad kaks võistkonda Luua Metsanduskoolist, kaks võistkonda Räpina Aianduskoolist ning esimest korda on võistlusel ka rahvusvaheline mõõde – arvestuse väliselt võtab osa ka võistkond Soomest. Lisaks saavad võistlejad osa aiadisaini-alasest koolitusest aiakujundaja Merilen Mentaali juhendamisel.

Kõik huvilised on oodatud kolmel võistluspäeval võistlejaile kaasa elama ja erialaga tutvuma! Lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/maastikuehitaja-2016.

Tallinna Lillefestivali kohta leiab lisainfot aadressil www.kadriorupark.ee.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Luua Metsanduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Tallinna Lillefestival, Eesti Maastikuehitajate Liit, Vääna Puukool, Garden Fix, Valgeanso Talu, Makita ning Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond.

Reedel, 20. mail algusega kell 10 võtavad Türi Lillelaadal (Kalevi tänava väljakud, Türi) mõõtu üle 30 õppuri maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Eesti Maaülikoolist ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

Võistlus koosneb kümnest võistlusalast: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

„Noortaluniku kutsevõistlus annab huvilistele väga hea ülevaate, kui palju üks talunik peab oskama. Seega, maale kolimise üle mõtisklev inimene näeb kõigi kümne võistlusala juures neid väljakutseid, mis teda tallu kolides ees võivad oodata,“ ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi.

Kõik huvilised on oodatud võistlust jälgima ja võistlejaile kaasa elama! Lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/noortalunik-2016.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Maaeluministeeriumiga, võistluse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Pärnus selgusid parimad noored ehituspuusepad ja sõiduautotehnikud
• Pärnus valmivad kutseõppurite käte all pargipingid ja kontrollitakse sõiduauto mootoreid

Konkurssi korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK).

Negevati superfinaalis on võimalus osa saada kümnest tudengite energia- ja ressursisäästuideest, mis pääsesid 55 idee seast Negavati konkursi finaali. Meeskondadel oli enam kui kaks kuud aega oma ideed testida ja arendada ning nüüd peavad nad astuma žürii ette, et oma plaani kaitsta. Žüriisse kuuluvad keskkonnaminister Marko Pomerants, KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste, Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska, Rakvere Teatri kunstiline juht ja näitleja Üllar Saaremäe, saate Rakett 69 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas ja firma Joik asutaja Eva-Maria Õunapuu. Parimaid ootab 10 000-eurone peavõit, mille eest saab oma idee päriselt ka ellu viia.

Päeva juhib ETV Maahommikust tuntud Rein Palosaar. Ürituse ametliku osa ja finalistide esitluste kõrval loob meeleolu I Wear* Experiment ja DJ Tom Lilienthal.

Negavati superfinaalile on oodatud kõik huvilised oma lemmikutele pöidlaid hoidma ja kõikidele finalistidele kaasa elama - suurepärane võimalus kohtuda mitmete kõrgkoolide üliõpilastega ja saada osa nende huvitavatest ideedest, kuidas oma ülikoolilinnakus energiat säästa. Kindlasti pakub üritus gümnasistidele hulganisti edasiõppimise mõtteid ja kõikidele teistele energiasäästuideid, mida oma kodus või kooliski ellu viia. Sissepääs tasuta.

Täpsema info ja ajakava leiab Negavati Facebooki lehelt:  www.facebook.com/events/277597069241955/

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tudengite energia- ja ressurssisäästu konkursi Negavatile laekus sellel hooajal rekordiliselt 55 ideed erinevatest kõrgkoolidest üle Eesti. Konkursi eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Eesmärk on, et ideedest sündinud projektide rakendamisel hakkavad inimesed säästma enam energiat ja ressursse. 

Allikas: KIKi pressiteade.

Samal teemal:

• Tartu tudengid säästavad energiat kraanivett juues
• Keskkonnaameti uus õppeprogramm ärgitab õpilasi vett säästma
• Baltimaade talendikonkurss „ZZ Talendid” kutsub osalema andekaid Eesti noori

Lisaks said noored käia ülikooli linnakutuuril ning osaleda TV3-e saate salvestusel.

Lõpetanute protsent oli sel semestril läbi aegade parim - 83. Tunnistuse sai ka seni noorim lõpetaja, vaid 13-aastane noormees. Kõrgelt motiveeritud õpilased, kes veel gümnaasiumi jõudnud pole, on õpilasakadeemiasse edaspidigi oodatud, tuleb vaid enne projektijuhiga ühendust võtta.

Lõpetajaid tervitasid õpilasakadeemia projektijuht Marge Tänava, Tallinna Ülikooli turundusjuht Kadri Kiigema ja noor ettevõtja Toomas Laigu. Oma mõtted jagas sotsioloogiakursuse lõpetanud Markus Rosin, Mustamäe Noorteparlamendi spiiker ja Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna liige. Üheskoos vaadati BFM-i üliõpilaste tehtud lühifilmide paremikku.

Õpilasakadeemia on Tallinna Ülikooli projekt, mis pakub gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele erinevaid kursuseid, et toetada noorte erialavalikut ning anda võimalus tutvuda eluga ülikoolis. Kursusi viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud ja oma ala asjatundjad.

Õpilasakadeemia alustas tegevust 2004. aasta sügissemestril viie kursusega. Praeguseks on lõpetanuid 4822. Tuleval sügisel pakutakse noortele võimalust end täiendada vähemalt kaheksal kursusel, täpsed õppekavad selguvad juunis. Sügissemestri registreerimine algab 22. augustil ning õppetöö 24. septembril.

Õppetöö toimub enamasti üle nädala laupäeviti. Ühe kursuse maht vastab kahele ainepunktile, mida on võimalik üle kanda edasistele õpingutele ülikoolis ja kutsekoolides. Mitmed keskkoolid pakuvad võimalust asendada kooli valikained või lausa koolieksami õpilasakadeemia kursusega. Ühe kursuse osalustasu semestris on 25 eurot.

Õpilasakadeemia koostööpartnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, ettevõte Seiklusministeerium, NO99 ning CityJungle elamusgolf.

Õpilasakadeemia veeb: tlu.ee/akadeemia

Õpilasakadeemia Facebooki leht: facebook.com/akadeemia

Allikas ja fotod: õpilasakadeemia pressiteade; Mari Sits.

Samal teemal:

• TLÜ õpilasakadeemia toob välja tippkursused
• 14. juulil algab TLÜ rahvusvaheline suvekool

Ehituspuuseppade kutsevõistluse esikoha pälvisid Kuressaare Ametikooli õppurid Koit Kaer ja Ken Pihlas. Teisele kohale tulid Raul Sabul ja Kristjan Laula Tallinna Ehituskoolist ning kolmanda koha said Ralf Raaga ja Ermo Kaurov Viljandi Kutseõppekeskusest. Võistlusülesandeks oli ehitada 13 tunniga paadi motiiviga puidust pargipingi karkass.

Esikoha pälvinud noormehed on üllatuseks kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse esimese kursuse õpilased. „Ülesanne ei olnud väga raske, kuid võttis üsna palju aega ja eeldas ka harjutamist. Tegime puitkonstruktsiooni ehituse ka ühe korra enne võistlust läbi,“ märkis Ken.

Kohtunike sõnul oli võistlejate tase väga hea. „Meil oleks lust näha nii professionaalseid inimesi kolleegidena töötamas,“ ütles võistlusjoonise autor ja kohtunik, Nordic Houses OÜ insener Indrek Soots ning lisas, et joonise autorina on ta noorte töö tulemusega rahul.

„Täna võistelnud poiste oskustase on nii lai, et nad suudaks töötada puitmajasektoris erinevate profiilidega ettevõtetes. Nende potentsiaal on kindlasti kõrgem kui klassikalise tehase standardlahenduse tootmine eeldab. Isiklikult soovitaks neil minna vanu maju restaureerima või eriprojekte teostama,“ tõdes võistluse kohtunik ja Eesti puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil.

Võistlusel osales kokku viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Ehituspuuseppade kutsevõistlust korraldas SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetasid Eesti Puitmajaliit, AS Matek, B&B Tools AS, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Sõiduautotehnikute kutsemeistrivõistlusel noppisid esikoha Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid Timo Meitus ja Artur Vink. Teise koha väärilise soorituse tegid Marek Berggrünfeld ja Daniil Rapatski Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning kolmandaks tulid Kauri Teern ja Jaagup Otsa Kuressaare Ametikoolist.

Kutsevõistluse võit tuli Timo ja Arturi sõnul tänu külmale närvile ja heale koostööle. „Tegutsesime mõlemal võistluspäeval rahulikult, suhtlesime üksteisega ja meie koostöö sujus hästi. Liiga enesekindlad me ei olnud ja enne võitjate väljakuulutamist oli väike närv sees. Õnneks sai Tartu lippu kõrgel hoitud,“ märkis Timo. „Lähme uuel nädalal kooli uhke tundega,“ lisas Artur.

Mõlemad noormehed on olnud pikka aega tehnikahuvilised ning valisid sõiduautotehniku kutse töö ja hobi ühendamise soovi tõttu. Timo on hetkel Scania esinduses klienditeeninduse praktikal ja plaanib seal karjääri jätkamist ning Arturit oodatakse pärast kaitseväeteenistust praktikakohta tagasi, ent juba töökohale.

Kohtunikekogu sõnul oli tänavuste võistlejate tase hea, kuid paremad oskused võiksid olla elektrisüsteemi, mootori ja uute lahenduste tundmisel, aga ka individuaalse ja meeskonnatöö planeerimisel.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja ja võistluse peakohtuniku Priit Auväärti kogemuse põhjal on tööandjate huvi kooli lõpetavate sõiduautotehnikute vastu suur.

„Näiteks Pärnus on tööandjad huvitatud nii koolile uute lahenduste tutvustamisest, kutsevõistluste toetamisest kui ka võistlustulemustest. Seega, tööandjad on meie õppurite heast tasemest teadlikud,“ märkis Auväärt, kuid nentis, et koostöö koolide ja ettevõtjate vahel kindlasti erineb piirkonniti.

Võistlusest võttis osa kokku 12 võistkonda järgmistest kutseõppeasutustest: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tartu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Viljandi Kutseõppekeskus ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldas SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetasid Saku läte, Scania, Reval Auto Pärnu, Info Auto, Stokker, Mequiars, Fixus, Silberauto Pärnu, Mariine auto Pärnu, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade.

Kutsemeistrivõistluste info ja galeriid Facebookis.

Samal teemal:

• Pärnus valmivad kutseõppurite käte all pargipingid ja kontrollitakse sõiduauto mootoreid
• Kutsemeistrivõistlused esitavad õppureile uusi väljakutseid