Kui vaadata Tiigri Tegija 2012 kandideerimisankeedist kooli IKT-tegevuste loetelu, konkurssidel osalemist, e-kursustest osavõttu, siis tundub, et kogu kool käib meediaringis ja ükski Koolielu e-kursus ei möödu Salme kooli osavõtuta. Ega ma väga valesti arvagi, koolijuhi Marika Pütsepa sõnul peavad nad oluliseks mitte üksikute IT-tippude olemasolu, vaid laiapõhjaliste oskuste andmist nii õpilastele kui õpetajatele.

„Kui tuli uus riiklik õppekava, siis saime aru, kui palju see erinevatelt aineõpetajatelt nõuab,“ rääkis Marika Pütsep. „Eesti keele õpetaja peab õpetama, kuidas multifilme teha…  Mõistsime, et nii me õppekava täita ei suuda. Ainuke, mis meid reaalselt aitaks, ongi panna meediaõpetus valikaineks ja meediaõpetaja tegelebki nende asjadega. Lõppude lõpuks laps peab oskused omandama, pole tähtis, mis konkreetses tunnis ta seda oskust õpib. Kõikide õpetajate IT-teadmiste taset tuleb tõsta, kõik õpilased peavad põhilised IT-oskused omandama. Seda ajame oma koolis taga. Sellepärast suuname õpetajaid Koolielu e-koolitustele, piitsa ja präänikuga…“

Salme kooli 1. ja 2. klassi lapsed multifilmi tegemist õppimas.

Salme põhikool oli ka Tiigri Tegija 2011 nominent. Koolis jagub IKT-d igasse vanuseastmesse: arvutiõpetus on 4.-6. ja 9. klassis, meediaõpetus 7.-8. klassis, meediaring on mõeldud algklassidele ja 7.-9. klassi õpilastele, robootikaring 7.-9. klassi õpilastele. Kui Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil AnimaTiiger 2010 osaleti kahe filmiga, siis AnimaTiigril 2012 juba 15 filmiga.

3.-4. klassi meediaring. Foto: Merle Lepik.

Väga populaarne on meediaring, ning kooli haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja ning ühtlasi Tiigri Tegija Õpetaja 2012 nominent Merle Lepik kinnitas,et ring tegutseb jätkuvalt täie hooga. „Nii palju on tahtjaid, et pidin tegema mitu rühma. Ikka jääb väheks, ehkki meediaõpetus on tunniplaanis ka veel lisaks. Just käisime õues viiendate klassidega kelgutamist filmimas. Meil tuleb naljavideote konkurss, koolisisene, kolmandat aastat järjest,“ rääkis Merle Lepik.

Eelmisel aastal võttis konkursist osa 39 last. Iga lapse tööd ei saa ju majast välja konkursile saata, aga koolis saavad kõik kätt proovida. Tulemused on silmaga näha, seda kinnitab koolijuht oma kogemusest.

Nimelt osalesid 9. klassi õpilased ühes projektis, kus tuli teha noort kohalikku ettevõtjat tutvustav reklaam. Ettevõtja leiti ja õpetaja koos kahe tüdrukuga läks reklaami filmima. „Vaatasin ja imestasin,“ oli koolijuhi ja ühtlasi matemaatikaõpetaja hääles praegugi veel hämmingut tunda. „See, kuidas nad intervjuuks valmistusid, kaamerat sättisid, esinejaga suhtlesid – mina ei oskaks! Ja nad on need oskused ju koolist omandanud, see on nende jaoks endastmõistetav. Arvutimontaažis orienteeruvad täpselt, mida teha; kust tuleb heli, kust teravus, kuidas pilti ritta seada. Teise aine õpetajana ei pea ma projektide puhul mõtlema tehniliste asjade peale, see tuleb neilt endilt. Kui õpilane läheb siit Saaremaa ühisgümnaasiumisse, ütleb ta julgelt, et jah, olen meediaga tegelenud ja oskan.“

Meediaring tegutsemas. Foto: Merle Lepik.

Nagu koolile tervikuna, oli ka Merle Lepikule 2012 tegus aasta. „Mul on iga aasta tegus,“ kinnitas haridustehnoloog. „Tegime kahasse kunstiõpetajaga ma ei tea kui mitu multifilmi.“  „Üheksateist,“ ütleb Marika Pütsep kõrvalt, ja tegijad olid loomulikult õpilased, õpetajad juhendasid. Hästi, teete filmid valmis, aga kus neid näha saab? Autor on ju ikka oma töö eksponeerimisest huvitatud…

„Kooli veebilehel olid filmid üleval, kõik said vaadata. Aga kui on meediaringi projekt ja suurem filmimine-video, siis toimub punase vaiba üritus, kus vaatame tehtut kõik koos ja pisut premeerimine ka tegijaid,“ selgitas Merle Lepik.

Õpilaste tehtud videoklipp Salme muinaslaevast.

Tiigri Tegija tiitel toob kaasa 10 000 eurot auhinnaraha kooli IKT täiendamiseks-arendamiseks. Salme kool plaanib sisustada multimeediaklassi?

„Üritame jah arvutiklassi kõrvale teha sellist ruumi, kus oleks natuke võimsam aparatuur kui arvutiklassis,“ ütles Merle Lepik. „Et helisalvestamine ja kõik muu oleks lihtne ka esimese klassi lapsele. Meil on praegu üks iMac (kõik-ühes-arvuti)  ja üks sülearvuti, millega nad montaaži teevad. Need on pidevalt töös ja meil on pidevalt ruumipuudus. Panustame uuele tehnikale ja ostame tehnikale ka sisu juurde, mis lihtsustaks tööd. Kuna tegeleme pildistamisega palju, oleme mõelnud ka rohelise seina peale (taust pildistamiseks, video tegemiseks, mida saab montaažis oma soovi kohaselt muuta). Fotolabori peale oleme ka mõelnud.“

Kas seda mõtet pole tulnud, et ostaks kõikidele esimese klassi õpilastele iPadid? See tundub hetkel ju trend olevat…

Merle Lepik: „Mina arvan, et ükskõik missuguse tehnilise vahendiga sa tunnis tegeled, see on lihtsalt vahend. Abivahend millegi õppimiseks. Mul on klassis smart-tahvel, aga sellele kirjutamine on hoopis midagi muud kui vihikusse kirjutamine. Ja iPadis pole veel kõiki vajalikke rakendusigi.“

Marika Pütsep: „Meil alustab sügisel esimene klass, 9-10 last. Muidugi oleks tore, kui oleks need 9-10 tahvelarvutit. Ja inimene ka, kes nendega tegutseda oskaks. Aga siin on kaks küsimust: kas kõik rakendused on olemas, ja kas on eestikeelset sisu. Teiseks ei saa jätta kõrvale raamatuid, vihikuid, tööraamatuid. Käeline tegevus ei saa ära kaduda. Me suuname lapsed, kelle käeline tegevus vajab arendamist, käsitööringi, kus pole üldse arvutit. Just sellepärast, et õpiksid kätega tegutsema. iPadid on toredad vahendid, aga siiski vahendid.“

Samal teemal:

• Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada
• Salme põhikooli sisekoolitused toetavad innovaatilisust
• Salme kooli meediaringis valmivad telesaated ja animafilmid
• Tiigri Tegijad 2012 on Salme kool Saaremaalt ja Kristi Rahn GAGist