Kirjanikku tänatakse teose ainetel valminud pildiga, mille autoriteks on Tallinna Reaalkooli 5. klassi õpilased.

Auhind antakse eelmisel aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud eesti laste- või noorteraamatu autorile. Ilmar Tomusk on sama tunnustuse saanud varemgi, 2012. aastal oli lugejate lemmikuks raamat „Kolmanda A kriminalistid“, mis kuulub tänavusega teosega samasse sarja.

Raamatus „Kriminaalne pangapresident“ tegutsevad lugejatele juba varasemast tuttavad Kribu ja Krabu. Nüüd kutsutakse neid küll rohkem nimepidi Piiaks ja Matiks, sest mõlemad on vahepeal suureks kasvanud ja päriselt kriminalistidena tööle hakanud. Kriminaalpolitseinik, DNA- ja sõrmejäljeekspert, aga ka nende vana sõber Paul avastavad end jälle ühist juhtumit lahendamas, kui Eesti keskpangast kaob ühtäkki 42 kilo kulda.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid Eesti autoreid juba kaheteistkümnendat aastat. Viimati on auhinna saanud Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ (2014), Piret Raud „Teistmoodi printsessilugude“ (2013), Ilmar Tomusk „Kolmanda A kriminalistide“ (2012), Heli Künnapas „Lõpupeo“ (2011) ning Urmas Nemvalts ja Contra „Poiste aabitsa“ (2010) eest.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2016. aastal on selleks Brasiilia.

Allikas ja foto: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade.

Samal teemal:

• Algas Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm
• Jutuvõistlus "Esimest korda Eestis" Tallinna koolide 2.-5. klassidele

Moodul käsitleb õppeprotsessi kaasajastamist digivahenditega. Õpitut saab koheselt rakendada oma igapäevases töös.

Koolitusel osalejad arutlevad õpetaja muutuva rolli üle digiajastul ning õpivad planeerima enda tööd sellest lähtuvalt, näiteks loovad tunnikava. Tutvutakse digivahenditega, mis toetavad ning hõlbustavad uurimistöö tegemist. Koolitujad saavad teada, kuidas toimib kogukonnapõhine õpe digiajastul ning koostavad koolituskava oma kogukonnale. Koolitusele on oodatud alus-, üld-, kutse- ja kõrgkoolide õpetajad ja õppejõud, haridusvaldkonna spetsialistid.

Koolituse viib läbi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja, suurte kogemustega täiskasvanute koolitaja Meeri Sild.

Tutvu osalemistingimustega ja registreeru koolitusele HITSA koolitusveebis!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpetaja, prindime täna viiruseid!
• Turvalisus, privaatsus ja identiteet õppetööks keskkonda valides – võimalus või turvarisk?
• HITSA sündmuste kalender 2016

Arvamusfestivali avaliku ideekorje käigus esitasid 136 organisatsiooni ja 28 eraisikut arutlemiseks 320 ideed ja ettepanekut. Tänavu laekus ideid kaks korda rohkem kui mullu.

Samamoodi kui eelmisel aastal osutus ideekorje kõige populaarsemaks teemaks haridus. “Ajastu märk on kindlasti see, et suur osa ettepanekuid on seotud avatud, salliva ja väärtuspõhise kooli arendamisega. Lisaks saab tänavu lõpuks tähelepanu kõrgharidus,” ütles Arvamusfestivali programmijuht Maiu Lauring. “Sel aastal pakuti välja tunduvalt rohkem ideid eestlusest, meie identiteedist ja kultuuripärandist, aga ka kodanikualgatusest, majandusest, tööelust ning innovatsioonist,” lisas Maiu Lauring.

Kolmandik pakutud ideedest on üles ehitatud esinejakesksetele aruteluvormidele, näiteks traditsiooniline esinejatega arutlusring ja vastandumisel põhinev väitlemine. Küll on aga näha, et üha enam on hakatud mõtlema ka teistsugustele arutelulahendustele: improteater, rollimäng, ajurünnak, hackathon, “kiirkohting”, maailmakohvik, elav raamatukogu jne. “Arutelude korraldajate ja Arvamusfestivali osalusvormide labori koostöös peaks tänavune festival paistma silma just mõne uudse mõttevahetusviisi poolest,” loodab programmijuht.

30. märtsil toimub arutelualade korraldajate üritus. Kohtuvad need üle saja organisatsiooni ja aktiivse inimese, kelle koostöös valmib juuni alguseks tänavune Arvamusfestivali programm. Selle perioodi vältel pakub Arvamusfestivali meeskond arutelude ja arutelualade korraldajatele tuge, nõustamist ja koolitusi.

12.­-13. augustil 2016 toimub neljandat korda Arvamusfestival: kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka meie veebikodu: www.arvamusfestival.ee.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade.

Samal teemal:

• Festival kui saja organisatsiooni koostöö
• Arvamusfestivali õpiorus räägitakse hariduselu olulistest küsimustest
• Mitmekülgne ja rahvarohke digikoolipäev Õpiorus

Paljud koolid tähistavad seda päeva ning huvitav oleks jagada oma tegemisi ka teistega. Projekti käigus loovad osalejad fotokollaaži tervisepäevast ning postitavad selle TwinSpace’i. Iga klassi/rühma kohta tohib postitada ainult ühe kollaaži.

Mida teha, et osaleda projektis? Alguses tuleb teha konto eTwinningu portaali http://www.etwinning.net/, kui seda veel ei ole, ning lisada endale sõbraks kas Ingrid Maadvere või Mari Tõnisson. Kirjutage meile, et olete projektis osalemisest huvitatud ning meie lisame teid projekti. Kõik huvilised on oodatud!

Vaata projekti siit!

Vaata eelmise aasta projekti siit!

Loe artikleid Koolielust: eTwinning kutsub koole jagama fotomuljeid tervisepäevast ja 58 fotokollaaži tervislikust koolipäevast

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tule eTwinninguga tutvuma!
• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Suur vilistlaste kokkutulek on kõigile, kes peavad alma materit, ülikooliaegseid sõpru ning ülikooliaega omaks ja oluliseks. See on päev täis legendaarseid õppejõude, uusi ja vanu õppehooneid, meenutusi, muusikat (sh Singer Vinger, Jäääär, Vennaskond, Inboil), sporti ja loenguid – kaetud on kõik olulised eeldused, et vilistlased tunneksid taaskord tugevat sidet oma ülikooli, kursusekaaslaste ja tuttavatega.

„Ülikooliaegne võrgustik on reeglina üks tugevamaid, mis jääb kestma ka pärast ülikooli, vilistlaspõlves. Loodan, et see päev tugevdab veel enam vilistlaste omavahelist sidet ja sidet ülikooliga ning tuletab meelde, et ootame neid ikka ja jälle tagasi,“ rääkis Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm.

Kalm rõhutas, et üle-ülikooliline vilistlaste kokkutulek on hea võimalus haarata initsiatiiv ja korraldada suure ürituse sees ka kauaoodatud kursuste kokkutulekuid: „Tartu ülikooli poolt on programm – vilistlaste poolt kohaletulek.“

Aktiivse Tartu Ülikooli vilistlaskogukonna ehitamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik utalumni.ee, kus saab taaselustada oma ülikooliaegset võrgustikku, võtta ühendust kursusekaaslastega ning tulla üheskoos 21. mail 2016 Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekule.

Tartu Ülikoolil on Eesti suurim vilistlaste kogukond – hinnanguliselt 70 000 vilistlast. Tunnustamaks kõiki kohaletulnud vilistlasi, kingib ülikool osalejatele uue olulise meene – Tartu Ülikooli vilistlasmärgi.

Rohkem infot ürituse ja esinejate kohta leiab utalumni.ee/kokkutulek. Liitu üritusega Facebookis.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus, TÜ.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli interaktiivne veebikeskkond liidab vilistlased
• Tartu Ülikooli Tallinna nädal

Ettevõtmise eesmärgiks on nautida sõnakunsti pakutavaid elamusi, kuid teadvustada samas, et lugusid ei pea alati jutustama raamat, vaid need võivad võtta teisigi vorme. Seejuures annab ka programmi põhiauhind võimaluse fantaasiamaailma sukelduda ehk panna end proovile EscapeRoom’i põgenemistoas.

Ehkki 8 kuud vältavas programmis tuleb järgida ka üksikuid reegleid, iseloomustab seda tavatult suur vabadus ise otsustada, mida lugeda, kuulata, vaadata või mängida. Näiteks arvestatakse raamatute puhul ka võõrkeelset ja kohustuslikku kirjandust ning e- ja audioraamatuid. Samas võib üles otsida hoopis lemmikteose põhjal valminud arvutimängu või filmi. Just väga eripalgeliste võimaluste pakkumisega loodetakse paeluda ka neid noori, keda küll mitmesugused lood huvitavad, kuid kes eelistavad paberraamatutele teisi väljendusvahendeid.

Teoste arvestamine on seekord täielikult veebipõhine, mistõttu on lihtsam programmist osa võtta ka neil, kel pole võimalik raamatukogu sageli külastada. Osalemiseks peab siiski olema registreeritud Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. Muide, osalejatel on võimalus sõna sekka öelda ka auhindade jagamises, sest igale teosele lisatud raamatusoovitus annab loosimistes lisahääli. Lisaks peaauhinnale on ergutusauhinnad välja pannud tegusad õpilasfirmad De’Tee, Woodula ja VihiKuup. Programmi tingimused ja tagasisidevorm asuvad aadressil www.keskraamatukogu.ee/noorteprogramm. Samast leiab ka viited kirjandusele, Keskraamatukogu filmi- ja mängukogule ning e-raamatukogule ELLU.

Lisainfo: laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Liisa Randmaalt telefonil 683 0913 ja Liisa.Randmaa@tln.lib.ee

Maslenitsa ehk võinädal on vene paganlik püha – nädal aega kestva maslenitsaga tähistatakse talve ärasaatmist ja kevade vastuvõtmist.

Viktoriini leiate: Learning apps (sobib õpilastele vanuses 16-19 ja kõigile teistele huvilistele).

Head peamurdmist!

Olga Izmailova
Koolielu vene keele ainemoderaator,
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetaja 
Foto pärit Wikimediast. 

Möödunud nädalal tutvustasid Rahvusraamatukogu töötajad kolme suurt uuendust, mis toovad raamatukogu inimestele lähemale, sest neile on loodud avatud ja mitmekülgsed võimalused. Arvestatud on uute sihtrühmadega, inimeste väga mobiilse elu- ja tööstiiliga.

Laenuosakonna juhataja Külli Solo sõnas, et palju on sellist, mida Rahvusraamatukogu kohta ei teata. „Ega teie majja ju tavaline inimene tulla ei või – ka sellist arvamust olen kuulnud,“ sõnas Külli Solo. „Me teeme tasuta kasutajakoolitusi, meie koduleht ja andmebaasid on kättesaadavad ööpäevaringselt, meile saab e-kirjaga päringuid saata ja spetsialistid vastavad,“ loetles Külli Solo mõned näited. Rääkimata võimalustest, mis on kohapeal.

Esimene muudatus puudutab uut sihtrühma, kelleks on aeg-ajalt kodukontorit kasutavad liikuva elustiiliga inimesed. Mitmekülgse töökorraldusega inimestele võimaldab Rahvusraamatukogu tasuta töö- ja kohtumispaika uuenenud, rühmaruumidega 5. korruse lugemisalal.  See on hea paik kohtumisteks, Skype´i-aruteludeks, üheskoos plaanide tegemiseks ja kasvõi reisipiltide vaatamiseks. Värskenenud lugemisalasse oodatakse tudengeid, kogukondi, MTÜsid ja kõiki ettevõtlikke inimesi. Selleks on Rahvusraamatukogu kodulehel ruumide broneerimissüsteem, mille kaudu saab valida endale meelepärase ruumi ning broneerida individuaaltööruume, rühmaruume ning video- ja klaveriruumi. Samuti on võimalik kinni panna arvuti kasutamise aeg. Kolm korda nädalas kolm tundi on ruumide kasutamine tasuta, mis üle selle, on väikese tasu eest.

5. korruse lugemisalas on ka sellised toolid, kuhu saab omaette tõmbuda ja töösse süüvida.

Teine uuendus lihtsustab lapsevanemate elu, sest 5. korruse avatud lugemisalas asub lasteala. Lapsed on Rahvusraamatukokku oodatud, neile on loodud mängimiseks, lugemiseks ja joonistamiseks sobivad ruumid. Lastealas on lasteajakirju ja -raamatuid eri vanuses lastele. Veel on lastealas võimalik joonistada, mängida lauamänge, joonistada tahvelseinale ja mängida Xboxiga. See kõik ei tähenda lastehoidu, ikka lapsevanem ise vaatab oma lapse järele, aga (teadus)töösse on lihtsam süüvida, kui saab lapsele tegevust pakkuda.

5. korrusel on lasteala. Sinna saab lapse tegutsema suunata, kui endal vaja raamatusse süüvida. Lastealal on väljas ka vanad kartoteegikapid.

Kolmas uuendus keskendub lugeja mugavusele ehk mitmekülgsele ja lihtsale kojulaenutusele. Rahvusraamatukogust on võimalik koju laenata nii lugemissaalides kui ka hoidlas asuvaid raamatuid, jätkväljaandeid ja noote, v.a enne 1946. aastat ilmunud trükised ning sundeksemplarid, teatmeteosed ja sõnaraamatud.

Raamatukogu avatust ja võimaluste avardumist peegeldab Rahvusraamatukogu uus visuaalne identiteet, mis põhineb organisatsiooni strateegilistel väärtustel: liikuda pärandi säilitamiselt ka pärandi jagamisele, astuda inimestele veel lähemale ja suhelda oma kasutajaga nii füüsilises ruumis kui ka e-maailmas.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogramm lõppes sel aastal rekordiga
• 15 aastat mõnusat lugemist

Laulupidu on rohkem kui ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul – et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli.

Laul liigub peole muidugi ka läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti.

Rahvalaul läheb Räpina kihelkonnast teele aprilli algul. Laulu teekond puudutab igat Vana-Võromaa kaheksast kihelkonnast ning jõuab korraks ka Setomaale. Kõiki, nii väikesi kui suuri, oodatakse laulma oma kandi uuemaid ja vanemaid rahvalaule. Tulla võib terve perekonnaga! Lisaks laulule on õhtu osaks ka tassike teed ja ritsikpillide meisterdamine kingiks endale ja Uma Pidole.

Laul võetakse üles:

 1. aprillil Räpinas Räpina loomemajas,

 8. aprillil Setomaal Obinitsas,

 15. aprillil Vahtseliina kihelkonnas Loosi külas,

 22. aprillil Rõuges Saarsilla talukohvikus,

 29. aprillil Hargla maakultuurimajas,

 6. mail Karula kihelkonnas Lüllemäel Kollase Maja Kohvikus,

 13. mail Urvastes Pokumaal,

 20. mail Kanepis pubis Temp ja Taar,

 27. mail jõutakse Põlva kihelkonda Mooste rahvamuusikakooli.

 Vahepealsel ajal on laul kõigi suus, meeles ja südames.

Rahvalauluõhtute korraldust veab Karula kihelkonna laulunaine Lilian Freiberg. Ta on juba 10 aastat tegusteva ja kaheksast naisest koosneva laulupundi – Võrumaa Lauluimändä’ – liige. Laulupundis on hulk taluperenaisi, aga ka mõned rahvamuusikutena päris tuntud naised. Võrumaa Lauluimändä’ osalevad kõigil rahvalauluõhtutel, kuid lisaks neile aitavad erinevatel kordadel laule eest võtta mitmed teised Vana-Võromaa ja Setomaa laulunaised ja -mehed. “Laulu eest võtta võib tegelikult igaüks – tegemist ei ole folkloorikontserdi, vaid ühislaulmisega, millesse kõik kohalolijad panustavad ning mille võlu seisneb spontaansuses,” tuletab Freiberg meelde.

Laulu tee kaart on kättesaadav http://umapido.ee/images/failid/ltp_kaart.jpg

Täpsem info laulu teekonna kohta edaspidi Uma Pido kodulehel ja blogis ning FB lehel.

Allikas: Uma Pido pressiteade. 

Samal teemal:

• Uma Pido sai lastelt kingiks ligi 2000 ritsikpilli

Loo ja fotod saatis Koolielule Rae vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Kädi Kuhlap.

Esimese sissejuhatava ettekande „Kas me peame kõik tõesti tehnoloogiaekspertideks hakkama?" tegi Hans Lõugas, sellele järgnes Doris Põllu ettekanne „Kuidas aidata noortel vastata tööturu ootustele“ ning päeva esimese osa lõpetas Artur Taevere ettekanne „Kuidas IKT aitab õppida probleeme lahendama ja meeskonnas töötama?“.

Päeva teises osas toimusid töötoad, mille seast pidi iga osaleja endale valima kaks meelepärast.
Töötubade nimekiri oli mitmekesine: „Nutikad vahendid koolis“ – läbiviijad Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog  ja Kristi Semidor, HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise projektijuht.

Töötoad olid veel teemadel „IKT võimalused õpilaste kaasamisel“, läbiviija Anneli Rumm,  Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppimise ja õpetamise arenduskeskuse haridustehnoloog;  „Nutikad lahendused loodusainetes“, läbiviija Pille Türner, Lagedi Kooli bioloogia, geograafia ja loodusõpetuse õpetaja.

Veel valik toimunud töötubasid: „eTwinningu projektid õppetöös“, „Lego Education harivad klotsid ja WeDo robootika võimalused õppeprotsessis Kohila lasteaia Sipsik näitel", “Kuidas pöörata kool ja kogukond digiusku?“, „Tehnoloogiaga õndsuse või hukuni“, "Video loomise ja rakendamise võimalusi õppetöös".

Ürituse lõpus kuulutati välja Rae valla ettevõtlikud tegijad ja teod. Ettevõtliku noore tiitli pälvis Kristiina Toomik. Ettevõtliku õpetaja/eestvedaja/juhendaja/mentori tunnustuse sai Heidy Siirak ja ettevõtlikuks teoks valiti Ülle Uuemaa projekt „Jooksuga nälja vastu“. Ettevõtliku teo eripreemia pälvis Margery Lilienthali eestvedamisel Võsukese lasteaia üritustesari "Jüriloppet". Lisaks loositi kõikide osalejate vahel välja moodne e-luger ning akupank.

Konverents toimus Rae valla noorte ettevõtlikkuse arengukava raames. Rae valla haridustöötajate ettevõtlikkuse konverentsi ja ettevõtlikke inimesi toetasid ITshop, Büroomaailm, AS Kalev, Veski Mati, Nevskaya Palitra- Hammond OÜ, Maheleib OÜ, Itaaliapitsa, Telia AS, Maxima Eesti OÜ ja Merrant.
Osalejatele pakkusid meelelahutust Lagedi lasteaia lapsed ning koolinoortebänd Young and Wanted. Päeva modereeris Urmas Vaino.

Samal teemal:

• 13 IKT valdkonna tippjuhti andsid üheskoos Pirita Majandusgümnaasiumis tunde
• Hüpe hüperreaalsusesse
• IKT sügiskonverents tõi kokku digihuvilised õpetajad