Kutsehariduse maine on tõusnud


Avaldaja:Madli Leikop17. November 2013

Seminaril „Kutsehariduse nägu aastal 2013“ tutvustati OÜ Faktum & Ariko uuringut „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2013“. Sarnane uuring viidi läbi ka viis aastat tagasi.

Maineuuringu tutvustus oli osa kutsehariduse populariseerimise programmi kokkuvõtvast konverentsist, mis toimus 15. novembril Tallinnas. Seminari korraldasid SA Innove ja Cedefop. 

Uuringu valim

OÜ Faktum & Ariko esindaja Kai Pärtel tutvustas uuringu tausta. Uuringu valimisse kuulusid Eesti elanikud vanuses 15 kuni 50 eluaastat (juhuvalik), teiseks 2013. aastal põhikooli lõpetanud ehk need, kes pidid otsustama, kuidas edasi, ja kolmandaks abituriendid (küsitletuid 200). Elanikkonna hulgas viidi läbi telefoniintervjuud, õpilaste küsitlemisel kasutati veebiküsitlust.

Küsitluse eesmärk oli teada saada, missugune on inimeste kokkupuude kutseharidusega, informeeritus kutseharidusest, hinnangud kutsehariduse erinevatele aspektidele, kas ja kuidas ollakse valmis kutseharidust oma lapsele soovitama.

Kokkupuude kutseharidusega on tagasihoidlik

Kai Pärtel tõi välja, et isiklik kokkupuude kutseharidusega on elanikkonna seas tagasihoidlik: 27%-l on viimase viie aasta jooksul olnud peres isiklik kokkupuude kutseõppega (õppis/õpib ise, pereliige õppis/õpib), 73%-l ei ole. Kaudsem kokkupuude kutseharidusega (tööalane, täiendõpe, tuttavate kaudu) on olnud 53%-l, 44% vastas eitavalt ja 3% ei osanud öelda.

Koolilõpetajate kokkupuude kutseharidusega on peamiselt sõbra või sõprade kaudu, kes õpivad kutsehariduses. Oluline on ka, mida on koolis kutseharidusest räägitud, samuti infoürituste (Teeviit, avatud uste päevad) külastamine. 10% tänavu põhikooli lõpetanutest pole kutseharidusega siiski üldse kokku puutunud.

Informeeritus tõusuteel

Informeeritus kutseharidusest on selgelt tõusnud: 24% elanikkonnast hindas oma informeeritust heaks või väga heaks, 2008 oli see 18%. Üldiselt selgus, et Eesti elanikkond peab tänapäevast kutseharidust arenevaks valdkonnaks ning arvatakse, et kutsekoolidest saadakse hea ja kvaliteetne haridus. Kutsehariduse juures ollakse enam rahul erialase hariduse tasemega (79%), kutseharidusega inimese perspektiividega tööturul (77%) ja erialavalikutega kutseõppeasutuses (72%). Kriitilisemad ollakse õppetoetuste maksmise ja praktikavõimaluste hindamisel. Ka koolilõpetajad hindasid kõige kõrgemalt erialavalikut ja praktikavõimalusi, gümnaasiumi lõpetajad sealjuures veidi kõrgemalt kui põhikooli lõpetajad. Kõige madalamalt hinnatakse kutsehariduses üldhariduse taset, eriti abiturientide hulgas. Siiski rõhutasid uuringu tutvustajad, et pigem on uue põlvkonna hinnang kriitilisem, mitte niivõrd pole tulemused langenud.

Kutseharidusest leitakse palju head

Küsimuse puhul, mida kutseharidus elanikkonna meelest kõige rohkem pakub, leiti, et võimalust edasi õppida Eestis, järgnesid kindel sissetulek ja püsiv töökoht. Võrreldes 2008. a uuringuga leiti positiivselt, et kutseharidus pakub võimalust töötada välismaal ja teha karjääri. Kriitilisemalt hinnati, et kutseharidus ei paku kõrgemat sissetulekut, vähemalt nende arvates, kes küsitluses osalesid. Arvamus, et kõrgharidus tagab automaatselt suurema sissetuleku, on visa kaduma.

IMG_1938.JPG

Uuringut tutvustab Kärt Pärtel  OÜ-st Faktum & Ariko.

Põhikooli lõpetava poja või tütre puhul vastasid paljud vanemad, et nad soovitaksid oma lapsele kutseharidust. Gümnaasiumilõpetajate puhul jäi see soovitus tagasihoidlikumaks. Kui laps on läinud juba keskkooli, siis eelistatakse, et järgmine samm on kõrgkool. Võrreldes 2008. aastaga on kutsehariduse soovitamine vanemate poolt natuke siiski tõusnud. Vastuolu on aga selles, et reaalse soovituseni on põhikooli lõpetajate puhul jõudnud 6%, gümnaasiumi puhul kõigest 4% vanematest. Kutseharidust hinnatakse kõrgelt, justkui ollakse valmis soovitama ka, aga tegelikkuses seda ei tehta.

Soovitus ja tegelikkus

Ka uuringu üks autoritest Kalev Petti sõnas, et põhikoolilõpetajad on kutsehariduse ja kutseõppeasutuse suhtes varasemast positiivsemalt meelestatud ja leiavad, et sealt saadav haridus ja oskused on varasemast enam väärt. Ta lisas, et paraku ei saa see muutus otsest tuge ei vanematelt ega ühiskondlikelt protsessidelt.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Punga sõnul on Eesti inimesed kutsehariduse arenguid märganud ning hindavad kutsehariduse taset ning kutseõppe lõpetanute perspektiive tööturul headeks. „Panustame palju, et kutseõpe vastaks tööturu nõuetele, mis tagab lõpetajatele hiljem head töökohad. Siiski on mõtlemapanev asjaolu, et hoolimata headest hinnangutest ei ole kutseharidus paljude noorte ega ka nende vanemate jaoks valik, mida nad edasiõppimisel kaaluksid,“ lisas Pung.

Uuring on läbi viidud SA Innove ESFi programmi „Kutsehariduse populariseerimine“ toel. Uuring on kättesaadav SA Innove kodulehel http://www.innove.ee/kutseharidusuuring

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet