Tartu ülikooli arvutiteaduse bakalaureuseõppe üliõpilase Janek Timmase sõnul on võistlusel osalemise soov ilmselge igale tarkvaraga tegelevale aktiivsele tudengile: „TransferWise hackathon on paljude arvates kõige prestiižsem software-only hackathon Eestis, juba eelvoorudesse saamiseks on kolm kandidaati koha kohta.“

Timmase sõnul tekkis platvormi idee, kui meeskond arutas omavahel digitaalsete nomaadide elustiili plusse ja miinuseid. Digitaalsed nomaadid on spetsialistid, kes rändavad ja töötavad samal ajal, liikudes keskmiselt kord kuus uude riiki või linna.

Timmas kirjeldas, et digitaalne nomaadlus on praegu kasvav trend: „Järjest rohkem inimesi taipavad, et 3500 dollarilise ühetoalise korteri asemel San Franciscos võivad nad saada lennupiletid Taisse, Airbnb maja, kontoripinna ja 2000 dollarit jääb veel ülegi. Ja elamiskulud on ka väiksemad. Firmad saavad ka aru, et neil on odavam oma töötajad rändama saata, kui kontoripinda rentida.“

Kuigi sarnaseid platvorme on olemas küll, siis üliõpilaste platvormi idee on uudse lähenemisega. „Lähim meie platvormile on üpris sarnase süsteemiga Copass, kuid see keskendub Euroopa ja USA tööpindadele, mis on meie andmetel kohad, kust inimesed just eemale rändavad. Lisaks on neil kallim hind ja nad müüvad seda otse nomaadile, mitte tema firmale,“ kirjeldas Timmas

Üliõpilaste loodud rakenduse eelis on, et NomadCardi ühe liitumise teel saab ligipääsu arvukatele jagatavatele tööpindadele üle maailma.

Timmas rääkis, et nende meeskonna soov on näha maailma, kus inimene valib firma, kus töötada selle järgi, kas see firma pakub NomadCardi või mitte. „Me mõistame, et kõigi firmade põhimõtetega ei lähe meie tulevikunägemus kokku ja see ei peagi nii olema. Kuid siiski on palju firmasid, kes juba praegu seda võimalust pakuvad.“

Keda teema rohkem huvitab, soovitab Timmas vaadata GitHubi tarkvaraarendaja Coby Chapple'i ettekannet "Remote by default" sellest, kuidas Githubis, 245 inimesega firmas, saab 75% töötajatest olla kaugtöötajad.

Tutvu NomadCardiga thenomadcard.com.

TransferWise’i hackathon’i finaalis viivad meeskonnad 24 tunni jooksul ellu tarkvaraprojekti, mille käigus jõutakse ideest prototüübini.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• HITSA ja Skype’i esimesel IT arendusnädalavahetusel osaleb 70 noort

Tänavune „Aardejaht“ on pühendatud Tallinna päevale ja linna müstilisele ajaloole - mängu läbivaks teemaks on salapärased juhtumid ja mõistatused, mida Tallinna müürid, majad ja neis elanud inimesed on linna pika ajaloo vältel näinud. Mängus osalemiseks saavad lapsed raamatukoguhoidjalt passi ning iga raamatukogu külastamine ja seal ülesannete lahendamine annab passi ühe templi. Lapsi, kes külastavad ühe kuu jooksul kaheksat raamatukogu ja lahendavad seal ülesandeid, ootab auhind.  

„Aardejaht“ toimub tänavu juba viiendat korda. Esimesed neli hooaega toimus mäng Õismäe ja Mustamäe linnaosa raamatukogudes. Mäng on igal aastal olnud laste hulgas menukas ja seetõttu otsustasime viienda hooaja laiendada kõigisse Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogudesse ja teenindusosakondadesse.

Haridusliku sisuga ja laste kirjanduslikke teadmisi rikastava „Aardejahi“, eesmärgiks on edendada raamatute lugemist, õhutada raamatukogudes käimist ja õpetada lastele iseseisvalt raamatukogu kasutamist. Mängima on oodatud eesti ja vene keelt kõnelevad lapsed.

Lisainfo Väike-Õismäe raamatukogust telefonil 674 0933 ja e-posti aadressil oismae@tln.lib.ee.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm
• Uuenenud Rahvusraamatukogu

Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid, -festivalid  jm, mis on tulemuslikud ning uuenduslikud ja on innustanud õppima võõrkeeli.

2016. aasta konkursi eelisteemad on “Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides” ning “Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe”.

1. Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides
Antud eelisteema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, pöörates samas mitmekeelsusele ja keeleõppele tähelepanu ka kutsehariduses. Tunnuskirjale kandideerivad projektid võiks esile tuua head tavad mitmekeelsetes koolides ja klassides, kus väärtustatakse mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi ning edendatakse mitmekeelsust, kus keeleline mitmekesisus on keeleõppe vahend ja kus edendatakse õpetajate pidevale erialasele arengule pühendunud programme. Erilist tähelepanu peaks pöörame meetmetele, mille eesmärk on toetada lapsi, kes ei valda õppekeelt. Kõigil lastel peavad olema võrdsed võimalused oma võimeid arendada ning õppekeele valdamine on selle vältimatu eeltingimus.

2. Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe
Keelesõbralik ühiskond on keskkond, kus soodustatakse keeleõpet ja kultuuridevahelist mõistmist, edendatakse mitmekeelsust ja suhtutakse sellesse positiivselt.Tunnuskirja projektid võiks esile tuua ja toetada tegevusi ja meetmeid, mis edendavad kogemusõpet ja keelesõbraliku ühiskonna arengut. Projektid peaks tutvustama kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke kogemuslikke keeleõppeviise. Projektid peaks käsitlema seda, kuidas kasutada informaalseid meetodeid ja kättesaadavaid vahendeid, uusmeediat, veebipõhiseid vahendeid, praktikakogukondi jne; need võiks hõlmata perekondlikku, kogukondlikku ja põlvkondadevahelist õpet. Tunnustada võib väga erinevate valdkondade tegevusi kodanikuühiskonna tasandil, piirkondlikes ja kohalikes ametiasutustes ja kohalikes omavalitsustes, aga ka haiglates, vanglates, meedias, kohalikes keskustes, muuseumides ja mujalgi.

Konkurss kestab 23. maini (k.a) ja taotluse saab esitada kodulehel asuva veebivormi kaudu.  Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia.

Lisainfo: http://archimedes.ee/blog/uudised/algas-konkurss-aasta-voorkeelealane-tegu-2016/.

Allikas: Sihtasutus Archimedes

Samal teemal:

• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Selgusid aasta õpirände edendajad ja hariduse Kuldõunad

Sel aastal on Tartu Ülikooli muuseum võtnud eesmärgiks hoida muuseumiööl meeles Tartut kui teadus- ja ülikoolilinna ning tutvustada erinevate demode ja katsetega ka Tartu teadlaste panust maailma teaduslukku. Tartu Ülikooli muuseumi iga maja on fookuseks võtnud mõne elektronmagnetilise spektri osa ning toimub kolme maja ühine orienteerumismäng, millel osalejad saavad erinevatest töötubadest endale kokku vahva elektromagnetspektri järjehoidja.

Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises toomkirikus on avatud kella 23ni ja keskendub lainetele meie igapäevaelus – röntgenkiirtele ja mikrolainetele. Tartu Ülikool sai endale esimese röntgeniaparaadi seoses 1897. aastal toimunud Puka traagilise rongiõnnetusega ja pärast seda arenes niigi kõrgel tasemel arstiteadus veelgi jõudsamalt. Mikrolaineid tutvustab Hull Teadlane kõikidele huvilistele just kodutehnika vaatenurgast lähtuvalt. Lisaks on toomkiriku tornides võimalik ise edastada valgussõnumeid. 

Kella 22ni avatud Tartu Ülikooli kunstimuuseum tutvustab külastajatele legendi meremadudest ning preester Laokoonist. Lisaks pakub kunstimuuseum merevaadetega kunstiteostest pildiprogrammi, mis on valminud kunstnike rändudel ja teaduslikel maailma mõõtmise reisidel. Meremaalitoas saab ise oma eredamaid meremuljeid jäädvustada. Toimuvad ka venekeelsed ringkäigud muuseumis.

Tartu tähetornis saab lähemalt tuttavaks infrapuna- ja ultraviolettkiirgusega ning raadiolainetega. Infrapunakiirguse avastajaks peetakse Saksa päritolu Inglise astronoomi William Herschelit, kelle teleskoop on ka tähetorni kogudes. Infrapuna- ja ultravioletteleradiomeetreid ehitati ka Nõukogude perioodil Tartus ja Tõraveres Eesti inseneride ja teadlaste poolt ning need uurisid nii Maa atmosfääri kui kaugeid tähti mitmete kosmosejaamade pardal. Lisaks saavad huvilised ise mobiiltelefoni ja pleksiklaasi abil luua väikeseid lihtsaid hologramme. Toimuvad eesti- ja ingliskeelsed ekskursioonid uuel ajutisel näitusel “Maailmaruumi mõõtmine: Tartust Universumi äärde“ ning kell 22.00-00.00 vaadeldakse selge ilmaga Kuud, Jupiteri, Marssi ja Saturni.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis laksuvad kella 18.00-23.00 Läänemere lained. Näitusel "Meie meri“ saab tutvuda meres elavate taimede ja loomadega, nende omavaheliste suhetega ning inimese mõjuga meie kodumere käekäigule. Lisaks saavad külastajad rüükala sabas ujuda miljonite aastate tagusesse aega, imetleda säravaid mineraale, seigelda kooslustes tundrast vihmametsani ning uudistada elavnurga loomi.

Tartu Ülikooli botaanikaaed ootab külastajaid hilisele jalutuskäigule kella 18.00-23.00. Kell 18.00 tekitab helilaineid Allikabänd, kes esitab rahva- ja pärimusmuusikat. Kell 19.00 algab ekskursioon, kus aednikud tutvustavad põnevaid taimi.

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum

Samal teemal:

Tartu ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega

Küsimustikku ootame täitma kõiki, kes kasutavad vähemalt ühte HITSA IT-teenust: ÕIS, MOODLE, KRATT, Waramu, E-õppe, Konkursiveeb, koolitusveeb, Echo360, Wiris, Matchad. Igaühe osalemine on väga oluline, sest mida rohkem vastanuid, seda täpsemalt on võimalik välja selgitada, millised tegevused on vajalikud töökorralduse parendamiseks ja IT-teenuse kvaliteedi tõstmiseks.

Vastamiskeskkond on avatud 31. maini. Tulemusi tutvustatakse juulis.

Küsimustikku saad täita siin.

Kõige mainekamaks ülikooliks peavad 15–74-aastased Eesti elanikud 2016. aastal Tartu ülikooli (84%). Kui sellel vanusegrupil paluti nimetada spontaanselt üks Eesti ülikool, siis kõige sagedamini kõlas Tartu ülikooli nimi (90%).

Tartu ülikooli maine on tõusnud potentsiaalsete sisseastujate vanuserühmas. Uuringust selgus, et 15–19-aastaste noorte hulgas tagavad ülikooli hea maine kõrgetasemeline haridus, erialal töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused, hariduse usaldusväärsus, head elukestva õppe võimalused ning rahvusvahelisus. Ülikoolile on väga tähtsad ka ettevõtliku vaimu, praktilise hariduse, edukate vilistlaste ja uuenduslikkuse näitajad. Keskmiselt hindasid vastajad Tartu ülikooli nende näitajate lõikes 9 palliga 10 palli skaalal.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul juhib Tartu ülikooli soov teenida võimalikult hästi Eesti riigi ja rahva huve: „Õppekvaliteedi fookuses on meil õppija arengu toetamine ning sellest lähtuvalt tehakse ka õppetööd puudutavad otsused. Järjest leviv õppijakeskne lähenemine toob kaasa õppekvaliteedi jätkuva arengu. Mul on väga hea meel, et 15–19-aastased noored, kellest varsti saavad üliõpilased, hindavad Tartu ülikooli kui oma potentsiaalset alma mater´it. Praegune tööturg vajab kõrge kvalifikatsiooni ja mitmekülgse silmaringiga oma eriala eksperte. Meie vilistlaste töökus ja edulood näitavad, et just sellise hariduse ja kogemuse Tartu ülikoolist saab.“

Õppesuundade pingerea esikohal püsivad kuuendat aastat arvutiteadused. Arvutiteaduse suunda soovitaks oma tuttaval käesoleval aastal õppima minna 32% elanikest. Järgmised neli õppesuunda – tehnikaalad, arstiteadus, ärindus/majandus ja õigusteadus – on sama kaua esiviisikus püsinud.

TNS Emori maineuuring on ülikoolide poolt oodatuim uuring, mis kajastab juba kaheksandat aastat usaldusväärselt elanikkonna arvamust Eesti ülikoolide kohta. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 9.–16. märts ja 23.–30. märts. Uuringus osales 1021 inimest vanuses 15–74 aastat.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega
• Kõrghariduse andmine kolib üha enam veebi

Ulla Preeden on lõpetanud Tartu Ülikooli, kus kaitses 2009. aastal ka doktorikraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on geofüüsika ja mineraloogia. Alates 2011. aastast on Ulla Preeden Põlva maavanem. Varasematel aastatel töötas ta Tartu Ülikoolis geoloogia osakonnas.

Rektorit valis seitsmeliikmeline valimiskogu, kuhu kuulusid kaks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajat, kaks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nõunike kogu esindajat, kaks nõukogu esindajat, kellest üks oli üliõpilane, ning haiglate esindaja. Rektori uus ametiaeg algab 1. juulil ja kestab viis aastat.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool on riigi rakenduskõrgkool, kus saab omandada kõrgharidust õe, eriõe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku erialal. Kutseõppes on võimalik omandada lapsehoidja, hooldustöötaja ja erakorralise meditsiini tehniku eriala.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas rektorikonkursi välja märtsis. Kandidaate rektori ametikohale oli viis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land
• Kõrgkoolid lahendavad probleeme tervishoius

Tallinna vanalinn on alates 1997. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Lisaks linna muljetavaldavale ajaloole on väga huvitav ka vanalinna aedade ja parkide kujunemise lugu. Praegu on vanalinna piirides 24 looduskaitsealust objekti, aeda ja parki. Osaga neist teemegi tutvust 24. mail. Kohtume kell 17.00 Niguliste kiriku peaukse juures. Jalutuskäik lõpeb orienteeruvalt kell 19.30 Huecki pärnade juures (Lai tänav 29).

Iga osavõtja saab koju kaasa kaardi, millel on märgitud Tallinna vanalinna looduskaitseobjektid. Selgitusi jagavad Georg Aher ja Sirje Aher MTÜst Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Osavõtumaks on 4 eurot, Loodusainete Õpetajate Liidu liikmetele tasuta. Palume osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele EE922200001120061999, Swedbank. Lisage selgitusse oma nimi. Huvilistel palume registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com või telefonil 552 3290 hiljemalt 20. maiks k.a.

Info: Anne Kivinukk, anne.kivinukk(ät)gmail.com, tel 552 3290.

Samal teemal:

• Fotokonkurss ärgitab märkama loodust linnaruumis
• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil
• Loodusõhtul tuleb juttu umbrohu kasutamisest toidulaual

Kolmanda koha sai Kirivere Kooli võistkond tööga “Puidulõikur”. Õpetajatest oli parim Jaan Tasa Tõrva Gümnaasiumist, parim kool oli Tõrva Gümnaasium.

Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlused 2016 kutsus noori meistrimehi mõtlema tööriistade homsele päevale. Järjekorras kümnendatel võistlustel tuli osalejatel valmistada uudne käsitööriist või seninägematu multifunktsionaalne tööpink. Võistlustele esitasid Eesti koolid kokku 125 tööd.

Priit Prints, Stokkeri omanikettevõtte Mecro juhatuse esimees, žürii liige: ”Stokker on saanud alguse kirest tööriistade, masinate ning mootorispordi vastu. See on ka põhjus, miks oleme kõigi oma 25 tegevusaasta jooksul toetanud noorte tehnikasporti ning viimased 10 aastat ka tööõpetuse arengut Eesti koolides. Peame noorte töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti arengu seisukohalt väga oluliseks ning selleks otsustasime 10 aastat tagasi ellu kutsuda tööõpetuse meistrivõistlused. Oleme võistelnud maa peal, õhus ja vees liikuvate sõidukite valmistamises. Seekordne võistlus on mõnes mõttes samm edasi – otsime innovatsiooni tööriistade valdkonnas. Žürii töö polnud kerge, sest esitatud oli töid nii idee tasemel, mudelina vormistatult kui ka selliseid, mida saaks kohe kasutusse võtta. Võidutööd hiilgasid nii oma praktilisuse kui ka väga heal tasemel teostuse poolest.”

Juhendajate arvestuses oli neljandat aastat parim Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Jaan Tasa, teine oli Kärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov ja kolmas Andrus Liigus, Kirivere Kooli ja Olustvere Põhikooli õpetaja. Eriauhinnad said Monika Avalaid Aegviidu Koolist ja Vjatšeslav Stepanov Pae Gümnaasiumist.

Koolide arvestuses võitis neljandat aastat Tõrva Gümnaasium, teine oli Kärdla Ühisgümnaasium ja kolmas Olustvere Põhikool.

Eriauhinnad said tööd “Lihvkäsi”, “Puidutöötlemismasin”, “Magnetkäepael”, “Sõrgsõrgkang” ja “Lasersaag”.

Stokkeri 2016. aasta tööõpetuse meistrivõistluste žürii liikmed olid Priit Prints, AS Mecro juhatuse esimees; Andres Juur, AHHAA juhatuse esimees; Joonas Kerge, esimese Stokkeri meistrivõistluste võitja aastast 2006; Raivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja ja Rakett 69 teadustoimetuse liige Karol Mõisavald.

Risto Riiet Tõrva Gümnaasiumist kirjeldab oma tööd nii: ""Saapasääre saag" on uudne saag, mis on sobilik eelkõige matkale minnes. Saag on mõõtmetelt võrreldav väikese käsisaega, kuid on unikaalse konstruktsiooniga ja kerge liigutusega saab sae kokku panna. Kokkupandud saag on üpris miniatuurne ja seetõttu mahub saag nii kummikusäärde kui ka põuetaskusse. Teatavasti on Eestis suhteliselt vähe päevavalgust ja palju pimedust ning selle probleemi lahendamiseks on saele paigaldatud LED-dioodid, et ükski lõige ei jääks pimeduse tõttu tegemata."

Reijo Illisson Tõrva Gümnaasiumist: ""Sepatsentrum" koosneb mehaanilisest vasarast ja alasitest, millest väiksem on peentöö jaoks. Mehaaniline vasar on mootoriga vasar, mis teeb töö lihtsamaks. Tööpõhimõte seisneb selles, et sa paned vasarale midagi alla. Näiteks metalli. Käivitad mootori, siis hakkab vasar lööma asja, mis seal all on. Asja, mida hakkad lööma, peab hoidma pihtidega kinni, et asi minema ei lendaks. Kui vanasti oli sepikojas õpipoiss, kes oli pealelööja, siis siin on selleks mehaaniline vasar."

Marjanno Evert Kirivere koolist: "Puidulõikur on ette nähtud ümarate avade ja ka ketaste lõikamiseks. On reguleeritav. Omapäraseks teeb see, et ketas ei jää kunagi lõikuri külge, vedru abinõu surub selle alati ära. Kaubanduses müüdavatel lõikuritel on alati ketastega probleeme."

Alates 2006. aastast on Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlustel 5.-9. klasside õpilastele korraldatud tuulelohede, kiirendusautode, raadio teel juhitavate autode, paatide, veotraktorite, amfiibautode, tulevikuautode, tuleviku Eesti liiklusvahendite meisterdamise võistlusi.

Võistluste veeb

Pildigalerii

Allikas: Stokkeri pressiteade. Fotode autor: Allan Kuusik, Stokker.

Samal teemal:

• Konkurss "Nutikad õpilastööd 2015" jõudis lõpusirgele
• Töö- ja tehnoloogiaõpetus on rohkemat kui kirvevarte tegemine

14. maini toimuval Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil peavad võistkonnad Tartus kahel võistluspäeval lahendama füüsikat, keemiat ja bioloogiat siduvaid eksperimentaalseid ülesandeid.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi programmijuhi Karin Hellati sõnul on Eesti olümpiaadi eksperimentidega tegelenud üle aasta.

Kuna eksperimendi detaile ei ole võimalik enne võistlust avalikustada, ongi kõik huvilised oodatud Tartu ülikooli Chemicumi fuajeesse (Ravila 14a) põnevale võistlusele kaasa elama. Võistlust saab jälgida orienteeruvalt kell 11.30–13 ja 16.30–18.

Kõik huvilised saavad Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadist osa veel reedel, 13. mail kell 17, mil www.uttv.ee teeb otseülekande medalitseremooniast.

14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadist võtavad osa 23 Euroopa Liidu riigi 144 teadusest huvitatud koolinoort. Nende hulgas on neli Eesti võistkonda, mille kolmeliikmelistesse tiimidesse kuuluvad õpilased Tallinnast, Tartust ja Narvast.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi peakorraldaja on Tartu Ülikool ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod olümpiaadi avatseremoonialt

Allikas: TÜ koduleht. Olümpiaadi avatseremoonia fotod: Andres Tennus / Tartu Ülikool.

Samal teemal:

• Veebruaris toimub üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt
• Soome keele olümpiaadi võit läks tänavu Tartusse
• Gümnasistid on oodatud projekti "Eesti teadus õpilase pilguga"