Anna oma pildiga edasi sõnum kliimamuutuste kohta - mõtle ja uuri, miks see teema on oluline sulle, Eestile ja maailmale!

Tehnika on vaba ehk oodatud on joonistused, plakatid,  kollaažid, arvutigraafika ja kõik muud tehnikad. Võistlus toimub kolmes vanuserühmas:

- eelkooliealised,

- õpilased,

- täiskasvanud.

Laekunud tööd avaldatakse  Eestimaa Looduse Fondi kodulehel ja Facebooki lehel. Facebookis selgub ka publiku lemmik - kokku kõige rohkem "meeldimisi" või emotsioone kogunud töö ongi publiku lemmik ja auhinna võitja.

Lisaks publiku lemmikule saavad auhinnad ka žürii valitud tööde saatjad. Auhinnakott veel täieneb, aga kindlasti leidub seal toredaid auhindu Eestimaa Looduse Fondilt, Keskkonnaministeeriumilt ja teistelt.

Tööde esitamise tähtaeg on 28. aprill 2016, võitjad selguvad mai lõpuks.

Võistlusele oodatakse pilte suurusega A4 ja A3.

Töö tagaküljele või e-maili tuleb lisada autori nimi, kindlasti ka vanuserühm ja kontaktandmed (e-post, telefon).

Skännitud või arvutis valminud tööd tuleb saata e-mailile kliimamuutused@gmail.com

Paberil tööd posti teel aadressile Kliimamuutused, ELF, Lai 29, Tartu.

Loe lisa:

http://www.kliimamuutused.ee/osale

Infot ka FB lehel www.facebook.com/kliimamuutused

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi pressiteade.

Samal teemal:

• Mahekeskus õpetab valikuid tegema
• Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta
• Tutvu Eesti jõgede ja järvede pildigaleriiga

Ettevõtmise eesmärgiks on nautida sõnakunsti elamusi, mõistes, et lugusid ei pea alati jutustama raamat, need võivad võtta teisigi vorme. Programmi peaauhinnaks on võimalus pea ees fantaasiamaailma sukelduda ehk panna end proovile EscapeRoom’i põgenemistoas.

Ehkki kaheksa kuud vältavas programmis tuleb järgida ka üksikuid reegleid, iseloomustab seda tavatult suur vabadus ise otsustada, mida lugeda, kuulata, vaadata või mängida. Näiteks, arvestatakse raamatute puhul ka võõrkeelset ja kooli soovituslikku kirjandust ning e- ja audioraamatuid. Kindlasti tasub üles otsida ka lemmikteose põhjal valminud arvutimäng või film. Eripalgeliste võimaluste pakkumisega loodetakse paeluda ka neid noori, keda huvitavad mitmesugused lood, kuid kes eelistavad paberraamatutele teisi väljendusvahendeid.

Noorteprogrammis osalemine on veebipõhine, mistõttu on lihtsam osaleda ka neil, kel pole võimalik raamatukogu sageli külastada. Osalemiseks peab siiski olema registreeritud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. Osalejatel on võimalus öelda sõna sekka ka auhindade jagamises, sest igale teosele lisatud raamatusoovitus annab loosimistes lisahääli. Lisaks peaauhinnale on ergutusauhinnad välja pannud tegusad õpilasfirmad De’Tee, Woodula ja VihiKuup. Programmi tingimused ja tagasisidevorm asuvad aadressil www.keskraamatukogu.ee/noorteprogramm. Samast leiab ka viited kirjandusele, keskraamatukogu filmi- ja mängukogule ning e-raamatukogule ELLU.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade.

Samal teemal:

• Uuenenud Rahvusraamatukogu
• Algab kohtumistesarja „Mis uudist, raamatukogu?“ kolmas hooaeg
• Algas lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ kolmas hooaeg

Oma kogemusi jagavad Sulev Kõks, Ergo Nõmmiste, Andra Siibak ja Leho Tedersoo. Kõik huvilised on oodatud kohapeale või vaatama otseülekannet aadressilt www.uttv.ee.

„Tavapärasest rohkemate külalistega karjäärkohviku idee tekkis veebruaris pärast riiklike teaduspreemiate ja presidendi noore teadlase preemia laureaatide ning Valgetähe teenetemärkide kavaleride väljakuulutamist,“ rääkis üks idee autoritest, Tartu Ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Signe Opermann.

Opermann tõdes, et austava tähelepanu keskmesse tõusnute nimekiri oli pikk ja hõlmas väga mitmesuguste uurimisvaldkondadega tegelevaid Tartu ülikooli teadlasi: „Sealt ka mõte tuua ühisesse vestlusringi kokku ühe ülikooli inimesed eri valdkondadest ja põlvkondadest.“

Karjäärikohvikus osalevad patofüsioloogia professor Sulev Kõks, kes sai koos professor Külli Kingoga riikliku teaduspreemia arstiteaduse alal tööde tsükli „Krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogenees“ eest, mida kroonib avastus kaasasündinud immuunsuse olulisusest.

Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvinud akadeemik, elektronspektroskoopia professori Ergo Nõmmiste uurimistööd võivad juba lähitulevikus viia uute superrakkude ja nanomaterjalide loomiseni.

Uue põlvkonna esindajatena asuvad arutlusringi Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt noortele Eesti teadlastele antava preemia saanud meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, kes uurib laste internetikäitumist ja digitaalse kirjaoskusega kaasnevaid eeliseid ja kitsaskohti, ning bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia vanemteadur Leho Tedersoo, kellel on koos kolleegidega käsil seente liigirikkuse uuringud üle kogu maailma.

Aprillikuine karjäärikohvik pakub aruteluainest teadlasekarjääri võimalustest: kuidas on seekordsed külalised teaduse juurde ning silmapaistvate saavutusteni jõudnud, mida selleks teinud või tegemata jätnud; millisena tajuvad nad teaduse ja teadlase rolli ühiskonnas ja avalikkuses; mida nad soovitavad alles bakalaureuse- või magistriõppe tudengitele, kelle peas mõlgub mõte akadeemilisest karjäärist ehk kuidas sisimas ära tunda nn teaduse kutse.

Neid ja teisi küsimusi esitab ning arutelu juhib Tartu Ülikooli elektrokeemia doktorant Ronald Väli, kes eelmisel aastal pälvis kõrge koha Eesti teaduste akadeemia teaduse populariseerimise konkursil.

Sündmus toimub Tartu ülikooli aulas neljapäeval, 14. aprillil algusega kell 16. Tule kohale või vaata otseülekannet www.uttv.ee.

TÜ karjäärikohvik toob kokku noored ning tööturul aktiivsed ja edukad Tartu ülikooli vilistlased. Rohkem infot karjäärikohviku kohta leiab www.ut.ee/et/karjaarikohvik.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod
• Tehislihastega tegelevad Euroopa teadlased tutvustavad koolinoortele eriala tulevikku

Maksimumpunktid kogusid Lustivere Põhikooli, Tartu Descartes’i Kooli, Kärdla Ühisgümnaasiumi ja Rõuge Põhikooli võistkonnad, keda Keskkonnaamet premeerib põneva veematkaga.

Viktoriini küsimused ja vastused suunasid õpilasi toimima keskkonnateadliku veetarbijana ning paremini aru saama seosest inimtegevuse  ja veekogude reostumise  vahel. Küsimused põhinesid Keskkonnaameti 2014. aastal välja antud veeteemalisel õpimapil, puudutades erinevaid veega seotud valdkondi: põhja- ja pinnavesi, vesi kui elukeskkond, vee kasutamine, veekaitse korraldus, vee reostumine ning selle puhastamine.

Kõik küsimused olid valikvastustega ja valikus võis olla mitu õiget vastust. Seega tuli küsimustele vastamisel olla väga tähelepanelik, sest iga valesti valitud vastus andis ühe miinuspunkti. Kokku oli võimalik saada 70 punkti. Maksimumpunktid kogus neli võistkonda: Lustivere Põhikooli 8. klass, Tartu Descartes’i Kooli 9. a klass, Kärdla Ühisgümnaasiumi 7. a klass ja Rõuge Põhikooli 9. klass.

Kõik esikohale tulnud neli võistkonda saavad peaauhinna, milleks on kummiparvematk võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlus (Saaremaal ja Tallinnas) või mõni muu veega seotud aktiivne tegevus võitja lähipiirkonnas.

Keskkonnaamet otsustas peaauhinna anda ka Olustvere Põhikooli 7. klassi võistkonnale, kes kogus 69 punkti parima ajaga. Lohutusauhinnana saavad veepudelid need võistkonnad, kes kogusid 68-69 punkti.

Kokku võttis viktoriinist osa 1723 7.–9. klassi õpilast 107 koolist, moodustades 323 seitsmeliikmelist võistkonda. Aitäh kõikidele osalejatele ning neid juhendanud õpetajatele!

Lisainfo viktoriini küsimuste ja vastuste ning peaauhinna võitjate kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt: http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konkursid-2/2016-2/

Viktoriin toimus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel projekti „Rahvusvahelise veepäeva viktoriini läbiviimine üldhariduskoolidele 2016. a“ toel. 

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade.

Samal teemal:

• Veeteemaliste õppematerjalide infopäev õpetajatele
• Veeteemaline keskkonnanädal Kivilinna gümnaasiumis

Konkurss sai alguse Lätis, kuid sel aastal võistlevad 1000-eurose auhinna ja hinnaliste Huawei tehnikakingituste eest ka noored talendid Eestist ja Leedust.

Konkursile kutsutakse osalema noori vanuses 7 kuni 20 eluaastat (koolinoored 1.-12. klassini). Osalejad kõikidest Balti riikidest saavad kandideerida kolmes kategoorias: muusika, tants ja vaba kategooria, kus võib osaleda mistahes talendiga, mida on võimalik esitada laval - maalimine, võlutrikid jm.

Konkursile saab avaldusi esitada 11. aprillist kuni 2. maini Bobe.me koduleheküljel, kus tuleb täita ankeet ja saata kuni 5 minuti pikkune ingliskeelne video, mis noore talenti tutvustab. Osalejad ei pea looma eraldi videot kandideerimiseks vaid võivad kasutada ka olemasolevaid videosid noore Youtube’i või Vimeo kontolt. 5.-14. maini toimub kõigi kandideerijate vahel Bobe.me Facebooki lehel avalik online-hääletus, mille võitjad pääsevad edasi finaali. Konkursi finaal toimub 28. mail ZZ Festivalil Jurmalas.

Žürii, mille koosseisu kuuluvad Läti tuntud oma ala professionaalid, hindab osaleja talenti, tema potentsiaali ja motivatsiooni edasisteks püüdlusteks ning toetuse vajalikkuse kohta antavat põhjendust. Hinnatakse ka karismat, kirglikkust ja võimet oma talendiga publiku ette astuda. Täpsema info kandideerimisest, hindamiskriteeriumitest ja auhindadest leiab siit.

Laste- ja noortekonkurssi „ZZ Talendid” korraldab noorteorganisatsioon Avantis, kõnekaart Zelta Zivtiņa ja üks maailma juhtivaid informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaettevõtteid Huawei Technologies Investment Co. Üritust toetab Baltikumi meelelahutusportaal Bobe.me.

"ZZ Talendid” konkursile registreerumine ja lisainfo: http://bobe.me/zz-talents-competition/

Allikas ja foto: korraldajate info.

Samal teemal:

• Saaremaa tüdruk lööb kaasa üleeuroopalisel noorte talentide foorumil
• 100 sekundi video: Andekus ei ole raiskamiseks

Esimesed kolm kohta saavutasid populaarsuse järgi: Quizlet, Lingvist ning Spellic. Mida need äpid ja keskkonnad endast kujutavad? 


Lemmik: Quizlet  
Kommentaarid lisajalt ja teistelt: Hea keskkond sõnavara õppimiseks ja kinnistamiseks. Pakub erinevaid võimalusi: sõnakaardid, sõnade läbikirjutamine vastavalt sünonüümile/tõlkele, sõnade etteütlus, testimine, mängud õppimisel olevate sõnadega. Kasutatav ka nutiseadmes - äpp Androidile ja IOS-le. Quizleti juhendi leiab ka Koolielust.  


2. koht: Lingvist   
Lingvist on uudne keeleõppeprogramm, mis aitab igaühel kiiremini õppida. Lingvisti ainulaadne õppemetoodika tähendab seda, et sõnu õpetatakse nende olulisuse järjekorras ehk tegelikus keeles kasutamise sageduse järgi, mis omakorda tähendab, et saad omandatud teadmisi kiiremini praktikas rakendada. (Allikas Lingvisti veebileht). Praegu saab õppida inglise ja prantsuse keelt eesti või vene keele baasil. 
Lisajate kommentaar: Töötab ka eesti keele baasil. Ehe oma äpp!  

3. koht: Spellic     
Spellic on internetikeskkond, kus õpilane saab ise lihtsalt luua erinevaid harjutusi ja õppida sõnu. Juhend Koolielus.  
Kommentaar: Spellic on keskkond sõnavara õppimiseks, harjutamiseks ja kinnistamiseks. Keskkond võimaldab ise harjutusi luua ja juba olemasolevaid kasutada. Mitmekesine valik erinevaid harjutuste tüüpe. Pluss: Mitmekesine valik harjutuse tüüpe, piltide kasutamise võimalus. Kasutatav veeb! 

Keeleõppeks sobivaid äppe toodi esile veelgi.
Järgmisena tutvustame keskkondi Duolingo, Memrise, Tellagami, Thefreedictionary ja Alias. 
 

Duolingo   
Asjalik tasuta ingliskeelne äpp saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, iiri, hollandi, taani, rootsi, vene, ukraina, poola, türgi ja inglise keele õppimiseks. Isegi esperanto keelt on võimalik õppida. 
Kommentaar: Hea viis ununenud keelte värskendamiseks. Aeg-ajalt tuletab end meelde. Igati sümpaatne äpp. 

Memrise  
Memrise on mugav mälu treenimise äpp, mida saab kasutada nii arvutis kui ka nutitelefonis. Hetkel võimaldab keskkond õppida 188 keele põhisõnavara kolmel erineval tasemel. Lisainfo Koolielust.  
Kommentaar: Võimaldab õppida keele põhisõnavara mängleval viisil. Pakub palju kõrvale kuulamiseks.  

Tellagami 
Tellagami on mobiilirakendus, mis võimaldab luua animeeritud videot. Juhend Koolielus.  
Äppi tutvustas Ene Kärg: „Saab juba olemasolevate taustade hulgast valida tegelase või tausta, võib ka ise joonistada pildi. Sellele saab peale lugeda kuni 30-sekundi pikkuse teksti. Kasutasin inglise keeles, kus õpilased pidid ennast tutvustama. Kirjanduse tunnis rääkisid õpilased oma hobidest. Valmis esinemist vaadates tegelane žestikuleerib ja liigutab suud nagu päris inimene. Kui õpilane ei julge esineda, siis on tal võimalik see kodus valmis teha ja saata õpetajale.“ 
Äpi miinus: „Selleks peab arvutis olema installitud vastav äpp. Teksti peale lugemiseks peab olema vaikne keskkond, ei saa teha kõik korraga klassis,“ kirjutas Ene Kärg. 


The Free Dictionary  
Kommentaar: Esitab sünonüümid ja antonüümid ning toob välja etümoloogia. Palju keeli, vähe reklaame. Iga päeva kohta fakte ajaloost ja tuntud inimestest. Saab oma konto all lisada lemmiksõnu ja oma sõnavara sõnamängudega proovile panna.  

Alias  
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis loodud sõnade äraarvamise mäng Alias põhineb Eesti Wordnetil. Loe ka Novaatori artiklit.  
Kommentaar: Väga hea ajaviiteline mäng sõnavara arendamiseks eesti keeles.  

Illustreerivad pildid pärit rakenduste veebilehtedelt: https://quizlet.com/mobile, https://spellic.com/eng/, http://spellic.com/, https://www.duolingo.com/, https://www.memrise.com/, https://tellagami.com/, http://www.thefreedictionary.com/, https://keeleressursid.ee/alias/

Keeltekuu toimkond 

Hendri Tammik käib 10. klassis ning tema soome keele õpetaja Tartu Tamme Gümnaasiumis on Piibe Leiger. Olümpiaadi teise koha sai Kristin Kink Viljandi Gümnaasiumist ning kolmandale kohale jõudis Laura Saare Tallinna Ühisgümnaasiumist.

Vasakult: Kristin Kink Viljandi Gümnaasiumist, Laura Saare Tallinna Ühisgümnaasiumist ja võitja Hendri Tammik Tartu Tamme Gümnaasiumist.
 

Olümpiaadil tuli proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Seekordsed ülesanded olid Läänemere-teemalised.

Vahepealsel ajal, kui žürii parandas võistlustöid, tutvusid õpilased Tartu Loodusmajaga ja osalesid Läänemere-teemalises töötoas. Võistluspäev tipnes auhindade jagamisega Tartu Loodumajas, kus olümpiaadil osalenuid tervitasid Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi, TÜ Teaduskooli direktori kt Terje Kapp ja haridusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik.

Olümpiaadi auhindadena jagati välja erinevate Soome ajakirjade aasta- ja poolaastatellimusi. Igale osalejale tegi kingituse ka olümpiaadi pikaajaline sponsor Fazer Eesti AS. Lisaks sai olümpiaadi võitja auhinnaks Soome reisi, mille pani välja Viking Line Eesti.

Soome keele olümpiaad on saanud nime soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola järgi ja Soome Instituudi eestvõttel korraldati seda Eestis juba 19. korda. Olümpiaadi korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool, sisulise poole eest vastutavad Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli soome keele õppejõud ja praktilise korralduse eest Soome Instituut. 

Allikas: Soome Instituudi pressiteade. Foto: Hannele Valkeeniemi.

Samal teemal:

• Eesti õpilased võtavad Tartus mõõtu soome keele oskuses
• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid

Jürgen Ligi räägib Facebooki kasutamisest, sest minister on aktiivne sotsiaalmeedias osaleja, aga ka muutunud õpikäsitusest ning Eesti koolist.

Uudiskirja e-õppe persoon on Pelgulinna Gümnaasiumi pikaaegne direktor Tõnu Piibur, kes räägib oma kooli kogemusest digivahendite kaasamisel õppetöösse.

Uudiskirjast leiab ka praktilisi töölehti, uusi rakendusi ning mitmeid haridusasutuste edulugusid, mis annavad inspiratsiooni teistelegi!

Loe lähemalt: koolielu.ee/uudiskiri

Konverentsil osalevad Eesti parimad teadalased ja praktikud haridusvaldkonnas, mööblidisainis ja tänapäevaste koolimajade lahenduste väljatöötamisel. Konverentsi lõpus räägib Projekt Kuubis arhitekt Merylin Rüütli Soome tulevikukoolidest, mis on täna maailma tipplahendused haridushoonete osas. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik haridusuuendustest huvitatud.

12:30 Kogunemine.

13:00 Muutunud õpikäsitlus. Mati Heidmets, Tallinna Ülikooli psühholoogiaprofessor.

13:45 Mööbli areng ja tänapäev. Martin Pärn, Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor, ISEASI Disainibüroo disainipealik.

14:15 Tee, kohv ja puuviljad.

14:30 Tänapäeva koolimaja. Kadri Klementi, B210 arhitektuuribüroo arhitekt, „Uuri ruumi!“ ja „Kooliruum 16“ autor ja eestvedaja, „Koolimaja kustub liikuma“ üks koostajatest ning Arhitektuurikooli üks asutaja ja õpetaja.

15:00 Digipööre. Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogiakeskuse vanemteadur.

15:45 Tee, kohv ja puuviljad.

16:00 Soome tulevikukoolid. Merylin Rüütli töötab arhitektuuribüroos Projekt Kuubis kus täna projekteeritakse teist Soome tulevikukooli.

16:30 Konverentsi lõpetamine.

16:45 Töörühmad. Töörühmade tulemusena valmib lähteülesanne, mille järgi õpilased mööblimõtteid sõnastama hakkavad. Osalema on oodatud kõik konverentsil osalejad, eelkõige aga Väätsa koolipere ja lapsevanemad.

Lõimitud õpperuumi projekt on oma olemuselt kogukonna koostööprojekt, kus kooli ja kodu kõrval osalevad kohalikud ettevõtjad ja abistajad kaugemalt. Projektist loodame positiivset kogemust ja eeskuju, mis julgustaks eelkõige kooli ja ettevõtjaid tulevikus rohkem koostööd tegema. Projekti põhimõte on, et võidavad kõik partnerid - igaühel on võimalik oma huvi realiseerida toetades teisi. Projektis osalevad Jalax AS, Plastrex OÜ, B210 arhitektuuribüroo, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsioonikeskus, Järvamaa Arenduskeskus. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu ja Väätsa vallavalitsus.

Täpsem info projekti kohta http://vaatsapk.ee/loimitud-opperuum/

Allikas: Väätsa vallavalitsuse info.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, valis auhinna kandidaatideks järgmised teosed autorid ja teosed: Aino Pervik „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“, Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“, Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing“, Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ ning Ilmar Tomusk „Rasmuse vuntsid“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid  Jaanika Palm (esimees), Mika Keränen, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Annika Haga mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, temaga arvestav ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Žürii leidis, et Aino Perviku raamatust „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (kirjastus Tänapäev) kumab läbi elutarkus, armastus ja hoolimine. Ilma oma arvamust peale surumata jagab kirjanik väärtuslikke tarkuseteri. Esile tõsteti ka kirjaniku meisterlikku sõnakasutust ja rikkalikku, kuid siiski lapse vanust arvestavat sõnavara.

Andrus Kivirähki raamatu „Oskar ja asjad“ (kirjastus Film Distribution OÜ) juures jäi žüriile silma võluvalt segatud fantaasia ja reaalsus, huumor ja nukrus, põnevus ja lüürilisemad hetked. See on meeliköitev ja mõtlemapanev teos, mis mängib lugeja tunneteskaala laial ulatusel ja sobib lugemiseks nii noortele kui ka pisut vanematele.

Juhani Püttsepa raamatu „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev) juures hindas žürii teose sobivust erinevatele vanusegruppidele. Raamatul on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakohaseid kõrvalharusid. Võlus seegi, et omaette tegelase rolli tõuseb teose tegevuspaik, väike tasane puitelamurajooniga ülikoolilinn.

Piret Raua raamatu „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev) juures meeldis žüriile, et vahva, pööraseid tuure üles võtva loo käigus on kirjanikul mahti noorele lugejale ka elu selgitada, olgu selleks siis nähtamatud, tähelepanuta jäänud ja pahandustesse sattunud lapsed või kõigi olendite soov olla kellegi jaoks eriline.

Ilmar Tomuski raamatut „Rasmuse vuntsid“ (kirjastus Tammerraamat) peab žürii üheks kirjaniku tugevamaks teoseks, milles vaimuka sõnastuse, värske teemakäsitluse ja väikese tarkusetera kõrval ei unustata ära teose peamist adressaati, väikelast.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks
kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.

Samal teemal:

• Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk
• Lastekaitse Liidu eestvedamisel valiti välja 2015. aasta head lasteraamatud