„Üleriigiliste kutsemeistrivõistluste üks eesmärk on anda õppuritele võimalus oma teadmiste ja oskuste tõestamiseks. Kuid kindlasti annab võistlus ka kutsevalikut tegevale noorele suurepärase ülevaate kutseala väljakutsetest ja spetsiifikast,“ ütles Tallinna Kopli Ametikooli kinnisvarahoolduse eriala õppesuunajuht Ljudmilla Nesterova.

Keskkonnatehnika lukkseppade kutsemeistrivõistlus koosneb kolmest moodulist ja ülesannete täitmiseks on võistlejail aega vaid 10 tundi ja 30 minutit.

Esimesena tuleb võistlejatel näidata oma oskusi radiaatorite paigaldamisel ning teises ülesandes keevitatakse vasktorudest ruumiline kujund. Kolmas ülesanne eeldab võistlejatelt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise oskusi.

Võistlusest võtab osa kaheksa kutseõppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli Ametikoolist, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Kõik huvilised on oodatud võistlejaile kaasa elama ning kutsealaga tutvuma! Praktiliste ülesannete sooritamine toimub kolmapäeval, 27. aprillil kl 10-13.30 ja kl 14-17 ning neljapäeval, 28. aprillil kl 9-11 ja kl 11.30-13.30. Parimate keskkonnatehnika lukkseppade autasustamine toimub teisel võistluspäeval kl 15.30.

Keskkonnatehnika lukkseppade kutsemeistrivõistluse ülesande ja täpse ajakavaga saab tutvuda SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/keskkonnatehnika-lukksepp-2016.

Kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Feofanis OÜ, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Eesti keele teise keelena eksamil on kaks osa – kirjalik ja suuline. Eksami kirjalikus osas mõõdetakse kirjutamis-, kuulamis-, lugemisoskust ning grammatikapädevusi, eksami suuline osa mõõdab suulist väljendusoskust.  Eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksaminandile eesti keele B2-taseme tunnistus.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama järgmised riigieksamid:

• eesti keel (25. aprill) või eesti keel teise keelena (27.–29. aprill);
• võõrkeel (inglise keel)  (3. mai);
• matemaatika (19. mai).

Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillis ja mais.
Riigieksamitele registreerus tänavu  kokku 10 471 eksaminandi.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse ainete kaupa 13.–19. juunini eksamite infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/  ja riigiportaalis www.eesti.ee . Elektroonilised riigieksamitunnistused väljastatakse hiljemalt 20. juunil.

Riigieksameid korraldab Sihtasutus Innove. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Lisainfo 2016. a riigieksamite kohta on leitav: http://www.innove.ee/et/riigieksamid.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Riigieksamite aeg!
• Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi tervitus riigieksamite alguse puhul

Päevakord:

10.00 - 11.15 tervituslaud

10.30 lugemisühingu üldkoosolek

11.15 konverentsi avamine
11.20 - 11.35 kirjanduslik üllatus
11.35 - 13.00 paneelarutelu "Oskab, ei oska"

Jutuks tulevad küsimused:

• Kuidas ja millal mõõta lapse lugemis- ja kirjutamisoskust?
• Tasemetööde olevik ja tulevik?
• Kuidas õppimist toetavat hindamist rakendada lugemis- ja kirjutamisülesannetes?
• Miks kirjaoskuse areng takerdub?
• Kuidas aidata erilist lugejat-kirjutajat?
• Kuidas säilitada kooli- ja elurõõm ning anda eduelamus pingelises õppetöös?

Esinejateks on kutsutud Maria Jürimäe Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusest, Ene Varik-Maasik ja Kadi Lukanenok Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudist,  Sõna saavad ka tegevõpetajad.

13.00-14.00 lõuna
14.-16.30 töötoad

• Anneli Laamann: algaja lugeja toetamine
• Liina Velner ja Jaanika Monroc: pildiraamat kõnearenduseks
• Kaja Kivisikk: lustakas loovkirjutamine
• Kadri Tomson: info- ja digikirjaoskus
• Kristel Palk: Skype ja noorte lugemine
• Mare Müürsepp: lugedes ja kirjutades eurooplaseks kasvamine

16.30-17.00 konverentsi lõpetamine

Kohale on kutsutud kirjastusi. Õppematerjalide valmistajad on oodatud oma loomingut ja toodangut näitama.

Osavõtumaks on 5 eurot ühingu liikmetele ja 10 eurot mitteliikmetele (osalustasu 5 eurot katab päeva 2 toidukorda, nimelt hommikukohvi ja lõunasöögi).

Osavõtu eest saab tasuda nii arvega kui ka sularahas kohapeal.

Palume registreerimisega kiirustada, see lõpeb 28. aprillil või kohtade täitumise puhul ka varem.

Siin on registreerimise link.

Täiendav teave: reading@tlu.ee, tel 5851 5569

Auhinnale kandideerisid 2015. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatute autorid.

Andrus Kivirähki esimesed lasteraamatud „Kaelkirjak“ (1995) ning „Sirli, Siim ja saladused“ (1999) on  ammu arvatud koolikirjanduse hulka ja neid neid loeb iga koolilaps. Juba enne kooli saavad Eestimaa lapsed tuttavaks joonisfilmidega, mille peategelane on koeratüdruk Lotte ja filmide kaasstsenarist Andrus Kivirähk.

2010. aastal võitis laste poolehoiu ja Nukitsa konkursi aasta varem ilmunud „Kaka ja kevad“. Eelmisel aastal ilmus Kivirähkilt teinegi lasteraamat, jutukogu  „Karneval ja kartulisalat“.

„Oskar ja asjad“ köitis žürii tähelepanu ennekõike rohkete tõlgendusvõimalustega. Põnev, novellidest koosnev jutustus on kui sibul, mille üha uued kihid avanevad lugedes üksteise järel. Esmasele reaalsuse tasandile lisandub Oskari fantaasiatasand, meenutused minevikust ja paralleelid erinevate kirjandusteostega.

Žürii hinnangul  on see kaasaegne ja kaasahaarav lugu, mis võlub lugejat esimestest ridadest kuni viimasteni välja. Raamatu tekst sunnib enda ümber tähelepanelikult ringi vaatama ning ümbritsevale mõtlema.

Jutustamise tempo arvestab igati noorte lugejatega.

Žürii arvates on raamatu suurimaks väärtuseks erinevate põlvkondade ühendamine. Teoses tõstatatakse küll keerukaid probleeme, kuid sellele vaatamata on suudetud säilitada lõbus ja optimistlik toon, mis suudab köita igas vanuses lugejat – lastest vanavanemateni. Peabki ju üks hea lasteraamat olema paeluv ka täiskasvanutele, et nad tahaksid seda oma lastele ette lugeda.

Tartu lastekirjanduse auhinna nominendid olid Andrus Kivirähki kõrval Aino Pervik raamatuga „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (Tänapäev), Juhani Püttsepp raamatuga „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev), Piret Raud raamatuga „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev)  ning Ilmar Tomusk raamatuga „Rasmuse vuntsid“ (Tammerraamat).

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskus), žüriisse kuulusid Ädu Neemre, Liis Pallon (mõlemad Tartu Linnaraamatukogu), kirjanik Mika Keränen, ja Annika Haga (Tartu Mänguasjamuuseum).

Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist https://lugemissoovitus.wordpress.com/

Allikas: Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• Võimalusi interaktiivseks õppeks läbi lastekirjanduse

Tingimused:

• HITSA sihtfinantseerib haridusasutusi 75% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast. Haridusasutuste omaosalus on 25%.
• Ühele haridusasutusele makstava toetuse ülempiir on koos kõikide maksudega 3750 €, millele lisandub haridusasutuse omaosalus 25%. Soovi korral võib haridusasutus omaosaluse protsenti suurendada.
• Taotlusvoorus ei hüvitata tasulist tarkvara ja litsentse, mis ei tule koos seadmega. 
• Sihtfinantseeringu saaja peab 6 kuu möödumisel alates seadmete kättesaamise kuupäevast (v.a juuni-august) esitama aruande, kuidas on taotluses esitatud tegevused realiseerunud (kus õppeaines ja kuidas seadmeid kasutatakse).
• Toetuse saamise alla ei kuulu laua-, süle- ja tahvelarvutid.

Taotlusi võetakse vastu 15. maini 2016. a (23:59).
Taotlusele tuleb juurde lisada seadmete hinnapakkumine ning juhul kui haridusasutuse õpetajad on läbinud tehnoloogiaharidusega seotud koolitusi ka nende tunnistused ja tõendid.

Hindamiskriteeriumid:

• Hindamisel lähtutakse taotluses kirjeldatud sisust, kuidas on põhjendatud seadmete vajadus, millised klassid on kaasatud, millistes õppeainetes ja kuidas plaanitakse seadmeid kasutada õppetöös.
• Seadmete kogus ja kaasatud õpilaste arv;
• Õpetajate kogemus seadmete kasutamisel ja tehnoloogiahariduse valdkonna koolitustel osalemine;
• Hindamisel vaadatakse eelmiste HITSA seadmete taotlusvoorude tulemusi, kes on varasemalt taotlusvoorudest toetust saanud. Korduvtaotlejate puhul hinnatakse, kas soetatud seadmed on haridusasutuses aktiivselt kasutuses õppetöös ja huvitegevuses ning kas varasemalt esitatud taotluses kirjeldatud tegevused on realiseeritud.

Loe lähemalt ja esita taotlus >>

Enne taotlusvooru tähtaega (15.05) toimuvad järgmised HITSA tehnoloogiahariduse koolitused:

• 27.-28. aprill Kohtla-Järvel „LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt füüsika-, matemaatika-, tehnoloogiaõppes“
• 4. mai, HITSA Nutiklass (Tallinn) „Sissejuhatus Edisoni haridusroboti programmeerimisse Edware äpiga“
• 6. mai, Innovatsioonikeskus INNOKAS (Haapsalu) „LEGO WeDo 2.0 robootika ja LEGO Education harivad klotsid“
• 7. mai, Innovatsioonikeskus INNOKAS (Haapsalu) „Sissejuhatus LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekti programmeerimisse LEGO Programmer äpiga“ 
• 9. mai ja 25. mai, HITSA Nutiklass (Tallinn) „Targad elektroonilised (Makey Makey, LittleBits, Philips Hue) ja robootilised vidinad (Bee-Bot, Ozobot, Edison)“
• 30. mai, Tartu Ülikooli Narva Kolledž „Targad elektroonilised (Makey Makey, LittleBits, Philips Hue) ja robootilised vidinad (Bee-Bot, Ozobot, Edison)“.

Samal teemal:

• Tehnoloogiapäeval möllavad 3D Hullud
• Lääne-Virumaa robotihuvilised kohtusid Rakke robootikapäeval

Hotell Euroopa konverentsikeskuses toimub täna töömess, kuhu on oodata erinevaid Tallinna ja Harjumaa ettevõtteid ning organisatsioone, kes saavad pakkuda töövõimalusi ja infot just alla 18-aastastele. Töömessil on noortel võimalus suhelda otse tööandjatega, võtta osa erinevatest töö- ja karjääriteemalistest töötubadest ning suhelda Rajaleidja karjäärispetsialistidega.

Alaealistele mõeldud töömess toimub teist korda. „Eelmine aasta tõi messile üle tuhande huvilise ja ootame ka sel aastal suurt osavõttu,“ kommenteerib messi üks korraldajatest, Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist Triin Peterson. „Suur huvi näitab, et noored tahavad tööd teha. Lisaks teenitavale palgale on kindlasti väärt ka kogemus, mida paljud tööandjad tulevaselt töötajalt eeldavad. Kuid kuna on teada, et alaealistel ei ole lihtne tööd leida, siis sellise messi korraldamisega tahamegi selle neile lihtsamaks teha,“ rääkis Peterson, kes lisas et ka tööandjatele on see suurepärane võimalus ja potentsiaal kasvatada endale tulevast tööjõudu.

Messil osalevate ettevõtete seas on ka ostjale suunatud turundusega tegelev Sorbum Group, mille personalispetsialist Janet Jaansen näeb töömessis võimalust leida uusi teotahtelisi noori, keda n-ö oma käe järgi voolida. „Tegusad inimesed on meie ettevõttesse alati oodatud, eriti nüüd, mil meie töömaht on kasvamas,“ sõnas Jaansen. „Hetkel oleme otsimas lisajõudu tooteesitlejatele. Tooteesitlused kauplustes toimuvad pigem õhtusel ajal kui koolipäev on juba lõppenud, seega miks mitte anda noorele tema esimene töökogemus, mis ei sega kooliskäimist,“ ei näe Jaansen põhjust, miks ei peaks alaealisi tööle võtma. Jaansen lisab ühtlasi, et sageli on just nende ettevõte noorele esimeseks töökohaks, kuna võimaldab koolinoorele sobivat tööaega. Lisaks Sorbum Groupile osaleb messil veel 20 ettevõtet ja organisatsiooni.

Alla 18-aastastele noortele mõeldud töömess „Suveks tööle 2016“ toimub Tallinnas hotell Euroopa (Paadi 5, Tallinn) konverentsikeskuses kell 15:00-18:00. Avatud on messiala, Rajaleidja boks, toimuvad töötoad nii eesti kui ka vene keeles. Päevakava ja rohkem infot leiab aadressilt: www.rajaleidja.ee/suvekstoole2016 või Facebookist nime alt „Noorte töömess „Suveks tööle 2016“".

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Selgunud on projektid, mis hakkavad tööle aitama kaua tööturult eemal olnud inimesi
• Vändra Gümnaasiumi karjäärinädal keskendus loomemajandusele

Toetatakse neid algatusi, mis ühel või teisel moel edendavad eelkõige lastele ja noortele suunatud informaatikaalast haridust. Tänavu antavad toetused on üks osa eelmise aasta lõpus loodud filantroopide programmist, mille eesmärgiks on suurendada heategevuslike projektide kaudu digitaalset kaasatust üle maailma.

“Microsoft YouthSpark on toetanud IT-alast huvitegevust NutiLabori projekti näol juba alates 2012. aastast. Sel õppeaastal tegutseb enam kui sada NutiLaborit ligi 3000 osalejaga,” tõdes Kristi Kivilo, Vaata Maailma SA juhataja. Kivilo lisas, et koostöös Microsofti ja teiste partneritega on mitme aasta vältel avatud uusi infotehnoloogiateemalisi huviringe ja NutiLaboreid ning seeläbi tõstetud teadlikkust IT-st ning selle erialadest ja õppimisvõimalustest.

YouthSpark sisaldab endas nii rahalist kui ka teadmistepõhist toetust ning vajadusel ka muude ressursside võimaldamist, mis võivad vajalikud olla infotehnoloogia, probleemi lahendamise ja arvutuslike oskuste õpetamisel.

Microsoft Eesti toetusprogrammide koordinaatori Heli Seppingu sõnul nähakse mittetulundusühinguid kui partnereid, kellele tuleb võimaluste piires jagada tehnoloogialaseid ekspertteadmisi kui ka rahalisi toetusi. “Rõõmustav on näha, et Eestis on mitmeid algatusi, näiteks Nutilaborid, mis juba on suutnud palju ära teha noorte harimiseks infotehnoloogia erialal.” Koos Vaata Maailma SA-ga on Microsoft Eesti mitu aastat järjest korraldatud ka rahvusvahelist programmeerimisnädalat KoodiTund.

Allikas: Microsoft Eesti

Samal teemal:

• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• 13 IKT valdkonna tippjuhti andsid üheskoos Pirita Majandusgümnaasiumis tunde

Kahepäevasel individuaalsel võistlusel pannakse proovile nii õppurite erialased teadmised kui ka oskused. Kutsevõistlus Aprillivalgus toimub Viljandi Kutseõppekeskuses esimest korda ning ehitusõppeosakonna juhi Rein Kalda sõnul oli kutseõppekeskuse sooviks proovida võistlust korraldada lisaks müürsepatöö erialale ka elektriku erialal.

„Kutsemeistrivõistlustel avaneb õpilastel  hea võimalus oma oskusi võrrelda ning saada žüriilt otsest ja põhjalikku tagasisidet. Võistlus toob välja igaühe tugevused, aga ka nõrgad kohad, mille arendamisele oskab õpilane edaspidi rohkem rõhku panna,“ sõnas Kalda.

Võistlus koosneb kolmest osast – teoreetiliste teadmiste testist ning kahest praktilisest ülesandest. Esimesel päeval tuleb võistlejatel ehitada läbikäidava ruumi elektripaigaldis ning teisel päeval koostada ja paigaldada elektrimootori juhtimiskeem.

Aprillivalgusel osaleb kuus võistlejat Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Kopli Ametikoolist, Narva Kutseõppekeskusest ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

XXXXXXXXXX

21. aprillil võistlesid Tartus Maamessil noore aedniku tiitli nimel seitse võistkonda neljast Eesti kutseõppekeskusest. Noorte aednike auhinnad viisid koju Räpina Aianduskooli õpilased.

Maamessil toimunud aednike kutsemeistrivõistlusel tunnustati esikohaga Marian Põldmetsa ja Jaan Tanvelit Räpina Aianduskoolist. Teise koha väärilise tulemuse tegid Serena Bersin ja Anna-Liisa Urm Luua Metsanduskoolist. Kolmandale kohale tulid Reta Poolak ja Birgit Kahur samuti Räpina Aianduskoolist.

Noore aedniku tiitli pälvinud Marian Põldmetsa sõnul on emotsioonid pärast võitu ülevad. „Rõõmustan, et mitme aasta töö ja pingutus on vilja kandnud. Selle tundega on hea ka kooli lõpetada,“ ütles Põldmets ning avaldas tänu hea meeskonntöö eest ka oma paarilisele, Jaan Tanvelile.

„Võistlus oli tegelikult üsna pingeline. Päeva esimeses pooles oli ilm heitlik, sadas lörtsi ja puhus tugev tuul, mis tegi pookimisülesande üpris raskeks. Kuid päeva teises pooles muutus nii ilm kui ka meeleolu helgemaks,“ märkis Põldmets. Tulevikus soovib Põldmets jätkata õpinguid Eesti Maaülikoolis: „Tunnen, et erialane motivatsioon on hetkel laes. Soovin end võimalikult palju täiendada ja arendada“.

Viieosalisel kutsevõistlusel tuli osalejatel oma oskusi tõestada taimede tundmises, pookimises ja istutamises, ehitada tuli lilletorne ja kastmissüsteeme ning teha selleks vajalikke arvutusi. Viimasena pandi proovile õpilaste tehnika tundmine – trimmeri poolile tuli peale kerida jõhv.

Võistluse peakohtunik ja AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu tõdes, et võistlejate tase oli tulenevalt eri koolitusastmetest erinev, kuid kõik osalejad tegid väga hea soorituse.
 
Võistlusel panid oma oskusi proovile kokku seitse võistkonda Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Hiiumaa Ametikoolist ning konkursiväliselt ka kaks võistkonda Saksamaalt ja Lätist.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus noored rätsepa eriala õppurid näitasid oma rätsepatöö ja rõivaõmblemise oskusi. Parima rätsepa tiitli pälvis Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane.

Rätsepate kutsemeistrivõistluse parima soorituse tegid Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurid – parima rätsepa tiitli pälvis Mari-Liis Tamm ning teise koha Mari-Helen Saarna. Kolmandale kohale tuli Merje-Liis Vaher Tartu Kutsehariduskeskusest.

Parimaks rätsepaks tituleeritud rätsepa eriala teise kursuse õpilase Tamme sõnul oli võistluse kõige suuremaks väljakutseks ülesande täitmine etteantud ajaga. Võistlusülesandeks oli valmistada 10 tunni ja 30 minuti jooksul naiste voodriga jakk moedisainer Piret Pupparti moejoonise järgi.

„Jaki lõige meeldis mulle väga, kuid õmblemine disaineri juuresolekuta oli pisut keeruline, sest me ei saanud täpsustada ega küsida, millist tulemust just tema sooviks näha. Valminud jakk on kindlasti minu visioon tema joonisest,“ kommenteeris Tamm ja lisas, et on võistluskogemusega väga rahul.
 
Kaubamärgi Uschanka looja, Eesti kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja ning kutsemeistrivõistluse moejoonise autori Piret Pupparti sõnul oli võistlejate tase esmapilgul väga hea. „Minu jaoks osutus kõige olulisemaks, et jaki paanid hoiaksid alaservas sümmeetriliselt. Ülejäänud jakk oli vormilt üsna minimalistlik ning seetõttu pöörasin tähelepanu sellele, et paanid hoiaksid võrdselt ja langeksid kohe ühte rütmi,“ lisas Puppart.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus pandi proovile mehhatroonika eriala õppurite oskused. Noore meistri tiitli pälvisid Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased.
Mehhatroonikute paarisvõistluse esikoha pälvisid Arnold Kuusklaid ja Madis Lehtsaar Tallinna Tööstushariduskeskusest. Teisele kohale tulid Vladimir Plešankov ja Aleksandr Saso Tallinna Mehaanikakoolist ning kolmandale kohale Andre Arvin Kirsi ja Taavi Leinasaar Tallinna Polütehnikumist.

Parimad noored mehhatroonikud, Kuusklaid ja Lehtsaar, õpivad mehhatroonika eriala esimesel kursusel ning valmistusid võistluseks enda sõnul ligi neli kuud. „Me harjutasime väga palju, hommikust õhtuni ning kõige kauem kella neljani hommikul. On hea teada, et meie maksimum oli parimat tulemust väärt. See on taevalik tunne!“ kommenteeris võistluseks valmistumist Kuusklaid ning lisas, et võitu poleks tulnud ilma juhendaja Urmo Lepiksoo pühendumiseta.

Tulevikus soovivad noormehed õpitud erialal tööle asuda. „Loodan, et õnnestub leida töökoht, kus on võimalik paralleelselt edasi õppida, oma teadmisi ja oskusi täiendada,“ lisas Lehtsaar.
 
Mehhatroonika eriala õppurid ehitasid võistlusel tootmisliini vastavalt juhendile, kasutades liini kokkupanemisel tööstuses pruugitavaid seadmeid ja komponente. Võistlusel osales viis võistkonda Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Kutsevõistluse žürii esimehe, Tallinna Tehnikaülikooli inseneri ja mehhatroonika rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste eksperdi Margus Müüri sõnul oli võistlejate tase võrreldes eelmise aastaga osaliselt parem. „Võis täheldada, et ülesanded ei olnud võistlejate jaoks nii lihtsad kui alguses arvati ning osa võistlejail jäi treeningust puudu,“ kommenteeris Müür.

Allikas: SA Innove.

Samal teemal:

• Noorel Meistril käis 11 000 kutsehariduse huvilist
• Graafilise disaineri tööpõld on lai
• Eestlane on Euroopa parim veebidisainer

Tänapäeva lapsevanemad kasutavad palju erinevaid kanaleid, et suhelda õpetajaga, kooli või lasteaiaga (e-kool ja e-lasteaiad, Facebooki suletud grupid jne).

Alasniidu Lasteaia arendusjuht Kristel Einaste-Lukk pakub veebiseminaril võimalust luua oma rühmale veebipäevik, kuhu postitada oma tegemistest pilte, filmikesi ja tekste, mis annavad kõige vahetumalt edasi lasteaia igapäevaelu ja toimetusi. See on suurepärane võimalus pakkuda lastevanematele ülevaadet ja saada tagasisidet kommentaaride näol. Veebipäevik luuakse Bloggeri keskkonda (juhend Koolielus), vaadatakse, kuidas lisada pilti, teksti ja video linki, personaliseerida oma veebipäevikut.

Salvestus. 

Lisainfo: HITSA veebiseminarid. Toimunud veebiseminaride salvestused leiate arhiivist.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õppija kuul on võimalus veebiseminaridel palju uut avastada
• Klassiõpetaja loob ja jagab
• Arvuti kui võimalus, mitte kohustus

Konkursile esitatud loovtööd läbisid kaheetapilise hindamisprotsessi, kus 39 eksperti hindasid töid kaheksas kategoorias ning viies vanuserühmas. Konkursi žürii liige, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild sõnas, et näiteks arvutimängude kategoorias oli tööde tase väga hea. "Õpilaste oskused ja teadmised programmeerimisest on tugevad, nad ei pelga oma ideid ellu viia. Tore on ka see, et nad ise otsivad uusi võimalusi tööde tehniliseks teostamiseks, mitte ei piirdu teada-tuntud programmeerimiskeskkondadega."

Auhinnalise koha saavutas 64 tööd, mille valmimisse panustas 183 noort. „Noored sidusid oskuslikult oma loovtööd konkursi teemaga „Maailmariiki Eesti“,“ ütles konkursi üks korraldajatest, ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Esitati rahvuskultuurist mõjutatud käsitööesemeid, 3D-tehnoloogiaga loodud uusi innovaatilisi tooteid, Eesti vaatamisväärsusi tutvustavaid videoid ja mänge jne. Sellel aastal jäi silma 3D-tehnoloogia ja animatsiooni tööde rohkus, mille kategooriates andsime välja kõige rohkem auhindu.“

Enim esikohti pälvisid Harjumaa noored, 18-st väljaantud esikohast kuus läksid Harjumaale: Tallinna Tuule Lasteaeda, Peetri Lasteaed-Põhikooli, Ristiku Põhikooli, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, Viimsi Keskkooli ja Tallinna Saksa Gümnaasiumisse. Esikohti saavutasid ka Pärnumaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Järvamaa ja Läänemaa koolid.

Eripreemiaga tunnustati Peetri Lasteaed-Põhikooli, kust laekus konkursile kõige enam töid. Auhinnaks kingiti koolile elusuuruses Meccanoid robot, mida saab rääkima ja liikuma programmeerida. Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ütles auhinda vastu võttes, et tore, kui koolis on õpetajad, kes oskavad lapsi innustada, ja õpilased, kellel on huvi ja tahtmine konkursist osa võtta. Auhinna enda kohta arvas ta, et kõigepealt tuleb robot kooli viia ja kooliperega tuttvaks teha ning siis tuleb koos robotile nimi välja mõelda.

Õpilaskonkursile „Maailmariik Eesti“ esitati 175 digiloovtööd, konkursil osales üle 500 õpilase vanuses 5-20. Konkursi eesmärk oli anda õppijatele võimalus rakendada põnevaid uuenduslikke ideid ja arendada seeläbi tehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust oma huvidest lähtuvalt.

HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutöid näeb SIIT: http://www.hitsa.ee/konkursid/konkursid-opilastele/digiloovtoode-voistlus/tulemused.

Foto: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• Tehnoloogiapäev rõõmustas külastajate rohkuse ja tegevuste küllusega
• HITSA digiloovtööde konkursil osaleb üle 500 õpilase