„Kas kool võib teha ise seadusi?” küsib lapsevanem, kellel on seljataga üle poole aasta kestnud võitlus oma tütre Hanna gümnaasiumi lõputunnistuse kättesaamise nimel. Kuna nimetatud lapsevanem töötab ise haridussüsteemis tugispetsialistina, on ta kursis seadustega ja on vaidlustanud kooli kehtestatud hindamisjuhendi, mis läks vastuollu seaduses sätestatud gümnaasiumi lõpetamise tingimustega, kirjutab Eesti Päevaleht.

2012. aastal osalesid Tartu Ülikooli (TÜ) teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkonnad 16 rahvusvahelisel ainevõistlusel, märgib TÜ oma pressiteates. Kokku võideti 35 medalit (neist 7 kuld-, 11 hõbe- ja 17 pronksmedalit ning 4 diplomit).

“2012. aastal võidetud neli individuaalset kuldmedalit on meie noorte üle aegade parim saavutus. Eriti rõõmustav on, et koguni kaks kuldmedalit toodi Eestisse bioloogia rahvusvaheliselt olümpiaadilt, milles seni kuldmedaleid saavutatud ei ole. Bioloogiavõistkonna kaks ülejäänud liiget pälvisid hõbemedali,” räägib TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp.

Sepa sõnul on rahvusvaheliste olümpiaadide võistkondade edu taga kindlasti nende kodukoolide tugev tase ja innustavad aineõpetajad, aga eeskätt noorte endi pühendumine ja tahe. “Meie koolide parimaid ainetundjaid motiveerib kindlasti ka teaduskooli koordineeritav koduste olümpiaadide ja ainevõistluste süsteem. Ajalooliselt pikimate traditsioonidega täppisteaduste olümpiaadidel täitub sel aastal juba 60. verstapost,“ sõnab Sepp.

„Teaduskool, mis on pühendunud just meie tulevaste teadustalentide arengu toetamisele, on oma kaugõppekursustega ning avatud sessioonidega avanud võimalused oma teadmiste taset tõsta kõigil motiveeritud ja sihikindlatel noortel. Võistkondade kandidaadid valiti üleriigiliste olümpiaadide tulemuste alusel ning kandidaatidele korraldati teaduskoolis kokku 30 treeninglaagrit ja valikvõistlust kokku ligi 250 osalejaga. Koduste olümpiaadide ja rahvusvaheliste olümpiaadide ettevalmistamisega oli seotud ligi 300 akadeemilise pere liiget, kellest paljud on ka ise endised olümpiaadidel osalejad,” räägib Sepp.

Tänuüritusel esineb lisaks TÜ teadusprorektorile ka ülikooli tarkvaraarenduse professor Marlon Dumas. Keeletehnoloogia teadur Neeme Kahusk arutleb, kas andmed ja tarkvara peaksid olema vabad ja avatud või kiivalt hoitud. TÜ teadusarvutuse keskuse tööd tutvustab infotehnoloogia peaspetsialist Lauri Anton. Koosviibimise lõpetab tudengite väitlusklubi juhitav debatt teemal, mis paneb kaasa mõtlema kõiki osalejaid.

Rohkem infot teaduskooli õpilaste poolt pälvitud medalite kohta leiab siit.

Samal teemal:

• Eestile rahvusvaheliselt loodusteaduste olümpiaadilt viis pronksi
• Koolielu intervjuu Jaan Tootsiga
• Rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt kuld ja neli hõbedat

   

Näituse pealkiri 95 & 30 kajastab ka Eesti Vabariigi sünnipäeva  ja sel puhul on väljas terve saalitäis sini-must-valgetes toonides töid. 

Lisaks praegustele õpilastele on esindatud ka ringijuhendajate  ja kahe vilistlase loomingulised tööd.
Näitus avatud kuni laupäevani 23.03 (laupäeval ainult kuni 14.00).

Olete oodatud vaatama!

Kullo Lastegalerii
vanalinnas Kuninga 6
Avatud T-L kell 10.00-18.00
www.kullo.ee 

http://www.facebook.com/Lastegalerii?fref=ts

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) juhtkonna liikme Heiki Lemba sõnul moodustab avatud uste päevale registreerunud õpilaste hulk laias laastus viiendiku abiturientide koguarvust Eestis, märgib ülikool oma pressiteates.

“Tehnoloogiaülikoolile kohaselt on üles seatud interaktiivsed ekraanid erialade infoga. Täpsem info edastatakse noorteni digitaalselt. Erialatudengid loovad õpilastega võrgustikke ja tekib sünergia, mis annab lisaväärtust õppimis- ja karjäärivalikutes,” lausus Heiki Lemba.

Avatud uste päeva avab kell 12 erialamess, mis on abiturientidele abiks huvipakkuva eriala valikul. Kell 13.30 järgnevad teaduskondade infotunnid, kus lisaks õppejõududele räägivad erialase töö leidmise võimalustest ettevõtjad. Tulevastest tööandjatest on esindatud suurkorporatsioonid ABB, Eesti Energia, Ericsson ja mitmed teised ettevõtted. Ekskursioonid teaduskondadesse annavad võimaluse kiigata põnevatesse ja innovaatilistesse laboritesse ning käia ringi ülikoolilinnakus.

Avatud uste päeva programmis on ka noorte teadlaste ja tudengite võistlused (science battle), kus tuleb etteantud ajalimiidi raames läbi viia erinevaid katseid. Järgnevad tudengiorganisatsioonide töötoad ja doktorantide loengud. Õhtuses meelelahutuslikumas osas näidatakse tudengifilme. Avatud uste päeva lõpetab kell 20 algav suur pidu, kus astuvad üles rap'n'roll bänd Põhja-Tallinn ning Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor koos ülikooli tantsutüdrukutega.

Registreerunud õpilaste rekordilise hulga teenindamiseks võtab TTÜ kasutusele lisatranspordi ja -ruumid. Registreerunud huvilised tuuakse erinevatest Eesti linnadest kohale tasuta bussidega, samuti ootab neid Tallinnas tasuta toitlustus ja õhtune kontsert.  
 
Esmakordselt on avatud uste päevale kutsutud reaalainete õpetajad TTÜ partnerkoolidest kõikjalt üle Eesti. Reaalainete õpetajaid ootab Tallinna Tehnikaülikoolis eriprogramm, mis sisaldab professor Raivo Voki loengut „Hea toit võrdub hea tervis!“. Järgneb ümarlaud, mis keskendub reaalhariduse populariseerimisele. Ümarlaual viiakse kokku õpetajate soovid ja vajadused ning TTÜ pakutavad võimalused, näiteks töötoad, ekskursioonid ülikooli ja ettevõtetesse, loengud õppejõududelt jne.
Lisainfot TTÜ avatud uste päeva kohta saab siit.

Algklasside ja arvutiõpetuse õpetajal Ene Moppelil on töökohti olnud vaid üks: Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Ta lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi algklasside õpetajana, tööle asus 1987. aastal. 2001 lisandus Tartu Ülikoolis omandatud põhikooli ja gümnaasiumi informaatikaõpetaja kutse. Ta on DigiTiigri raames oma maakonnas koolitust jaganud rohkem kui 200 õpetajale, Koolielu ja Tiigrihüppe Sihtasutuse konkurssidest võtavad Ene Moppeli õpilased osa suisa massiliselt: animafilmide konkursil 2010 "Mereäärsed lood" osales 54 õpilast, 2011 „Käsi peseb kätt“ 40 õpilast. Koolielu "Fotojutustuse" konkursile saadeti lõpuks küll paremad tööd, aga osavõtjaid oli koolist 70. Kreutzwaldi gümnaasium on ka ProgeTiigri pilootkool ja loomulikult õpetab programmeerimise algtõdesid Ene Moppel.

Kuidas jõudsite Tiigrihüppe ja Koolielu juurde? Kuidas teist sai koolitaja?  

2000ndate alguses sattusin Tiigrihüppe Sihtasutuse juurde juhuslikult. Koolidesse tuli KidPix Studio joonistamisprogramm ja mina oma õpilastega kasutasin seda agaralt, nii sain ma esimest korda Tiigrihüppe koolitajaks, õpetasin maakonnas ja ka väljaspool seda õpetajatele KidPix Studio kasutamist. Seejärel tuli väike paus ning kui  2008. aastal toimus Tiigrihüppe uute koolitajate leidmiseks konkurss, siis otsustasin kandideerida ja õnneks edukalt. Töö koolitajana on mind ennast tohutult arendanud, sundinud palju ise juurde õppima.  

Olete Koolielus nii palju koolitusi ja õppimisüritusi läbi viinud, kasvõi animatsioonikursused, blogi loomise ja tegemise e-kursus, uurimistööde vormistamise e-kursus. Millist neist tõstaksite ise esile?

Ausalt öeldes on need kõik olnud huvitavad ja esile ei oska neist ühtegi tuua. Alati pakub kõige rohkem pinget see koolitus, mida esimest korda teed. Siis oled ärevil, kas kõik toimib ja õnnestub. Loomulikult tuleb kõik õpetatav läbi katsetada iga kursuse alguses, sest keskkonnad uuenevad ja juhendid, mis eelmise kursuse ajal kasutusel olid, ei pruugi enam toimida. Koolielu õppimisüritusi oleme teinud koostöös Evi Tarro ja Krista Kõlliga, meil on väga hea meeskond. Imetlen ka oma kursuslasi. Teades, kui väsitavad on koolipäevad, suudavad nad veel ennast pärast seda sundida õppima.

Ene Moppel tunnis. Foto erakogust.

Kas täiskasvanuid, eriti õpetajaid, on raske õpetada?  

Täiskasvanute koolitus ei erine sellest, kas koolitatav on õpetaja, ametnik või firmajuht.  Erinevus tuleb sellest, kui palju on eelnevalt kursuslasel arvutitega kokkupuudet olnud. Kõige suurem hirm täiskasvanutel on see, et äkki läheb midagi katki või jäädakse teistele rumalana silma.

Olite Tiigri Tegija nominent juba teist korda, kas natuke kripeldab ka, et see päris tiitel pole veel tulnud?

Nn „igavene teine“. Ei kripelda hinges midagi, tähtis on see, et minu tööd on märgatud.

IKT-võimalused koolis - mida koolid enim vajavad? Uusi arvuteid, kõigile iPadid, teistmoodi lähenemisega õpetajaid....?  

Loomulikult oleks hea, kui saaks kohe oma klassis lapsi suunata tahvelarvuti või nutitelefoniga midagi otsima või vajalikku tegema. Minul on klassis kõige elementaarsem: arvuti ja  projektor. Kui kõigil õpetajatel oleks võimalik igas tunnis kasutada vähemalt neid vahendeid, siis oleks ka õpetajatel suurem huvi arvutikursustel  käimiseks ja seal õpitu töös rakendamiseks. Väga palju on siiski kinni tehniliste vahendite vähesuse taga. Vähemalt meie koolis on lootus pärast praegu käivat remonti saada igasse klassi peale arvuti ka projektor.

Hetk pärast Tiigri Tegija auhindade väljakuulutamist Tiigrihüppe aastakonverentsil veebruaris 2013. Vasakult kolmas Ene Moppel. Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Õpilased oskavad, õpetajad peavad veel õppima
• Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada
• Kutsume õpetajaid osalema uutel Koolielu e-kursustel

Kõik me teame, et õpilasteni jõudmine pole alati lihtne. Kõigil on oma erinevad tugevused, nõrkused ja õpistiilid. Mingit materjali esitluseks vormida nii, et see kõigile arusaadav oleks, on raske. Seda omakorda veel huvitavaks teha on uus väljakutse. Alljärgnevalt mõned nõuanded või ka meeldetuletused, mis võimaldavad publikul olla kaasa haaratud ja õppida seda, mida neilt eeldad.

Dünaamilisus
Sõnad puhtal lehel on igavad. Kui sa plaanid panna slaidile ainult sõnu, siis on see õpilastele sama huvitav kui lugeda õpikuteksti. Kontrastsete värvide ja graafika kasutamine olulise esiletõstmiseks paneb õpilased nägema seda, mida sa soovid - nad keskenduvad olulisele ning on esitluse jälgimisega haaratud. Foto, video või diagramm võivad info edastamisel öelda palju rohkem kui sõnad.

Lihtsus ja vaoshoitus
Esitlust ei tohi kunagi üle koormata kõigega, mida esitlustarkvara võimaldab. Liiga palju kirjastiile, värve, animatsioone ja hääli tõmbavad õpilaste pilgud eemale olulisest. Ära pane kogu infot ühele slaidile, näiteks mitmeid pilte või diagramme korraga. Lisaslaidi eest ei pea midagi maksma, seetõttu kasuta slaidil alati pigem vähem infot - hea tava järgi on ühel slaidil mitte üle 6 rea ja mitte üle 7 sõna rea kohta. Värvigamma peaks olema slaidiesitluse raames ühtne, sobituma esimese slaidiga.

Õpilasekesksus
Klassiruumis on võrreldes loengutega positiivne see, et õpilased saavad kaasa rääkida ja oma mõtteid avaldada ning arutelud võivad viia uute teadmisteni. Esitluses vaba mõttelendu aga omale lubada ei saa. Pikad lõigud teksti ja nimekirjad asjadest, mis ei ole otseselt teemaga seotud, tõmbavad õpilaste tähelepanu materjalist eemale. Slaidi võib kasutada arutelu lähtekohana ja lasta vestlusel sealt edasi kulgeda. Esitlustarkvara võimaldab lisada slaidile märkmeid, kui kardad, et hiljem arutelu kokku võttes peaks teatud punktid ära ununema.

Kindlasti olete andnud õpetajana õpilastele ülesandeks koostada mõni ettekanne või esitlus slaidide näol. Ka siis on tavapärasemad vead just need, et kopeeritakse suurel hulgal teksti (näiteks Vikipeediast) ja lahterdatakse see lihtsalt punktideks (halvemal juhul esitatakse ka lihtsalt pika tekstina); tihti sätitakse mitu pilti ühele slaidile jne. Kui õpetaja on oma loodud materjaliga heaks eeskujuks ja räägib ka salidide koostamise põhimõtted õpilastega enne tööde koostamist läbi, võib loota, et tulemus on kõigi jaoks nauditavam.

Refereeritud: Edudemic

Samal teemal:

• Tutvu veebipõhiste vahenditega esitluste loomiseks

Võistluse teema „Suur pahandus“ on inspireeritud juba 25 aastat lugejaid rõõmustanud Astrid Reinla lasteraamatust „Pätu“, kust  saame teada, et kuigi pahandusetegijat Pätut ei ole keegi kunagi näinud, on ta siiski olemas. Pahandusi juhtub nii raamatutes kui ka päriselus ja tõenäoliselt on nendega kokku puutunud kõik lapsed. Võistlusele ongi oodatud  koomiksilood, mis räägivad mõnest kentsakast pahandusest või äpardusest, mis lastega juhtunud on.

Parimad koomiksid ilmuvad 2013. a sügisel Tallinna Keskraamatukogu poolt väljaantavas laste omaloomingukogumikus, millele teevad kaastööd ka koomiksikunstnik Joonas Sildre ning kirjanikud Aino Pervik, Piret Raud, Contra ja Karl Martin Sinijärv. Valitud koomiksitest koostatakse Tallinna Keskraamatukogu Lastelehele virtuaalnäitus ja originaaljoonistustest rändnäitus, mida alates 5. juunist saab vaadata Paepealse raamatukogus.

Koomikseid hindab 5-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad koomiksikunstnik Joonas Sildre, kunstnik Kertu Sillaste, raamatukoguhoidjad Piret Martinov, Ülle Kütsen ja Anneli Kengsepp.

Võistluse lõpetamine ja parimate autasustamine toimub 1. juunil kell 12.00 Tallinna Loomaaias Looduse lugemissaalis. Lõpetamisele  kutsutud laste nimed tehakse Lastelehel teatavaks 27.05.2013 .

Võistlusel osalemise tingimused on Tallinna Keskraamatukogu Lastelehel.

Lisainfo: Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Anneli Kengsepalt, telefonil 683 0913 ning aadressil  anneli.kengsepp@tln.lib.ee

Haridusministeeriumi teatel pälvisid tänavu riikliku toetuse järgmised ühingud: Avatud Vabariik, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Skautide Ühing, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, Tegusad Eesti Noored, Urban Style ning YFU Eesti.

Toetuste kogusumma oli 448 541 eurot ning toetuste suurused ühingutele jäid 48 tuhande ja 20 tuhande euro vahele.

Noorteühingu aastatoetust võivad taotleda noorteühingud, mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine, millel on vähemalt 500 liiget ja tegutsevad kohalikud üksused vähemalt viies maakonnas. Toetust võivad taotleda ka noorteühinguid ühendavad katusorganisatsioonid. Sellel aastal oli toetuste määramisel eelistatud need ühingud, mille tegevuse läbi väheneb noorte sotsiaalse tõrjutuse risk.

Haridusministeerium saatis mullu suvel oma koostööpartneritele välja kirjad seisukohavõtuks ning saadud tagasiside põhjal selgus, et pooldatakse kindlate ja ühtsete vaheaegade säilimist, mis on olulised ürituste ja täienduskoolituste organiseerimise seisukohalt, vahendab ERR Uudised.

"Samuti ei soovitud õppeperioodi pikenemist juunikuusse," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets ERR-i uudisteportaalile.

Viit õppeperioodi pooldasid Tallinna haridusamet ja Pärnu linnavalitsus ning Eesti õpilasesinduste liidu küsitluse põhjal nooremad õppurid, ülejäänud olid ministeeriumi teatel praeguse õppekorralduse poolt.

Haridustöötajate liit jättis arvamuste paljususe tõttu kindla seisukoha esitamata ning Õpetajate liit vastas, et õpetajate hinnangul kehtivale nelja õppeveerandi süsteemile praegusel hetkel asendamiseks põhjust ei ole.

Samal teemal:

• Koolijuhid soovivad nelja veerandi asemel viit õppeperioodi

Kavatsus on juba sisse kirjutatud laste ja perede arengukava esialgsesse rakendusplaani, mille järgi on programmi jaoks kavas mitme aasta jooksul kulutada kokku 967 413 eurot.

Ministeeriumi arengukavas on kirjas, et Austraalia teadlase Matthew Sandersi välja töötatud programm „Triple P” (Positive Parenting Programme; ehk positiivse vanemluse programm) valiti välja, sest seda on juba mujal maailmas palju kasutatud ja edu saavutatud. Koolituse läbinud vanemad aga oskavat paremini oma lapsi kasvatada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Programmi kõrval on arengukava järgi kavas raha eraldada näiteks sellistele tegevustele: vanemlust toetavate hoiakute kujundamine, vanemate koolitamine, täiskasvanutevahelise positiivse suhte toetamine, vanemlike oskuste arendamiseks efektiivsete teenuste pakkumine.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vase selgituse järgi on ministeeriumi jaoks oluline, et vanemate koolitusprogramm oleks tõenduspõhine – et see oleks juba varem tulemusi andnud. „Programmi valikule järgnevalt jätkatakse programmi adapteerimise, materjalide tõlke ning spetsialistide koolitustega,” ütles Vask Eesti Päevalehele.

Vanemate lastekasvatuse alal harimist alustatakse juba tänavu kevadel ja raha selle jaoks saadakse Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahastatavast riskilaste ja -noorte programmist, leping sõlmiti tänavu veebruaris. 2013.–2016. aastani on koolitusteks ette nähtud 807 696 eurot.

Koolituse läbinud vanemad peaksid oskama paremini oma lapsi kasvatada. Foto: Flickr, Sean Dreilinger

Eesti Päevaleht küsis ministeeriumilt, kas laste ja perede arengukava tehes kaaluti ka Eesti kasvatus- ja psühholoogiateadlaste tööde rakendamist. Vase sõnul seda tehti. „Lisaks tõenduspõhise vanemlusprogrammi elluviimisele nähakse ette palju teisi vanemlust toetavaid tegevusi, mis tuginevadki erinevate Eesti teadlaste ja ekspertide tööle,” kinnitas ta.

Eesti Päevaleht vestles mitme teadlasega nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolist ning kuulis hämmeldust: miks mitte toetada pigem Eesti teadust ja rakendada meie ülikoolides tegutsevate teadlaste töid ja teadmisi? Eksperdid on ühte meelt, et teooriast, kuidas kõige paremini ideaalis lapsi kasvatada, meil puudus ei ole. Pigem on küsimus selles, kuidas viia teadmised inimesteni, eeskätt just nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad. Palju on räägitud, et Eesti peamine mure seisneb selles, et sotsiaaltöötajad, arstid, koolid, politsei ei tee omavahel piisavat koostööd. Samuti ei ole piisavalt sotsiaaltöötajaid ja lastekaitsetöötajaid.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Hariduse võtmeks on lapsevanemad, mitte õpetajad
• Viis küsimust, millele iga lapsevanem ja õpetaja peaks olema võimeline vastama
• Kuidas vanem saab last kooliks ette valmistada?