Igal aastal lõpetavad Pelgulinna Gümnaasiumi 9. ja 12. klasside õpilased kunstiklassi lõputööga.
Näha saab maali, graafikat, ja kaasaegset kunsti. Näitus on avatud 5. maini. 

Veel infot Pelgulinna Gümnaasiumi kunsti kohta:
https://www.facebook.com/pelgulinnakunst?fref=ts

Pelgulinna Gümnaasiumi kunsti fotoarhiiv: http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/

Fotosid näitusest näeb ka Kullo Lastegalerii Facebooki lehel. 

Allikas: Kullo Lastegalerii pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Nõmme Noortemaja õpilaste loomingu ülevaatenäitus
• Kunstiringide aastanäitus "Kullo 75"

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 25. korda toimunud konkursile esitati 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd. Konkursitööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat. 

Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, prof Edgar Krull ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.

Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis

I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“ eest.

Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis, kus loodusaineid õpetatakse n-ö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus. 

II preemia (750 eurot) Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) töö „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“ eest. 

Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti  aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa. 

Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia.

I preemia (800 eurot) pälvisid  Piret Soodla  ja  Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest. 

Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad,  sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste  oskuste  mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.

Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente,  Siswa A. N. van Rieasen ja  Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva Kreekast töö „Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle“  eest.

Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes  avastusõppe mudelit kasutab.

II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö „Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia“ eest.

Emeriitprofessor Jaan Mikul uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

Magistritöö kategoorias pälvis

I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemiast töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest.

Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.

II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest.

Töös on analüüsitud  intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle  hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.

Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus.

Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis  Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö „Populaarteaduslik (õppe)film "Otsiskelu"“ eest. 

Õppefilm avab  õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.

Tänukirjad

Tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Tallinna Ülikoolist Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest.

Tänati Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Tallinna Ülikoolist Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest.

Tänati Kristi Vinterit Tallinna Ülikoolist preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.

Palju õnne preemiasaajatele ja juhendajatele!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus
• Kasvatusteadlased on oodatud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile

Tarkvara Kypsis abil on võimalik: 
•    luua kursuseid (nii avalikke kui ka peidetuid), lisada sõnagruppe ja sõnavara (või lasta õpilastel lisada), 
•    korrata sõnavara koos automaatsete meeldetuletustega pikenevate ajaintervallide tagant, 
•    lisada sõnade juurde vihjeid nende paremaks meeldejätmiseks, 
•    jälgida edasiminekut, 
•    soovi korral ennast teiste õpilastega võrrelda. 


Kursuse loojatel on võimalik näha kõige kehvemini meelde jäävaid sõnu ja neile tundides vajadusel rohkem keskenduda. Samas ei teki õpetajal lisakohustusi, kuna sõnu võivad lisada ka õpilased (kui see on seadetes lubatud). Sõnavara võib koosneda näiteks ka sünonüümidest või mõistetest ja nende seletustest.

Senine tagasiside nii koolidest kui ka keeltekoolidest on väga positiivne olnud - tarkvara kasutatakse ülikoolides, aga ka paljudes üldhariduskoolides. 

Kypsis töötab nutitelefonis ning veebis ning seda saab tasuta kasutada. Midagi installeerida pole vaja, piisab vaid tasuta kasutajakonto loomisest. Uurige: www.kypsis.com. 

Ootame ka õpetajate-õpilaste tagasisidet keskkonna kohta. 

Meelis Ojasild, Kypsise kaasasutaja

Selgitused toob noorteni Tanel Padar. Videoklipid on valminud SA Innove tellimusel.

Samal teemal:

• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast
• Selgusid tänavuste riigieksamite keskmised tulemused
• Kaugelt näeb positiivset paremini

Konkursi peaauhinnaks on GoPro Hero HD seikluskaamera.

Konkursitööna oodatakse 3–5-minutilist videoklippi, mis näitaks õpetamisprotsessi. Õpetatava aine, klassi ja tunniosa (sissejuhatus, uue materjali esitlus, kinnistamine) saab osaleja ise valida.

Samuti on osaleja enda otsustada, kas ta õpetab konkreetseid õpilasi klassiruumis või huvilisi videokaamera taga. Kindlasti võiks küsida abi ja nõu ka mõnelt õpetajalt.

Valmis videoklipp tuleb hiljemalt 16. maiks üles laadida Youtube´i keskkonda ning saata link koos nime, kooli ja klassiga aadressile tuuli.hiiesalu@gmail.ee.

Laekunud töid hindab žürii ning välja valitakse ka rahva lemmik. Konkursi tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse üle 30. mail pidulikul lõpuüritusel.

Kuna õpetamine on paras seiklus, siis on konkursi peaauhinnaks GoPro Hero HD seikluskaamera, lisaks jagatakse välja ka eriauhindu. Täpsema info ja konkursi reeglid leiab TÜ haridusteaduste instituudi kodulehelt www.ht.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Baltimaade talendikonkurss „ZZ Talendid” kutsub osalema andekaid Eesti noori
• Algab haridusasutuste disaini-, video- ja nutiteo konkurss “Kuldõun 2015″
• Kõige tähtsam on armastus laste vastu

Selle raames tutvuvad Tartu välistudengid Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuses allveerobotite ja tehisorganitega, põnevate teaduse innovatsioonide ja start-upidega Mektory innovatsioonikeskuses ning säästva moedisainiga Reet Ausi Showroomis.

6. mail tulevad Tallinna välistudengid Tartusse tutvuma siinsete teadusasutuste ja teadlastega.

Eesti Teadusagentuuri ja Erasmus Student Networki koostöös korraldatud ürituste eesmärk on tutvustada välistudengitele Eesti  kõrgetasemelist teadust ja võimalusi teadlaskarjääriks.

Välistudengitele on Eesti teadust tutvustavaid üritusi korraldatud 2013. a sügisest, 2016. a veebruaris sõlmisid Eesti Teadusagentuur ja Erasmus Student Network ühisürituste korraldamiseks koostööleppe.

Research in Estonia tegevusi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on populaarsem kui kunagi varem

Sekretäride kutsevõistluse esikoha pälvis Merle Juurik ja teise koha Kerli Korp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Kolmandale kohale tuli Diana Paabel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

„Tulin võistlusele eeskätt uue kogemuse ootusega ning kordasin valmistudes üle vajalikud õppematerjalid, sest võistlus on hea ettevalmistus ka maikuus toimuvaks kutseeksamiks. Võistluse esikoht oli selle juures suurepäraseks üllatuseks,“ kommenteeris võitu tippsekretäri tiitliga tunnustatud Merle Juurik. Tulevikus soovib Juurik oma teadmisi täiendada juhiabi erialal.

Võistlusel võeti mõõtu kolmes etapis. Esimeses ülesandes tuli võistlejatel näidata dokumendivormistamise oskusi ja teises ülesandes pandi proovile õppurite teoreetilised teadmised sekretäritööd puudutavates valdkondades, nagu õigekeel, etikett, kultuur ja dokumendihalus. Kolmas ülesanne eeldas avaliku esinemise oskust ning võistlejail tuli peast esitada katkeid käitumisteemalistest raamatutest.

Võistluse žürii esimehe, TTÜ juhiabide halduskorralduse õppekava koordinaatori ja Eesti Juhi Abi Ühingu kutsekomisjoni liikme Sirje Orveti sõnul oli sarnaselt möödunud aastatele tänavuste võistlejate tase väga hea ning seda tänu sekretäritöö õppe ühtlustumisele. Särasilmsetele võistlejatele ülesanded Orveti sõnul suuri raskusi ei valmistanud, kuid sekretäritöö kirjalikus testis võinuks tulemused olla paremad.

„Tippsekretäri kutsevõistluse üks julge väljund on kindlasti see, et me ei küsi võistlejailt ainult õppeprogrammides sisalduva õppesisu kohta, vaid käsitleme kirjalikes testides ka silmaringi puudutavat ja täiendavaid erialaseid teadmisi. Nendes valdkondades võiks tulevased sekretärid oma teadmisi alati laiendada, et olla ettevõttes asjatundlikuks võtmeisikuks,“ lisas Orvet.

Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnajuhataja Siim Sarapuu hindas žüriiliikmena võistlejate avaliku esinemise oskusi. „Tööandjate aspektist on sekretäritöö puhul tähtis kiire ümberorienteerumine, paindlikkus, informatsiooni kiire omandamise võime ja selgus teabe edastamisel. Sekretär on tihtipeale see, kes peab eristama olulist infot nii-öelda mürast ning otsustama, kellele, millal ja millist infot edastada,“ märkis Sarapuu.

Võistlusel osalesid 21 õppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Tallinna Majanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Kutsevõistlust korraldas SA Innove koostöös Eesti Juhi Abi Ühingu, Tallinna Majanduskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Heikki Eljas.

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Kontaktseminari eesmärk oli tuua kokku õpetajad Euroopast, et õppida digitaalseid tehnoloogiaid, kohtuda uute inimestega ning luua uusi eTwinningu koostööprojekte. Sihtrühmaks olid õpetajad, kellel on suurem huvi kasutada digitehnoloogia võimalusi projektitöös.

Enne kontaktseminari oli kõigil osalejatel võimalus ennast tutvustada keskkonnas padlet.com ja lühidalt tutvustada oma projektiideed tricider.com lehel.

Meid võttis vastu korraldajate meeskond Malta eTwinningu koordinaatori Amanda Debattista juhtimisel.
Esimesel päeval saime omavahel tuttavaks põnevat Bingot mängides ja seejärel rühmades üksteisega vesteldes. Ühiselt arutleti ka, kuidas motiveerida õpilasi õppima ja millised on võimalused digitehniliste vahendite kasutamiseks koolides ning klassitundides.

Seminari teine päev algas eTwinningut tutvustava loenguga Mario Xerri poolt ning Nathalie Muscat jätkas eTwinningu projektide jätkamise võimalusena Erasmus+ projektide tutvustust.

Mario Xerri tutvustas LearninigApps keskkonna võimalusi projektitöös, Argo Ilves näitas võimalusi lihtsaks programmeerimiseks ja modelleerimiseks. Infot leiab aadressidelt http://unity3d.com , http://3dcreationist.com , http://stencyl.com , https://codecademy.com , https://code.org  ja http://catrobat.org .

Õhtupoolikul  külastasime Gozo saarel asuvat Cittadellat, millelt avaneb suurepärane vaade kogu saarele ja  Azue Window võlus meid oma helesinise vee ja looduse müstilise jõuga.

Konverentsi viimane päev algas töiselt QR-koodi ja Puzzlemakerit  tutvustava slaidiesitlusega, seejärel toimus praktiline otsimismäng rühmades QR-koode avades ja ülesandeid lahendades.

Seminari õhkkond oli meeldiv ja sõbralik. Koostöö rühmades ja iseseisvate tööde tegemised sujusid hästi. Seminari läbiviijad said korraldamisega suurepäraselt hakkama. Malta söök oli maitsev ja kultuurilised vaatamisväärsused huvipakkuvad.

Kontaktseminaril osalejad said teadmisi uutest äppidest, aga tuletasid meelde ka juba kasutuses olevaid äppe ning leidsid neile tunnis uusi kasutusvõimalusi.

Seminari jooksul leidis õpetaja Deniss Tšertov oma juba alustatud kolmandaks eTwinningu projektiks uue koostööpartneri.

Loo saatsid Koolielule Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Deniss Tšertov, Roosna-Alliku Põhikooli õpetaja Riina Hiob ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpetaja Tiina Põder.

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2016
• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine
• eTwinningu seminar Poolas innustas rahvusvahelist koostööd tegema

Päev algab kell 10.30, päeva juhib Jüri Muttika. Kohe alguses saab juhtida asju mõtte jõul: Garage48 Health Tech tiim demob ajuskännerit. Samas tutvustab teisal MagCab uudset telefonilaadimise tehnoloogiat. Siis saab oma silmaga satelliiti kaeda: EstCube seletab lahti kosmoseriik Eesti loo. Reach-U staelliidikaartide abil näeb maailma kõrgelt õhust. Rakett 69 lendab tehnoloogiapäeval mitu korda ja huvilised saavad ise võistelda. Meremuuseum näitab, kuidas robot teeb allveearheoloogiat.

Kõige selle keskel toimetab Loo Keskkooli õpilasfirma 3D Hullud, kelle tegevusala on 3D-printimine ja 3D-printerite kokkupanek, sellist teenust nad soovijatele osutavad. Firmat tutvustab turundusjuht, 11. klassi õpilane Eneli Elias.

Kuidas õpilasfirma sündis ja kes õpilasfirmas tegutsevad?

2014. aastal astusime Loo Keskkooli kümnendasse klassi. Sellega kaasnesid muutused ainekavas, lisandus uus ja algul veidi hirmu tekitav aine - majandus- ja ettevõtlusõpe.  Õpetaja rääkis, et meil on võimalus luua õpilasfirma. Firma koosseis haaras kohe võimalusest saada uusi kogemusi. Ideid, mida oleks võinud edasi arendada, oli mitmeid. 3D-printeri kokkupanemine ning sellega teenuse pakkumine tundus aga kõige põnevama väljakutsena. Nii panimegi kokku esimese printeri. Õpilasfirmasse kuulub neli liiget -  tegevdirektor Kaspar Kaasan, turundusjuht Eneli Elias, haldusjuht Karen Viherpuu ja juhiabi Kristo Kippa. Oleme klassikaaslased ja lahutamatud sõbrad juba viimased üksteist aastat. Nelja erineva isiksusena täiendame üksteist ja moodustame mitmekülgse tiimi.

Miks just 3D ja miks just printimine? Arvutimaailmas oleks ju nii palju muid võimalusi õpilasfirma loomiseks?

3D-tehnoloogiaga tahame tegeleda sellepärast, et see teema on olnud viimastel aastatel küll väga aktuaalne, kuid tavainimesele kauge. Meie missiooniks saigi inimestele kolmemõõtmelise printimise lähemale toomine ja klientide teadlikkuse suurendamine 3D- tehnoloogiast.

Missugune on teie arvates 3D-printimise tulevik – kas tulevikus prindin kodus auto välja?

Meie arvates on 3D-tehnoloogiaga tegelemine tulevikus väga paljutõotav, kuid selleks tuleb lasta tehnoloogial veel veidike areneda. Väga kaugesse tulevikku me näha ei oska, kuid juba homne päev võiks igas Eesti koolis olla vähemalt üks 3D-printer ning sellega tutvumine olla tehnoloogiatunni tavaline osa.

Millega esinete 23. aprillil HITSA tehnoloogiapäeval?

HITSA tehnoloogiapäeval külastage meie boksi! Oodatud on kõik 3D-tehnoloogia huvilised. Tutvustame enda argipäeva. Näitame, kuidas ideest saab joonis ning sellest omakorda valmib plastikust mudel ja laseme soovijatel kõike ise järele proovida.

Õpilasfirmadest on tehnoloogiapäeval esindatud veel Wootie: šikk õpilasfirma tutvustab, kuidas Wootie lipsud džentelmenide kaela jõuavad. Õpilasfirma Cheeset aitab tuunida isiklikku juustukomplekti, Spoony tutvustab oma elegantseid pulgašokolaade.

Lae tehnoloogiapäeva kava alla siit!

Päeva jooksul viiakse läbi lastejooga, digikehalise ja legorobootika tunnid. Droonid.ee lennutab droone ja Rekato pakub päris pisikestele mänguala kell 10.00-16.00.

Päeva raames toimub HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ finaal. Konkursi finaali pääses ligi 300 õpilast 117 tööga. Digiloovtööde konkursile "Maailmariik Eesti" sai esitada töid kahes võistluskategoorias: Lahe Asi (animatsioon, videofilm, digitaalne õppematerjal või tikkimismasinaga loodud käsitööese) ja ProgeTiiger (arvutimäng, mobiili äpp, elektrooniline muusikapala või 3D-tehnoloogiaga loodud töö).

Finaali pääsenud tööd leiab siit:

ProgeTiigri võistluskategooria tööd

Lahe Asi võistluskategooria tööd

Kohtumiseni tehnoloogiapäeval 23. aprillil Tallinna Kultuurikatlas!

Fotod: erakogu.

Samal teemal:

• Õpetaja, prindime täna viiruseid!
• Nädala äpp: 3D-molekulide loomine keemias WebMO-ga
• Hüpe hüperreaalsusesse

Õppimine ei ole alati tõsine töö, õppeprotsessi mahub ka nalja ja naeru. Ehk meenub teile mõni tore lugu?! 

Kogumiseks oleme koostanud mõne küsimusega küsimustiku: http://goo.gl/forms/VASiyiODRW

Vastamise tähtaeg on 25. aprill 2016. Vastanute hulgas loositakse välja HITSA poolt nutikas meene. Aprilli lõpus teeme kõikidest vastustest kokkuvõtte. Loodetavasti teeb see meil kõigil tuju heaks ning koolilõpp saabub naerul näoga.

Koolielu ainemoderaatorid 
Foto pärit lehelt: pace.oregonstate.edu

Samal teemal:

• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus
• Õppija kuu: mis on õppimine?
• Koolielus algas õppija kuu