Märtsis lisandus Koolielu portaali kuus uut juhendit - Quizalize, GoConqr, Pen.io, Vocaroo, AudioBoom, I wish you to -, mida HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustab.  Lisainfo veebiseminari kohta. (otselink)

Veebiseminaride „Õpiveeb“ ja „Projektitöö TwinSpace’is“ salvestused leiate arhiivist!

Aprillikuus toimuvad veel järgmised HITSA tasuta veebiseminarid: 

Teisipäeval, 26. aprillil algusega kell 19.00 toimub veebiseminar "Ajaveeb lasteaia õppetöös". 

Reedel, 29. aprillil algusega kell 17.00 toimub veebiseminar "Õpetaja professionaalne areng digiajastul".

Pärast veebiseminarile registreerumist saadetakse meilile automaatselt seminaritoa link, number ja salasõna. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Lisainfo: HITSA veebiseminarid.

Rahvusvaheline hariduskonverents „Fiiberoptiline haridustee“ toimus 14.-15. aprillil KUMUs. HITSA juhatuse esimees Erki Urva ütles konverentsi avasõnades, et edasiminekut fiiberoptilisel haridusteel ilma kahe asjata ei toimu: peab olema ka vajalik metoodika ja vajalikud õppevahendid ning õpetajatel-õppejõududel peavad olema oskused ning teadmised, kuidas digimaailmas tehniliste vahenditega toimetada.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis Tartu Ülikooli näitel, miks ja kuidas tuleb kõrgkooli juhtimises arvestada õppija arengu toetamist. „Mis on kvaliteedi definitsioon Tartu Ülikoolis? Kvaliteet on see, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas,“ ütles Noorma. „E-õpe on üks tööriist hea õpetaja pagasis, seda ei pea eraldi rõhutama.“ Mart Noorma arutles, kuidas tulevikus disainitakse ülikooli õppekava, missuguseks kujuneb e-õppe ja kontaktõppe suhe. E-õpe on mugav ja hoiab ressurssi kokku, aga kui minna üle 100% e-õppele, siis see on säästuõpe, nentis Noorma. Ta tõi välja, et Tartu Ülikoolil on valmis 10 MOOCi (massive open online course). Miks mitte rohkem? „Parem üks kvaliteetne MOOC kogu maailmale kui 20 kehva MOOCi väiksele ringile,“ ütles Noorma.

Michigani Ülikooli dotsent Charels R. Severance kõneles MOOCide minevikust, olevikust ja tulevikust. Ta ise õpetab kaht ülemaailmselt populaarset MOOCi Coursera platvormil: „Interneti ajalugu, tehnoloogia ja turvalisus“ ning „Programmeerimine igaühele“. Ta on kirjutanud populaarseid raamatuid programmeerimisest ning töö kõrvalt on ta hobi korras juhtinud mitmeid veebiteemalisi tele- ja raadiosaateid.

Ta andis oma ettekandes kuulajatele ülevaate avatud veebikursuste tehnilisest arengust ja taustast, ka probleemidest, mis veebikursuste tarkvaraga seotud. Ta selgitas ka, mida ühe MOOCi sisu kokkupanekul arvestada, rõhutades just kursuste avatust ja tasuta materjalide olemasolu. Tema ettekanne oli kantud mõttest, et me peame ette valmistama uue põlvkonna programmeerijaid ja disainereid, kes suudavad luua uut (õppe)sisu. See on koht, kus mängu tulevad MOOCid ja uuenduslikud rakendused. Vaja on arendada erinevaid õppeplatvorme, mis sobiksid nii suuremahuliste MOOCide läbiviimiseks kui väiksemateks veebitundideks ühe klassi piires.

Konverentsi kaks järgmist ettekannet olid seotud õpianalüütikaga: sissejuhatus õpianalüütikasse (Hendrik Drachsler, Hollandi avatud ülikool) ja tagasisidestamisest õppimise ja õpetamise tulemuslikkuse seisukohalt (Linda Corrin, Melbourni ülikool).

Õpianalüütika on valdkond, mis areneb kiiresti ülikoolides ning on jõudmas ka üldhariduskoolidesse. Õpianalüütika võimaldab haridusuuringute raames kasutada veebipõhiste keskkondade kogutavaid avatud andmeid tõenduspõhiste otsuste tegemiseks (nt õppekavade või hariduspoliitiliste algatuste planeerimisel). Linda Corrini sõnas oma ettekandes, et ülikoole huvitavad sageli enim põhjused, miks tudengid õppimise pooleli jätavad ja kuidas seda vältida. „Meie oma ülikoolis Melbournis otsustasime keskenduda mikrotasandile, koguda andmeid õppimise ja õpetamise kohta klassiruumis ja veebis (e-õpe) individuaalselt. See aidanuks paremini mõista, mis motiveerib tudengeid õppima, kuidas kujuneb hinne jms. Andmeid koguti eraldi tudengite ja õppejõudude kohta. Küsimus ei olnud niivõrd andmete kogumises, kuivõrd selles, kuidas andmeid esitleda nii, et õpetajad mõistaksid selle olulisust. Ja millal tulemusi esitleda, kas semestri alguses, semestri lõpus? Ehk palju oli küsimusi, mida teha, et vajalikud muudatused jõuaksid klassiruumi,“ rääkis Linda Corrini.

Pärast ettekandeid sai igaüks osaleda just talle huvi pakkuvas töötotas. Ülevaate sai Pärnu linna ja maakonna koolide digipöörde projektist, Läänemaa haridusuuendusest, Tartu Kunstikooli kogemusest õppijate digipädevuste toetamisel; õpistsenaariumite koostamisest LePlanner keskkonnas; kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuste autorid jagasid parimaid praktikaid ning võrreldi e-portfooliot ja digitaalset arengumappi.

Seminari teine päev oli valdavalt töötubade päralt. Käsitleti keelekümblust, räägiti veelkord MOOCidest, ka MOOCide ja äri seostest; tutvustati ProgeTiigri programmi, terviklikke digilahendusi koolidele ja õppeprotsessi mõjutavaid uuringuid.

Fotod: Kalev Lilleorg.

Samal teemal:

• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Üldhariduskoolide internetivõrku renoveeritakse 13 miljoni euroga
• Seitse viga, mis võivad põhjustada digipöörde läbikukkumise
• Eesti õpetajad jagasid Baltimaade hariduskonverentsil digiteadmisi

Teeme kokkuvõtteid haridusteaduslike uurimistööde konkursist ja pärjame parimaid.

Päeva juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

Konverentsile on oodatud kõik kasvatusteadlased, valdkonna üliõpilased, tegevõpetajad, haridusametnikud, pedagoogika ja kasvatusteadusega seotud ühendused ning nende esindajad ning loomulikult kasvatusteaduslike tööde konkursil osalejad.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut  ja Eesti Teadusagentuur.

Konverents on osalejatele tasuta.

Rohkem infot ja registreerimisvormi leiad www.etag.ee/kasvatusteaduste-konverents-2016.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss
• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid

Priit Põdra (31) on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna haridusteaduste erialal ning filosoofiateaduskonna ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Alates 2006. aastast on töötanud Jõgeval nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Ühiskondlikult aktiivse ja tegusa inimesena on Priit Põdra 2009. aastast alates Jõgeva Linnavolikogu liige ning haridus- ja kultuurikomisjoni liige, tööst vabal ajal naudib korvpallikohtuniku ametit.

Oma visioonis lubas värske direktor, et Jõgevamaa Gümnaasium on õpilasekeskne, vaimsust ja loovust väärtustav haridusasutus. Jõgevamaa Gümnaasiumi peab olema kodune kool: inimlikkus, head suhted, liitvad ühised sündmused loovad keskkonna, kus on mõnus olla ja kuhu on hea ka külalisel tulla. Samuti panustab riigigümnaasium kogukonna ettevõtmistesse nii, et õpilased tunnevad end ühiskonda muutva jõuna. Jõgevamaa Gümnaasium kujundab ka Jõgeva linna nägu.

Jõgevamaa Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks moodustatud konkursikomisjon oli 7-liikmeline, komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele Jõgeva Maavalitsuse esindaja, gümnaasiumi hoolekogu esindaja ja gümnaasiumi õpilasesinduse esindaja. Valik tehti 17 kandidaadi hulgast.

Senine Jõgevamaa Gümnaasiumi direktor Alo Savi asus veebruaris tööle Põlva riigigümnaasiumi direktori ametikohale.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Põlva riigigümnaasiumi hakkab juhtima Alo Savi
• Koolijuht Tarmo Valgepea: mida raskem, seda huvitavam

Eesti e-Ülikooli konsortsiumi aasta e-kursuse auhind suuruses 2000 eurot anti välja Tartu Ülikooli kursusele „Programmeerimisest maalähedaselt“, mille autoriks on Eno Tõnisson, kaasautoriteks Marina Lepp, Tauno Palts, Reelika Suviste, Vello Vaherpuu, Kaspar Papli, Hanna-Liisa Reponen, Kaspar Hollo Tartu Ülikoolist ning Mari-Liis Jaansalu, Merilin Säde Tartu Tamme Gümnaasiumist.

Kursuse "Programmeerimisest maalähedaselt" autor Eno Tõnisson. Foto: Kalev Lilleorg

„Ma olen rõõmus oma tiimi üle, sest see on tiimitöö ja me oleme palju õppinud sellest,“ ütleb Eno Tõnisson. „Eks kursuslaste tagasiside motiveerib ka. Kui inimesed kirjutavad ja kiidavad. Või kui tahame midagi paremaks teha. Ja kuna teeme juba neljandat korda seda, siis iga kord me teeme ümber seda – küll me muudame ülesandeid jne. See on praegu selline elustiil!“

Kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ näol on tegemist MOOCiga ehk veebipõhise masskursusega, mille materjalid on suures osas avalikkusele kättesaadavad ning varustatud ülesannetega, mis võimaldavad õppijal testida loetust arusaamist. Hindamiskomisjon on kursuse puhul välja toonud, et õppematerjalid on seotud eluliste näidetega ning neid iseloomustab läbivalt soe huumor. Esile tõstmist väärib ka hästi läbimõeldud õppijaid innustav õppeprotsess, mis tagab kursuse kõrge lõpetajate arvu. Kursuse autorid motiveerivad ja toetavad osalejaid pidevalt läbi automaatse ja vahetu tagasiside, mis on ka põhjus, miks õppijate tagasiside ja kursuse lõpetanute protsent on niivõrd kõrge.

Autor ise seda päris klassikaliseks MOOC-iks (Massive Open Online Course) ei pea, sest m-täht viitab massiivsusele, mis küll Eesti kontekstis antud kursuse osalejate arvu iseloomustab, kuid maailma mastaabis jääb pigem tagasihoidlikuks. Samuti eristab kursust n-ö klassikalisest MOOC-ist see, et osalejatele antakse soovi korral tagasisidet ning suunatakse õigete vastuste poole erinevate vihjetega. Sellist asja tavapäraselt MOOCide puhul ei tehta. „Meil on sisuliselt ööpäevaringne valve. Meil on inimesed jaotatud 12-tunnistesse valvetesse. Kui küsitakse, siis umbes kaheksa tunni jooksul peaks iga küsimus vastuse saama,“ selgitab Eno Tõnisson. „See on see, mis ühest küljest teeb lõpetajate arvu suhteliselt suureks ja teiselt poolt teeb väga palju tööd.“

Kursustel on kokku osalenud üle 3000 huvilise, kellest 60% on naised. Osalejad on eelkõige täiskasvanud, enim on 25-34aastaseid. „Igal pool meedia ju toob seda programmeerimist, igasuguseid start-up’e ja IT-firmasid palju välja, et inimestel on siiras soov asjast rohkem kuulda ja kui talle pakutakse seda niimoodi maalähedaselt…Seal kursusel pole ainult puhas programmeerimine, seal on ka silmaringimaterjalid ja ilukirjanduslikke lugusid. See on ilmselt sobiv vorm praegusel hetkel inimestele.“

Kuigi kursusel on hulgaliselt kooliõpilasi osalenud, ei ole praegune formaat otseselt õpilastele suunatud. Tulevikuperspektiivis otsibki Eno Tõnisson oma tiimiga võimalusi kohandada kursust ka kooliõpilastele.

Aasta e-kursus 2016 tiitli nominendid olid veel Eesti Lennuakadeemia kursus „Informaatika“, Eesti Maaülikooli kursus „Maamõõtmine ja kartograafia“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „English for Road Construction Engineers“ ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kursus „Õppimine digiajastul I“.

2016. aastal esitati e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 41 e-kursust, millest hindamiskomisjon tunnustas kvaliteedimärgiga 31 kursust. Taotlusvooru esitatud kursustest valdav enamus laekus ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, neli e-kursust esitati ka üldhariduskoolidest. Esmakordselt pälvis kvaliteedimärgi ka üldhariduskooli kursus, tiitel läks Pärnu Ühisgümnaasiumile kursuse eest „Sissejuhatus sotsioloogiasse“.

E-kursuse kvaliteedimärke hakati välja andma alates 2008. aastast, kokku on väljastatud 229 kvaliteedimärki.

E-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ja tulemustest on võimalik lugeda täpsemalt e-õppe kvaliteedi veebileheküljelt: http://www.e-ope.ee/kvaliteet/kvaliteedimark.

Samal teemal:

• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad
• Parimate e-kursuste tiitlid läksid keemiakursustele
• Aasta e-kursus 2014 võimaldab täiendada inglise keele oskust

Projektide raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate pikka aega (vähemalt 12 kuud) tööturult eemal olnud inimeste konkurentsivõime tõstmiseks ning tööle aitamiseks. Voor oli  avatud 2. novembrist 2015 kuni 11. jaanuarini 2016. Projektitaotlusi esitasid Innovesse erinevad MTÜd, OÜd, ASid, kõrgkoolid, kohalikud omavalitsused ja sihtasutused. Soovitud toetussummad ühe projekti kohta jäid 50 100 eurot ja 399 524 euro vahele. Projekte esitati üle Eesti ja tegevusi viiakse ellu mitmetes maakondades, nagu Harjumaal, Ida-Virumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Võrumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Läänemaal, Jõgevamaal ja Valgamaal, seega kaasatud on 80% maakondadest.   

Innove struktuuritoetuste agentuuri tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on toetust saanud projektides arvestatud nii sihtgrupi vajadusi kui ka piirkondlikku olukorda ja tööturu võimalusi. Planeeritavad tegevused on suunatud sihtgrupi tööturule sisenemise või naasmise ettevalmistavaks etapiks. „Heameel on tõdeda, et mitmed projektid plaanivad teha koostööd Töötukassa ja Rajaleidja keskuste karjäärinõustajatega“, tõdeb Luide.

Toetuse saajad selgusid ekspertide poolt antud konsensuslike hinnangute põhjal. Toetust said need projektid, mille hindamistulemus oli vähemalt 25 punkti. Toetust saanud projektide nimekiri on leitav siit.

Sama meetme teise tegevusse -  esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks – saab endiselt taotlusi esitada. Voor on avatud kuni 30. juunini 2020 või kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni; taotlusvooru eelarve on 8 145 000 eurot. Täiendavat teavet taotlusvooru kohta leiab Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Rahvusvaheline kogemus kinnitab ettevõtjate panuse tähtsust õpipoisiõppes
• Riik kutsub täiskasvanuid tagasi kooli

Konverentsiga tähistatakse projekti "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga „Kiusamisest vabaks!“ kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.

Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine. “Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnab “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.

Et lapsed õpiksid häid inimsuhteid ja et kiusamisjuhtumid ei saakski välja areneda, on oluline teha ennetustööd. Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” uuringupartneri uuringufirma Psience OÜ tulemusuuringute projektijuhi Eva-Maria Kangro sõnul on heameel tõdeda, et lasteaedade puhul me kiusamiskäitumisest reeglina rääkida ei saa. “Et aga ennetada kiusamist hilisemas vanuses, on just lasteaias oluline häid suhteid õpetada,” selgitab Kangro, kelle sõnu on äärmiselt oluline ka lasteaias alustatud töö jätkumine koolikeskkonnas, sest just kooliga seostatakse kiusamist enamasti kõige rohkem.

Seetõttu on ka reaalsed muutused koolides selgemini nähtavad. Näiteks selgub uuringutulemustest, et õpetajate hulk, kes on oma klassides pidanud kiusamist probleemiks, on peale metoodikaga alustamist vähenenud. Kui enne leidis 77% uuringus osalenud õpetajatest, et nende klassis on lapsi, keda jäetakse kõrvale, siis 8 kuud peale metoodika kasutamist oli neist ligi pooltes see probleem lahenenud.

Kangro paneb südamele, et metoodika tulemuslikkuse nägemiseks on oluline kasutada seda järjepidevalt ning kaasata tegevustesse ka lapsevanemad. Samuti ei tohi unustada, et tegemist on ennetava metoodikaga. “Kõige õigem aeg metoodikat kasutama hakata on see hetk, kui midagi ei ole veel halvasti,” sõnab Kangro.

Perioodil 2014-2016 (kuni 30.04.2016) on projekt "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist "Riskilapsed ja -noored". Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus ning partneriks Norra Kohalike Omavalitsuste ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Eestis on projekti eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit.

Konverentsi päevakava on nähtav siit: http://bit.ly/1UUO4xX

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ootab uusi liitujaid
• Koolikiusamise ennetamine on tõhus, kui kooli ja kodu vahel valitseb positiivne koostöövaim

„Täna ja homme kuuleme, kuidas fiiberoptiline haridustee mõjutab meie hariduse tulevikku. Selle aasta konverentsi esinejad on tulemas väga põnevate ettekannetega, mis käsitlevad digihariduse trende ning uusi suundumisi,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla.

Konverentsil astuvad üles haridusteadlased ning praktikud meilt ja mujalt – kuulda saab nii Hollandi, Portugali, Austraalia, India kui ka Ameerika Ühendriikide kogemustest infotehnoloogia rakendamisel hariduses. Konverentsi kaugeim külaline, Linda Corrin Melbourne’i Ülikoolist räägib õpianalüütikast ning sellest, kuidas seda kasutada tähendusrikka ja kiire tagasiside andmiseks akadeemikutele ja õpilastele. India ühe juhtiva erakoolide võrgustiku Shemrock and Shemford Group of Schools tegevjuht Amol Arora aga tutvustab, kuidas IKT-võimalusi India koolides kasutatakse. MOOCide ehk veebipõhiste masskursuste eduloost Eesti kõrgkoolides räägivad lähemalt Tiia Ristolainen ning Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist ja Mati Lukas Tallinna Tehnikaülikoolist.

Konverentsi praktilistes töötubades uuritakse, kuidas haridusasutused saavad toetada õppijate ja õpetajate digipädevuste arendamist. Samuti tutvustatakse uusi tehnoloogilisi vahendeid, mis aitavad mitmekesistada õppetööd ning toetavad õpetajate omavahelist parimate praktikate jagamist. Konverentsil tuleb jutuks ka koolide digitaristu ning milliseid võiksid olla terviklikud digilahendused haridusasutustele.

Vaata otseülekannet ja konverentsi kava HITSA kodulehelt!

Samal teemal:

• MOOCid – hääbuv haip või jätkusuutlik initsiatiiv?
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Tallinna koolides on nutikuu

Kui vahepeal tekitas vaidlusi lasteaias alla 3aastaste laste rühmades kõrgharidusega õpetajate vajalikkus, siis kokkulepitud kompromisslahenduse kohaselt peab olema lasteaiarühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad.

Eesti Lasteaednike Liidu esinaine Liili Pille ütles kompromissi kommenteerides: „Kuna esimesed eluaastad on lapse kasvamisel otsustava tähtsusega, siis pean oluliseks kokkulepet, et koolieelsete lasteasutuste 1,5–3aastaste laste rühmades töötab professionaalne personal, kellest üks on kindlasti kõrgharidusega õpetaja. Tegu on õppeasutustega, kus pakutakse 1,5–7aastastele lastele nii alusharidust kui hoidu ja lähtutakse riikliku õppekava põhimõtetest ning õpikäsitusest“.

Lapsehoiud muutuvad kvaliteetsemaks

Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti lepiti läbirääkimiste käigus kokku selles, et vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks.

Seega muutub seaduse abiga paremaks ka lapsehoiu kvaliteet. Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Petersoni sõnul on kavas kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse väljatöötamiskavatsuse järgi on alusharidus ja lapsehoid edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust sünnist kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Kohalikud omavalitsused loovad kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalused lapsehoiuks ja alushariduse omandamiseks – seda võib korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori võimalusi. Alates 3aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias.

Tiina Petersoni sõnul on oluline usaldada lasteasutuse juhte ning kohalikke omavalitsusi, samuti kaasata erasektorit kohtade võimaldamisel.

Muude kohtumiste kõrval toimus alushariduse ja lapsehoiu seaduse teemaline seminar Moostes, kus osalesid eelnõu väljatöötamisse kaasatud partnerite, sealhulgas lasteaedade, lapsehoidude, omavalitsuste esindusorganisatsioonide ja ministeeriumide esindajad.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Lasteaia IT meeskonnad tegutsevad
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!
• Lahedad lapsed lahedal konkursil

„Kutsemeistrivõistlused raamatupidamises toetavad majandusarvestuse sisu ja korralduse kvaliteedi tugevdamist ning õppurite võimekuse suurendamist. Noortele kujunevatele spetsialistidele on see huvitav väljakutse ja väärtuslik kogemus enda eriala spetsiifika tundmaõppimisel,“ ütles võistlusjuhendi koostaja, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lektor Juta Tikk.

Võistlus on individuaalne ja koosneb kahest osast. Esmalt tuleb võistlejatel vastata 60 valikvastustega teoreetilisele küsimusele ning seejärel täita kompleksülesanne, kus palutakse võistlejail esitada põhimõttelised lahenduskäigud majandustehingute päevaraamatusse ning andmete pearaamatu T-kontodele kandmiseks. Lisaks kompleksülesandele tuleb võistlejatel lahendada veel finants- ja juhtimisarvestuse lühiülesanded. 

„Raamatupidajate kutsevõistlus toimub tänavu juba seitsmendat korda. Võistlustulemused on aidanud nii Innovel kui ka meie koostööpartneritel saada ülevaadet, milline on eriala parimate õppurite tase ning millised teemad või oskused vajaksid õppetöö korraldamisel rohkem tähelepanu,“ kommenteeris võistlusi SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi.

Tänavusel võistlusel võtavad mõõtu kokku 18 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Majanduskoolist, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Narva Kutseõppekeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Parima raamatupidaja väljaselgitamine algab 14. aprillil kl 10.30 SA Innove seminariruumis Hiiumaa. Noorte raamatupidajate mõõduvõtt kestab kokku kolm astronoomilist tundi ning võistlustulemuste väljaselgitamine ja parimate autasustamine toimub kl 16.30.

Kõik huvilised on oodatud võistlejatele kaasa elama!

Raamatupidaja kutsemeistrivõistluse ülesande ja ajakavaga saab tutvuda SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/raamatupidaja-2016.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Raamatupidajate kutsevõistluse eesmärk on suurendada eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Raamatupidajate kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga. Võistluste läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused
• Pärnus selgitati välja Eesti parimad sõiduautotehnikud